www.militaar.net

Kui 1950 ENSV rajoneerimisega moodustati Võrumaal Meremäe, Misso, Ruusmäe ja Vastseliina valdadest Vastseliina rajoon, oli see järgmise mõne aasta jooksul tõeline "bandit country" (NB sellega ei taha ma muidugi nimetada metsavendi bandiitideks, vaid see on 1970. aastatel Põhja-Iirimaal tekkinud ja sealt ka sõjakirjandusse levinud nimetus, ikka jutumärkides). Minu küsimus - kas on siin foorumlaste hulgas või nende teada kedagi - ajaloolasi, koduloolasi, ajaloo üliõpilasi või huvilisi, kes neid uurib? Kui on, sooviks kontakti (privas). On mõtteid!

Ma just-kui natuke kah selle kandi vastu huvi tundnud ja paar päeva tagasi mul ema pani teemas märgitud ajaperioodi kohta paar rida kirja.
Kirjutas siis mulle nii -

"Kui sa pole lugenud Vastseliina Saika lahingust 1951.a., siis võta Neti otsingust Saika punkrilahing. Ma mäletan seda sündmust nõnda,tulin töölt,oli väga sügav lumi ja küllalt külm. Metsa vahel tuli mitu,mitu hobust vastu,püssimehed ja regede peal surnuid,jalad paistsid. Ma seisin kõrvale lumme,ärevus ja hirm oli. Teisel päeval aeti inimesi vaatama,surnud olid vana ambulatooriumi kuuris,sest seal oli tookord Julgeoleku maja. Ma tundsin Pild Raimondi aga ma ei öelnud. See poiss oli tädi Linda sõbranna ja klassiõe vend. Ta läks metsa,ei tahtnud vene sõjaväeteenistusse minna ja nii oli teisigi poisse."

Saikast punkrilahingust on kirjutatud üsna palju siin:

http://www.wehrmacht.pri.ee/foorum/phpB ... hp?p=36554
http://vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=6153
http://www.lounaleht.ee/index.php?l=181&n=1659&p=1

Saika punkris langenutele on ilus mälestuskivi, kõigi nimed peal, ja otse maantee servas, mitte päris punkri asukohas metsas, nii-et kergesti leitav. Möödasõitjatel soovitan peatuse teha.

Need Shiimu viidatud lood on head, aga ainult osa tõde. Hillart, selline soovitus, kui su ema alles paar päeva tagasi veel neid aegu ja asju mäletas, siis räägi temaga, küsi ja pane kõik kirja. Kui see sobiv on, siis küsimiseks paar nime, see on nii mäletamise ankrukivid, kui konkreetsed nimed mälestuste rääkijale ette öelda:
Alfred Erik
Hartvig Sikk
Milbert Pilv
Rafael Vähi
Rihard Vähi
Maimu Saarniit
Joosep Piholaan
Hedli Tomba (Rudolf Tomba tütar?)
Ja lõpuks, häid pühi!

Tere
Huvilistele mõned fotod aadressil http://www.spordilinn.ee/metsavennad/fotod1/

Fotod on tehtud Misso vallas Parmu metsas 1950. aasta kevadel. Kauridele, kes varjasid end 1944. aastast alates, tulid (väidetavalt) külla Richard Vähi punkri mehed. Fotod jäid julgeoleku kätte Purka punkrist Haanja kandis, kui 1952.a. okt. arret. Ruusmäel mitu metsavenda, teiste hulgas ka K. Kauri abikaasa. Tegu oli suulise pärimuse järgi lõksuga, milleks oli ette söödetud Rootsi minemise võimalus. Ülejäänud ei söandanud rohkem punkrile ligineda, sealt sai julgeolek nädal(!) hiljem kõik nende asjad, ka relvad. Metsavennad liikusid Vastseliina valda, kus ühinesid Puutlipalu punkrisse.

Voldemar Visk oli Alfred Eriku kasupoeg, ehk Erna Eriku poeg esimesest abielust. Erna Erik hukkus Härämäe punkris.

Milber Pilve ja Mahti-Maimu Saarniidu pildi kohta ei oska midagi öelda. Nad varjasid end Perämõtsa kandis.

August Kurra oli pärit Lätist, kuid tal oli Tallinnas vend. Ülejäänute kohta on Kalju Arop vist kirjutanud, kes nad olid.

Tänud, Mari, suurepärased pildid. Lisaks ainult juurde, et Mahti-Maimu ei olnud inimese nimi. Ristimisel tolleaegse nime Magda saanut hakati kutsuma suupärasemalt Mahta'ks. Aga Maimu, see oli vast hüüdnimi või tema elukaaslase Milberti antud hellitusnimi või ...? Tema elulõpust ka - kui 15. märtsil 1953 Milbert Pilv ja vennad Tikerpuud pärastlõunal juba mitmendat korda jäid teistest maha nende pagemist tulega katma, siis Mahta jäi Milberti juurde, eelistades surma koos armastatuga ... Sellised lood

Võtke heaks, eks selleks sai pandudki, et mõnedelegi nimedele ja saatustele näod ilmuksid.
Tõenäoselt võis ta nimi tõesti Magda olla. Tean vaid, et paljud on teda just nende kahe eesnimega nimetanud. Ta jääb minu huviringis olnud inimestest kaugemale.
Selle foto kohta siiski niipalju, et see on võetud 1950. aastal Saviojal Perämõtsas Pilt Arvo maja juures.

See on hea, kui foto aeg ja koht on täpselt teada. Minul endal on mõned fotod neist kõigist kusagil 1951/52 talvel, hetkel pole küll võimalust neid siia ülesse riputada. Paar küsimust kah - kas selle kohaliku suguvõsa nimi oli PilD või PilT? Ja, kui küsida tohib, mis või kes jääb Teie huviringi?

Kindlasti oleks huvitav neid talviseid pilte näha (äkki saab saata meilile eduard@keila.ee, kui on õigust ja huvi neid kõigile näidata, võin üles panna).

Misso vallas on nii Pilde kui Pilte, erinevad suguvõsad lihtsalt.

Minu huvi puudutas oma vanaonu Arnold Kallastet (sünd. Kribis), kes oli üksikvarjaja alates 1944, võeti kinni Ruusmäe lähedal 7. oktoobril 1952, nagu ka Melanie Kaur. Ta kohtus Karl Kauriga ja "Pauliga" 4 päeva enne seda maanteel u. km Plaanilt Ruusmäe poole ja pidid uuesti kohtuma kinnivõtmise päeval. Seetõttu hakkasid huvitama ka vanaonu kinnikukkumise asjaolud (ta ise lasti Butõrkas maha) ja Kauri-Kuusi-Vähi pundi saatus. See, et vanaema-vanaisa on Misso kandist pärit ja üksjagu on ka seal metsades kolatud (Hino järve ümbruse ja Kunnalaanõ ning Maksa mõtsa kant), mängib vist huvis oma osa.

Vanaonu Arnold oli nii krõbe mees, et sai kuuli?! Kas saad veidi lahti seletada?

Saan niipalju, et ta oli ka ise kuuli andnud. Omakaitses olles 1941. aastal ja teist korda metsas, kohates oma ema kiusajat ja teda ennast ähvardanud isikut, lahtitehtud kolhoosiesimeest, enda järel luuramas ja varjumas.
Siinkohal tuleb tunnistada, et mul hakkab alati halb, kui sellele mõtlen. Aga halb on nii ehk naa, rohkem veel metsavendade seisukorrale ja saatusele mõeldes.

Seepärast mulle need pildid meeldiski, et ei olnud liiga sõjakad. Eriti meeldis Richard Vähi muie.

Mari kirjutas:Minu huvi puudutas oma vanaonu Arnold Kallastet (sünd. Kribis), kes oli üksikvarjaja alates 1944, võeti kinni Ruusmäe lähedal 7. oktoobril 1952, nagu ka Melanie Kaur. Ta kohtus Karl Kauriga ja "Pauliga" 4 päeva enne seda maanteel u. km Plaanilt Ruusmäe poole ja pidid uuesti kohtuma kinnivõtmise päeval. Seetõttu hakkasid huvitama ka vanaonu kinnikukkumise asjaolud (ta ise lasti Butõrkas maha) ja Kauri-Kuusi-Vähi pundi saatus. See, et vanaema-vanaisa on Misso kandist pärit ja üksjagu on ka seal metsades kolatud (Hino järve ümbruse ja Kunnalaanõ ning Maksa mõtsa kant), mängib vist huvis oma osa.

Vanaonu juurdlustoimik on siis vist arhiivis läbi vaadatud? Kui seal oli asja juures ka agente, seda muidugi juurdlustoimikus ei ole. Hino järve ääres olen ka mina olnud-ööbinud - fantast koht. Ja Maksa metsas oli Milbert Pilve pundi tagavarapunker, mille küll Viktor Telliste välja andis, aga tshekistid olid nii hoolimatud, et läksid sinna hoopis päevi hiljem ja leidsid punkris ainult natuke kartuleid - Artur Pilv ja "Volli" olid sealt juba läbi käinud ja nelja tuule poole kadunud. Artur langes juba 1. juulil 1953 Ruusmäel, "Volli" jäljed aga kadusid lõplikult.

Ikka vaadatud. Ja sugulasi pinnitud.
Lihtsalt huvitav tähelepanek. Vanaonu oli oma naisele jõudnud enne kohut öelda, et kui ta ärkas, olid uur ja sõrmus ära võetud (see oli kullast sõrmus küljepeal punase pisikese kiviga). Aktis see ei kajastu. Küll kajastub Melanie aktis, mis temalt võeti: teiste asjade hulgas rahakott, valgest metallist kell, kaks kuldsõrmust, üks kiviga kuldsõrmus ja üks hõbesõrmus. Raske uskuda, et nad kõik niisama lambist otsustasid endale samal päeval kõik sõrmused ja kellad külge riputada. Ja see, et vanaonu enne seda rääkis sugulastele võimalikust Rootsi saamisest, on teada. Oli maininud, et see võib ka lõks olla ja lubanud mitte lonksugi pakutavast enne võtta, kui kaaslane on esmesena võtnud. Ja muidugi elusalt end mitte kätte anda. Mul ei ole fakte, kuid oletan, et neli päeva enne kinnivõtmist arutatigi seda Rootsi pääsemise asja ja anti kõigile ise otsustamiseks vabad käed, sest risk oli suur. Ei tea, kas keegi sealtkandi inimestest teaks midagi selle kohta?

Hino järve ääres Alaotsal (ju siis sama koht, kus praegu Vetevana, teist Alaotsat ju pole) elas Melanie Kauri vend Elmar Tuvi, kelle juurde käis Vähi punt sauna. Endal on mul sellest kohast üks ere mälestus pisiplikaajast 1960ndate lõpupoole, istumas seal vana mahajäetud maja mustjatest palkidest ukseaval kõrgel lävepakul, millest kasteheinad üle ulatusid ja järv sillerdas ees.
Maksa metsas olid mu meelest 1949-50. aastal punkris ka suur osa Vähi pundist (Kaurid olid sel ajal Parmu metsas), Lautri järve lähedal elanud Põllu Alfred aitas neid palju, tema käest said nad hobuse, millega "poeskäigult" kraam ära toodi, samuti tegi ta neile sauna.

Mäletan ka vanaema räägitud lugu sellest, kui Kunnalaandu haarangule minevad venelased meie majja olid tulnud ja nõudnud tollal teismelist onu sinna ettesaatmiseks kaasa. Oli kõva rüsinat olnud, aga vanaema kangus jäi peale ja onu koju.

Lisan veel ühed mälestused http://www.spordilinn.ee/metsavennad/
Need annavad hea tausta tollastele sündmustele.