Stsenaarium: sissid invasiooni vastu

[Tony]

Meenutagem vanasõnu (elu on näidanud nende tõde):
1)"Tühi toob tüli majja" - ehk tõlkes "Globaalne majanduskriis viib riikidevaheliste konfliktideni (USA-Iraan, Vene-Gruusia v. Ukraina vms.), mille(de) käigus võib Vene tungida ka Balti riikidesse".
2)"Kui koerad hauguvad, siis külaline tuleb" - Vägagi palju ja mitte põhjendamatult, oleme meie, eestlased, arutanud neid võimalikke sõjastsenaariume. Mis teha, meie saatus või nagu ütles üks Iisraeli kindral, et ta ei loodagi sõjaliselt lahendada konflikti palestiinlastega , kuid sõdimine on nende saatus, ainus väljapääs. Et ellu jääda.

[A4]

Aga sellest "veresaunast" kallaletungini ei sugugi ole vaja nädalaid või ööpäevi, vaid loetud tunnid.

Seega selleks kallaletungiks on vaja valmistuda ette hoolega. See võib juhtuda nagu välk pilvedeta taevast.

Seega ei näe mina praegu võimalust, kuidas Venemaa suudaks ootamatult Eestile kallale tungida.

Ma olen täielikult eriarvamusel.

Venemaa võib korraldada avalikult Eesti piiride lähedal suured sõjaväeõppused ning kutsuda lääneriikidest vaatlejaid jälgima õppuseid - ja on päris kindel, et Eestis midagi kallaletungi tõrjumiseks ette ei võeta.

Siis need väed mis peaksid pärast õppust "koju" minema - lihtsalt tungivad Eestisse ja ...

Pole vaja olla naiivne idioot, kes ühel hommikul ärkab uuesti okupeeritud Eestis.

Pole vahet, kas võimalikku sissetungi plaanitakse korraldada "varjatult" vüi õppuste sildi all - mõlemal juhul on olemas piisavalt pikk eelhoiatusaeg. Õppusi pole tõelistest kallaletungivalmistustest raske eristada - õppus on ju põhimõtteliselt üks suur pakazuhha (eriti Vene armee puhul). Õppuse puhul on nt ärakulutatavad laskemoona ja kütusehulgad kordades väiksemad kui reaalseks sõjaks valmistudes. Ehk - kui vaenlane üritaks vägesid koondada õppuste sildi all, peaks ta siiski tegema valmistusi sellisel hulgal, et neid oleks lihtne õppustest eristada.

[LeBon]

A4, tahaks loota, et sul õigus, mis Venemaasse puutub.
Aga kuidas jääb sellega, et nagu Sa ise mingis teemas mainisid- meil oleks viivitamatult välja panna vaid paarsada Scoutspataljoni meest ja mõnituhat kaitseliitlast? Kas sellest ka Pihkva diviisi vastu väheks ei jää?

[Juhani Putkinen]

Kaitseministeeriumi töötajatele ja kõigile vähemalt vanemohvitseri auastes tegevteenistuses olevatele oleks vaja esitada küsimus: Kas Eesti peab valmistuma ette Venemaa üllatuskallaletungiks?

Juhul kui vastus on, et pole vaja, nii see vastaja on vaja lasta kohe lahti (või maha).

[araterI]

Kas Eesti peab valmistuma ette Venemaa üllatuskallaletungiks?

Juhul kui vastus on, et pole vaja, nii see vastaja on vaja lasta kohe lahti (või maha).

Kui seda siin satub lugema mõni ajakirjanik või kui kellelgi on ajakirjanikest tuttavaid, siis palun edastage see küsimus tollele ajakirjanikule ja järgmisel valitsuse pressikonverentsil esitada see küsimus näiteks Ansipile.

Jaaksoo puhul olen ma suht kindel, et vastus on jah.

[Kapten Trumm]

Pole vahet, kas võimalikku sissetungi plaanitakse korraldada "varjatult" vüi õppuste sildi all - mõlemal juhul on olemas piisavalt pikk eelhoiatusaeg. Õppusi pole tõelistest kallaletungivalmistustest raske eristada - õppus on ju põhimõtteliselt üks suur pakazuhha (eriti Vene armee puhul). Õppuse puhul on nt ärakulutatavad laskemoona ja kütusehulgad kordades väiksemad kui reaalseks sõjaks valmistudes. Ehk - kui vaenlane üritaks vägesid koondada õppuste sildi all, peaks ta siiski tegema valmistusi sellisel hulgal, et neid oleks lihtne õppustest eristada.

Izvini brat, aga kes SEE on, kes "piisavalt pika eelhoiatusaja" eel seda vastase toimetamist märkab ja pokasuhha sõjast eristab? Korporantide poolt ärakohitsetud EV sõjaväeluure? James Bond? Lääneriikide luureinfost meieni pudenevad raasukesed?

Meie "võimekuse" kõrgeim tase olid aprillisündmused, mille käik kah nagu "ups" selgest taevast tuli ning sellele järgnenud mitte eriti ammune riigi selja prügiseks tegemine kohtus Linter'i ja co vastu protsessides. Kui asi oleks tõesti professionaalselt aetud, siis a) oleks sündmused eos summutatud või b)halvemal juhul oleks Linteri internatside kamp veenvate tõendite abil ammu trellide taga istumas.

Vot see oli hea nali

Jääb vaid loota, et see nii tõepoolest on ja et meid ei taba samasugune üllatus nagu juute 6. oktoobril 1973, kus ka ÜLIkõva huminti ja signintiga Iisrael sai sõjast siis aru, ku Egiptuse tankid Suessi ületama asusid ja nagu muuseas Barlevi liini kaitsvast 500st mehest üle sõitsid. Ja poleks IDF-l ülikõva lennuväge ja USA kohest tehnilist abi olnud, siis poleks need tankid enne Tel-Avivi peatunud.

[A4]

Pole vahet, kas võimalikku sissetungi plaanitakse korraldada "varjatult" vüi õppuste sildi all - mõlemal juhul on olemas piisavalt pikk eelhoiatusaeg. Õppusi pole tõelistest kallaletungivalmistustest raske eristada - õppus on ju põhimõtteliselt üks suur pakazuhha (eriti Vene armee puhul). Õppuse puhul on nt ärakulutatavad laskemoona ja kütusehulgad kordades väiksemad kui reaalseks sõjaks valmistudes. Ehk - kui vaenlane üritaks vägesid koondada õppuste sildi all, peaks ta siiski tegema valmistusi sellisel hulgal, et neid oleks lihtne õppustest eristada.

Izvini brat, aga kes SEE on, kes "piisavalt pika eelhoiatusaja" eel seda vastase toimetamist märkab ja pokasuhha sõjast eristab? Korporantide poolt ärakohitsetud EV sõjaväeluure? James Bond? Lääneriikide luureinfost meieni pudenevad raasukesed?

Meie "võimekuse" kõrgeim tase olid aprillisündmused, mille käik kah nagu "ups" selgest taevast tuli ning sellele järgnenud mitte eriti ammune riigi selja prügiseks tegemine kohtus Linter'i ja co vastu protsessides. Kui asi oleks tõesti professionaalselt aetud, siis a) oleks sündmused eos summutatud või b)halvemal juhul oleks Linteri internatside kamp veenvate tõendite abil ammu trellide taga istumas.

Vot see oli hea nali

Jääb vaid loota, et see nii tõepoolest on ja et meid ei taba samasugune üllatus nagu juute 6. oktoobril 1973, kus ka ÜLIkõva huminti ja signintiga Iisrael sai sõjast siis aru, ku Egiptuse tankid Suessi ületama asusid ja nagu muuseas Barlevi liini kaitsvast 500st mehest üle sõitsid. Ja poleks IDF-l ülikõva lennuväge ja USA kohest tehnilist abi olnud, siis poleks need tankid enne Tel-Avivi peatunud.

Minu arvates paistab sellest kommentaarist jälle välja mingi eestlastele omane enesepiitsutamiskompleks - me oleme väiksed, vaesed, lollid ja saamatud.

Sõjaväeluuret pole meil keegi ära "kohitsenud", peale selle, et kaitseväelaste taustakontrolli tegemine anti kapole. 10-aastase arengukava kohaselt saab sõjaväeluure (ja ka sisuliselt luurega tegeleb õhuseiredivisjon) hoopis sadade miljonite eest investeeringuid, mis peavad just suurendama eelhoiatusaega. Ja millel põhineb lahmiv väide, et Eesti luureteenistused saavad lääneliitlastelt vaid "raasukesi"?

Võrdlus aprillikriisiga on kohatu - mingit sõjalist aktiivsust piiri taga sellega minu teada ei kaasnenud. Ka kapo suhtes poleks tarvis nii kriitiline olla. Me saame ilmselt alles 50 või 75 aasta pärast teada, kas ja kui palju kapo tegelikult sündmusi suutis ette ennustada.

Lõppkokkuvõttes pole küsimus mitte ainult luurevõimekuses, vaid pigem juhtkonna oskusest võtta luureandmete alusel vastu õigeid otsuseid. Luureametit ei langeta ju otsuseid, vaid toodavad infot otsustajatele. Ja selle eest pole kahjuks kaitstud üksi riik ega armee, kui juhtkond teeb õige info põhjal valed otsused.

Ja võrrelda strateegilist ja operatiivtaktikalist olukorda Lähis-Idas 1973. aastal ja Balti ruumis 2009. aastal on samuti täiesti kohatu. Lisaks on üsna loogiline, et Iisraeli luure tollasest äpardusest on õppinud nii juudid kui ka eestlased.

[A4]

A4, tahaks loota, et sul õigus, mis Venemaasse puutub.
Aga kuidas jääb sellega, et nagu Sa ise mingis teemas mainisid- meil oleks viivitamatult välja panna vaid paarsada Scoutspataljoni meest ja mõnituhat kaitseliitlast? Kas sellest ka Pihkva diviisi vastu väheks ei jää?

Küsimusepüstitus on ilmselt õige. Laiaulatuslik rünnak on sedavõrd pikalt ette näha, et selle vältimiseks on võimalik mobiliseerida nii kaitsevägi kui ka tuua kohale liitlasüksused.

Raskem on kaitsta ennast selle eest, kui kellegil kas Pihkvas või Kremlis sõidab katus ära ja otsustatakse välja minna avantüürile - rünnata ainult Pihkva diviisiga lootuses, et see suudab piisavalt palju kahju tekitada.

Sellise probleemi lahendused ongi paratamatult järgmised:
- täiendavate elukutseliste üksuste loomine, mis on oma olemuselt pidevalt kõrges valmisolekus (ja need peavad olema ka reaalselt komplekteeritud, mida muide Scoutspataljon tänu majanduskriisile ka varsti vist on);
- Kaitseliidu tugevdamine - seal on juba rahuajal võimalik harjutada kokku kompanii-suuruseid üksuseid, mis on küll väiksema võitlusvõimega kui regulaar-armee. Samas on nende üksuste väljaõpe pidev, mehed enamvähem kokkuharjutatud ning teisalt ka hajutatud, nii et neid pole võimalik ootamatu löögiga kasarmutes "magama panna";
- Ajateenistuse baasil komplekteeritud reservüksuste võimalikult väikene mobilisatsiooniaeg;

Esimene võimalus pole eriti perspektiivne, sest ühest küljest on elukutselised üksused väga kallid võrreldes ajateenijate/reservväelaste ja kaitseliitlastega. Teiseks on elukutselistesse üksustele piisavalt reakoosseisu leida vaid majanduskitikuse ajal. Buumi ajal ei taha inimesed massiliselt ja vabatahtlikult Pakri poolsaarel päevast-päeva söösthüppeid teha, samas kui ehitusel saaks kolm korda rohkem palka.

Ka ajateenijate üksustele valmidusülesannete andmine ei anna ilmselt eriti suurt kasu. Esiteks on ajateenijate puhul mingist lahingvalmidusest võimalik rääkida alles pärast seda, kui allüksuse kursus on mõnda aega kestnud, st umbes 3 kuul 8-st. Muul ajal on paratamult tegemist kahurilihaga, kes ei oska jao, rühma või kompanii koosseisus tegutseda.

Ajateenistusse kutsumist võiks teoreetiliselt hakata korraldama senise kahe korra asemel aastas neljal või viiel korral, nii et pidevalt oleks igas pataljonis sees kpmpaniijagu väljaõppinud mehi. Aga sellistest üksikutest kompaniidest pole ilmselt samuti suurt tolku.

Seega on headeks lahendusteks vaid Kaitseliidu eelisarendamine ning reservüksuste võimalikult kiire mobiliseerimine. Selles suunas tegelikult ka liigutakse. Kui pragu on nn valmidusreservis vaid üks, viimasena Kevadtormil kokku harjutatud jalaväepataljon, siis tulevikus peaks valmidusreservis olema terve brigaad. Iseküsimus on, kas kõiki valmidusreservi kuuluvaid üksuseid on ka reaalsuses paari ööpäevaga võimalik formeerida ja lahigukorda seada.

[Juhani Putkinen]

Seega on headeks lahendusteks vaid Kaitseliidu eelisarendamine ning reservüksuste võimalikult kiire mobiliseerimine.

Eestil on vaja arendada Kaitseliidu baasil väga suur kogus väikseid sissiüksusi. Meestel peab olema kõik varustus kodus/peidikutes - kaasa arvatud õlalt lastavad õhutõrjeraketid, külgmiinid, distantslõhkeseadmed ja sidevahendid.

Ainult see tagab piisava heidutuse.

Mingit palgalised üksused, tankid, ega lennukid seda ei taga.

Neid sissiüksuseid ei saa kuidagi elimineerida üllatuskallaletungiga. Palgalise üksuse ja tsentraliseeritud laod (Tapa) - lennukid ja tankid seevastu saa.

[Kapten Trumm]

- Kaitseliidu tugevdamine - seal on juba rahuajal võimalik harjutada kokku kompanii-suuruseid üksuseid, mis on küll väiksema võitlusvõimega kui regulaar-armee. Samas on nende üksuste väljaõpe pidev, mehed enamvähem kokkuharjutatud ning teisalt ka hajutatud, nii et neid pole võimalik ootamatu löögiga kasarmutes "magama panna";

Kaitseliidust millegi saamiseks on eelkõige vajalik tõsiselt turgutada igasugu sealsete naljakate staapide haldussuutlikkust. Heaks näiteks on kasvõi Milan TT või valmisolekulepingute sõlmimine. Esimesest kaagutatakse juba hulk aastaid, teisest räägiti trummipõrina saatel uue KL ülema ametisseasumise ajal - küsimus laiale ringile, mis neist saanud on? Ma arvan, et vastust teavad enamvähem kõik. Mitte väga ammu selgus "üllatusena", et väeosi valvavad kaitseliitlased ei oma tegelikult õigust relva tarvitada. Süüdlast sotsiaalministeeriumist pole mõtet otsida.

Seega KL finantseerimise kasvatamine on igati tore, aga kui see raha hakkab kuluma Pätsu aegsete staapide vuntsimiseks ja digivormi ostmiseks ning sellega ei kaasne asjate käima panekut, jääb võitlusvõimeline KL pelgalt unistuseks. On täiesti kummastav vaatada, kuidas isegi lihtsate asjadega nt veoauto tüübikoolitus kulub aastaid.

[mutionu]

Teemast välja aga ei saa mitte vaiki olla.
Kapten Trumm, miks sa halvustad digivormi ja muu sellise ostmist? KL -s(ja Eestis üldse) on probleemiks tahtmine ehk motivatsioon. Muu on saavutatav(tegelikult tahtmine ka aga nii palju raha meil pole). Kui ma rühma, kuhu ma kuulun, vaatan siis olen 100% kindel, et pisukeste "preemiate" peale, nagu näiteks digivorm, uuem kiiver, punatäpp, jne, jne, tõuseks kohalkäijate arv tunduvalt. Samuti hakkaks kasvama "algatus rohujuure tasandilt", st mida ikka metsas koguaeg nühkida, ülem, ole hea ja korralda linnalahing, sissiõpe, seesama veoauto koolitus jne.
Julgelt pooltel(kui mitte enam) on varustuseks ainult see, mis KL andnud. Lihtsalt inimestel pole võimalik muud soetada.
Sama käib tegelikult ka uute automaatide jms kohta. Kaitsevõimet asi ise mäekõrguselt ei kasvata, kuid kui sinna juurde arvata inimese tunne, kelle eest on riik hoolitsenud siis motivatsioon kasvaks küll. Ja see juba tõstab kaitsevõimet.

[Juhani Putkinen]

KL -s(ja Eestis üldse) on probleemiks tahtmine ehk motivatsioon.

Alguses polnud üldse mundreid, vaid mingisugune KL lint varrukale (mul on ka olemas ilus kollane, milles suur KL kotkas, ...).

Siis kaitseliitlased ostsid ise endale mingeid hiina riidest õmmelduid laigulisi - mis oli juba päris hea vorm koos laigulise baretiga. Endal veelgi järel.

Siis hakati jagama Rootsi vorme, idasaksamaa rakmeid, jne.

Minu arust see motivatsioon on läinud järjest halvemaks kui varustus on läinud paremaks.

Algusel inimesed himustasid saada igasugust väljaõpet ja käisid õppustel ning tunditel.

Aga ilmselt pole neid huvitavaid õppuseid millele mehed tuleks - võib-olla mõned tahavad uhkeldada paraadil ilusa uue digimundriga, aga minu arvates see tegevus peaks olema nii huvitav, et harjutustele tullakse kas või palja p:ga. Näiteks sissitegevus on nimelt väga mitmekülgne ja huvitav.

[mutionu]

Juhani ... vanasti oli rohi ka rohelisem
Toona olid mehed motiveeritumad. Värske Vabariik, Vene alt vabaks ... Kõigile oli arusaadav, et riigil on kitsas käes ja peab aitama.
Praegu aga on oma riiki olnud jupp aega. Kaitseliitlane aga on, kui vormi näiteks tuua, endiselt kas ise ostetud vormis või rootsi rohelises. Asi võiks ju areneda. Või mitte?
On ka ju tänapäeval neid, kes ostavad ise varustuse ja käivad pea igal õppusel kohal, saamata selle eest muud kui õppuste ajal süüa. Kuid neid on, ma kardan, vähemus.
Laias laastus võiks tegevus olla nagu kapten Cook -l, kohale meelitamiseks klaaspärleid(vorm, eesti rakmed, mingid soodustused jne) ja siis pannakse tööle(tehakse õppuseid). Tänapäeval on raske leida arvestatav kogus inimesi ainult motivatsiooni pealt. Motivatsiooni saab arendada aga selleks peab inimesed esmalt kohale saama.

[Kapten Trumm]

Teemast välja aga ei saa mitte vaiki olla.
Kapten Trumm, miks sa halvustad digivormi ja muu sellise ostmist? KL -s(ja Eestis üldse) on probleemiks tahtmine ehk motivatsioon. Muu on saavutatav(tegelikult tahtmine ka aga nii palju raha meil pole). Kui ma rühma, kuhu ma kuulun, vaatan siis olen 100% kindel, et pisukeste "preemiate" peale, nagu näiteks digivorm, uuem kiiver, punatäpp, jne, jne, tõuseks kohalkäijate arv tunduvalt. Samuti hakkaks kasvama "algatus rohujuure tasandilt", st mida ikka metsas koguaeg nühkida, ülem, ole hea ja korralda linnalahing, sissiõpe, seesama veoauto koolitus jne.

Teoorias on sul õige, kuid praktika on milline? Vormi ja uue varustuse said need, kes kutsuti kordusõppustele. Sinna ajab ennast kohale trahvi hirmus tublisti sellist seltskonda, keda pole aastaid kuskil näha olnud. Need, kes aktiivsed on, on ammu "ära paigutatud" ja kordusõppuse nimekirjades ei figureeri. Tulemuseks oli see, et pool uuest kraamist said endale lambiantsud, ladusid koti varustust täis ja kadusid - kui tähele panid, siis sügisel oli päris palju digivormi, uute rakmete, saabaste jne müügikuulutusi näha. Tean lihtsalt paljusid mehi, kes selle süsteemiga on saanud endale kapitäie varustust ja selliseid, kes käivad igal pool kohal ja on saanud endale parimal juhul juudi rakmed. Sest nad kogemata mõnda "struktuuri" pole arvatud. Läheb küsima- veebel ütleb, eiiiii, ainult lahinguüksusele....

Sellesuviste üritustega oli ju uue varustuse saamine teada - kohale ujus kui palju kutsutuid?

Probleem hakkab peale sellest, et kogu rahastamine käib pearaha järgi-kõik staabid, pealikud jne on huvitatud sellest, et nimekirjad oleks võimalikult pikad, algatuseks võiks eelarve ja ametikohtade arvu määramisel võtta arvesse reaalselt kontrollõppuse läbinud üksustes oleva võitlejate arvu. See aga takerdub bürokraatide amorfse vastupanu taha, sest keegi pole huvitatud liigsest pingutamisest.

Ehk.... kaitseliidu 10 000 mehe muutmiseks 10 000-seks löögijõuks pole vaja ei punatäppi, digivormi ega uusi rakmeid. Selleks on eelkõige vaja tõsta kogu seni vegeteeruva süsteemi tõhusust:

1. eelarve saamine puhtalt valmisprodukti põhiseks - nt kompanii- x krooni.
2. ballast välja visata
3. staapide arvu kärpida ja muuta need reaalse üksuse staapideks - no mis üksus on "malev"? Kui maleva peale on välja panna üks kompanii, siis ei ole vaja mingit 10-15 inimest "staapi". Kompaniisse on vaja KÜ, KÜA, KV ja 1-2 paberimäärijat. Kõik.
3. aktiivsemad mehed kokku (seni olid pataljonides ballastiga segamini) ja neist väeosad, mis ka TOIMIVAD.
4. suurele ballastile varustuse ostmiseks vms kulutatavad rahad selle väikese arvu koolitamiseks ja varustamiseks.

Hoobilt kaovad ära probleemid "pole varustust", "pole autosid", "pole raha".

Kuna slangid ja tegijad on/olid struktuuris segamini meelevaldse valiku põhjal, siis laiskus on nakkav, väga nakkav.

ENSV on ammu läbi, oleks aeg saada üle ka pakasuhhast ja õhumullide puhumisest. Kui suurest malevast saadakse kokku 1 kompanii, siis tuleb selle faktiga leppida, mitte pidada üleval veel kolme kompanii jagu hobikorras tegutsemist, kes käivad kord aastas tiirus ja ei anna mitte mingit sõjalist võimekust. Kaitseliitlaseks ei pea igaüks saama ja kaitseliitlaseks ei pea saama, kui motiiv on saada endale püstoli luba ilma riigilõivu maksmata. Kui seal olemine on midagi erilist, siis tekib ka järjekord ukse taha. Sõjaväes on kõige suurem konkurss miskipärast kõige karmimatele kohtadele, nt tagalakompanii köögimeeskonda ei kipu miskipärast keegi.

Ehk seda vägevat efektiivset löögijõudu ei teki enne, kui kogu amorfne seltskond on saanud vinged eesmärgid ja pandud selle nimel aktiivselt tegutsema. Mille täitmist motiveerib selgelt palgaliste hirm jääda ilma oma elatusallikatest. Kus ülearune ballast on üle parda visatud ja liikmeksastujatelt nõutakse vähemalt esseed, kus ta peab põhjendama oma motiive, miks talle seda vaja on. Uue vormi ja rakmetega paraadi koosseisu täis meelitamine on aga pokasuhha.

[Juhani Putkinen]

Uue vormi ja rakmetega paraadi koosseisu täis meelitamine on aga pokasuhha.

Kahjuks Kapten Trummil on õigus.

See, et on ilus varustus ja mees käib selle varustusega:
- harjutamas paraadile;
- praadi eelproovil;
- paraadil.

Ei Eesti kaitsevõime tugevne karvavõrdki.

Ka see, et kaitseliitlane käib vahepeal paugutamas lasketiirus staatilisse tava märklauda ei ole sugugi piisav.

Lahinglaskmisi tõusvatesse märklaudadesse on vaja korraldada väga palju. Ka see on veel vähe.

Eestis on kõige olulisem õpetada sissitegevust kaitseliitlastele.