Sissil on külm ja nälg

[Juhani Putkinen]

Kui saabas on korralikult hooldatud, saab ilmselt sokkide vahetamise abil jalad kuivad hoida

Õige!

Nahksaapaid on vaja pidevalt korralikult hooldada - nii talvel kui ka suvel. Mitte ainult selleks, et hoida jalad kuivad, vaid ka selleks et kaitsta saapaid lagunemast.

Mul on endal talve jaoks suuremad nahksaapad - sobib paks villane sokk ohukese soki lisaks. Nahksaabastega on hea jalutada ja jalgrattaga sõita. Aga kui on vaja talvel pikemat aega metsas mütata nii viltiga kummik on ikka väga hea asi.

[Juhani Putkinen]

Kunagi kasutati niiskuse imamiseks õlgi. Muide, üks asi millest Juhani eriti rääkinud pole, on ahkio. Kogu kola seljas tassides hakkab iga sõdur higistama (ja siis külmetama). Ahkio oleks talvel sissile hea abivahend, et ennast liigsest higistamisest päästa

Ahkio on tõesti suurepärane asi. Suuremat sorti ahkios on hea vedada kaasas suurt hulka külgmiine, suundkildmiine ja lõhkeainet oma seljakoti lisaks.

Seljakott peab olema selline, et koti ja selja vahele jääb õhuvahe - seljast nagunii voolav higi saa haihtuda ja riided kehasoojuse abil natuke kuivem hoida. Vastu selga olev seljakott on paras nuhtlus.

[Unto Pulkkinen]

AHKIO JA MUUTA

USP... Muide, üks asi millest Juhani eriti rääkinud pole, on ahkio. Kogu kola seljas tassides hakkab iga sõdur higistama (ja siis külmetama). Ahkio oleks talvel sissile hea abivahend, et ennast liigsest higistamisest päästa Cool

Teemas ”Võitlusgrupid – paraadiüksus või sissid paberil” oli lehel 4 ja 5 palju juttu ahkiost.

Maastikumarss
Teine asi. Üks hea viis on katsetada varustus ja saabad jne. maastikumarssil.
Muiste tekime Soomes tihti maastikumarsseid.
Neid oli lihtne ja odav korraldada.
Need olid kui on all:
- Jalgsi maastikul ilusas looduses 30-40 km
- Iga grupp oli 3 mehe (ja naise) moodustama , üks oli alati juhataja
- Aeg umbes üks päev, ei kiirus, ei olnud võistlus
- Ruutil olid 5…6 etappipunkti, kus oli kogunemine ja iseenda hoolitsemine
- Tähtis oli jalade hoidmine, et ei tule hõõrdumiseid
- Need kogunemised etappil olid mõnusaid: jutud, kohv, ”teadelöökid (õpetus)”
- Etappide vahel oli vaja orienteerida kaardi ja kompassiga
- Varustus oli seljakott, kus varuriietus, toidumoona, jook, Trangia ja jne.
- Toidumoona oli tavaliselt ’rändumoon’?, mis on lihtne ja ruttu valmistada
- Orienteerimise jaoks kaart ja kompass
- Relvad kaasa, aga ei olnud sunduslik
- Osalejaid oli palju ka naised ja noored
- Talvel lisaks suusad ja valge kaitseriietus (mõnikord ka ahkio)
Kasud maastikumarsseist:
Vormisolek areneb
Orienteerimise oskus
Maastiku tundmine omal sõjapidamise alal läheb edasi
Juhtimise harjumine gruppi juhatajale
Harjumus tegutsema oma varustusega pikal rännakul (saabad tähtis)
Rõõm ilusast loodusest (noorele parem kui kõrtsis istumine)
Mõnus sotsiaalne suhtlemine isamaaliste sõbradega

[kaur3]

Kusagil reklaamisid Soome metsa- ja sõjamehed legendaarse nimega saabast "Rokka". See pidavat olema talvel parim kummik ning tegevat igasugustele imevoodritega saabastele silmad ette. Unto ja Juhani oskavad võib-olla midagi juurde lisada.

http://www.kumitehdas.fi/298

[Juhani Putkinen]

Kummikutega käijatele, kellel higistamisega probleeme, soovitaks soojalt jalarätid kasutusele võtta

Minu arvates jalarätid ei lahenda probleemi. Ka neid on vaja vahetada ja kuivatada nagu sokke.

Soome kaitseväes need jalarätid on olnud kasutusel - ka minu varustuses oli flanellist jalarätid kunagi aastal 1971.

Mina ei tea mis eelis nendes oleks võrreldes heade sokkidega?

[Juhani Putkinen]

Kusagil reklaamisid Soome metsa- ja sõjamehed legendaarse nimega saabast "Rokka". See pidavat olema talvel parim kummik ning tegevat igasugustele imevoodritega saabastele silmad ette. Unto ja Juhani oskavad võib-olla midagi juurde lisada.

http://www.kumitehdas.fi/298

Kahjuks ma pole tuttav nii uute kummikutega. Mul endal on sama tehase vana mudel kasutusel ja olen nendega väga rahul.

Vaevalt see uuem on halvem kui vana.

[Shiim]

Kui oluline on kummikute hooldamine (pean silmas sooja seebiveega pesemist peale iga kasutuskorda ning spetsiaalse õliga määrimist)? Sain KL-ist tuliuued Nokia kummikud - vist samasugused, mida EKV juba vähemalt kümmekond aastat kasutab. Väidetavalt käsitöö ning valmistatud looduslikust kummist. Pakendis olnud infovoldik rõhutas pesemise ja määrimise vajadust, lahkelt soovitati osta ka Nokia poolt toodetav hooldusvahend.

[Juhani Putkinen]

Kui oluline on kummikute hooldamine (pean silmas sooja seebiveega pesemist peale iga kasutuskorda ning spetsiaalse õliga määrimist)?

Mina isiklikult ei mäleta, et oleksin kunagi oma kummikuid seebiveega pesnut. Päris kindel olen, et ma pole kunagi neid mingi öliga määrinud.

Vahepeal olen ikka pidanud poriseid saapaid veega lõputama ja isegi mingisugust hari kasutama - see on aga kõik hooldus väljast poolt saabast.

Selle higistamise tottu on pidanud seestpoolt vahepeal tava riidetepesuvahendi ja veega pesema.

Aga kui mul on spetsiaalsed aktiivsüsi "pohjallised" saabastes nii nad ei hakka haisema.

Kumm ei armasta päikese käes olemist, seega kui kummikuid ei kasuta nii pole mõistlik jätta neid päikese kätte.

[Unto Pulkkinen]

Ostsin Lääne-Soomest sügisel kauplusest uued Rootsi sõjaväe kummikud.
Kaasa tuli samas hinnas kaks paari sisavilteid. Hind oli ainult 29 euro.
Nokia Naali, mis on umbes sama, maksab 125 euro pro paar.
Kummikuis on kannas süvendus metsasuusade jaoks ja ees on kuju, mis sobib metsasuusasidele.
Alus on väga tugev niimoodi, et jalakeder ei nikasta metsas.
Ma ostsin ühe numbri liiga suured, et on ruumi sokile talvel.
Need kummikud on väga head.
Ma arvaan, et neid on ka müügil Eestis.

[Mamba]

Vanal hallil ajal käidi vene viltidega millel kaloss otsas, väiksena isegi niimodi pänditud. Sooja hoidsid paremini kui üksgi kummik, aga libedad olid raisad.
Juu neid venest saab, pole neid enam kusagil näinud. Kummikud kus vilt sees olen alati valinud sellised millel viltsisu sees lahti mitte kinni, muidu on paras jama kuivatamisega. Ja hea kui saab pealt kinni tõmmata et lumi ja oksasodi säärde ei tule. Ja jalal peab ruumi ka olema, ise võtan ka alati number suurema, kui liiga väike pole vahet, ikka hakkab külm.
Kui ise sai kunagi 10 aastat tagasi narva jõesuus aega teenitud oli kah hügieeni sidemete nipp kasutusel, aga just vanematel tegijatel.
Nemad kiitsid küll. Ajateenial palk väike ja sidemete peale seda raha igatahes keegi ei raisanud nii et ise pole proovinud.

[Juhani Putkinen]

hea kui saab pealt kinni tõmmata et lumi ja oksasodi säärde ei tule.

See on jah väga tähtis. Kui lumi sulab saapa sisse nii jälle tuleb külm.

Nokia vildiga kummikus saa kergesti kinni tõmmata.

Kui on aga ainult suusatada või marssida vaja - mitte lume sees "keppida", nii las on lahtine - loksudes õhk keerleb ja ei lähe nii kiiresti niiskeks.

[Shiim]

Nokia Naali, mis on umbes sama, maksab 125 euro pro paar.

Need EKV omad on Nokian Kaira tallaga, aga tundub, et siiski mitte päris samad, sest Kairal pole helkurpaela, EKV omadel aga on, lisaks on ka säärekinnitus minu meelest selline nagu Naalil. Ilmselt siis tellimuse alusel kompunniti.

Kui oluline on kummikute hooldamine (pean silmas sooja seebiveega pesemist peale iga kasutuskorda ning spetsiaalse õliga määrimist)?

Mina isiklikult ei mäleta, et oleksin kunagi oma kummikuid seebiveega pesnud. Päris kindel olen, et ma pole kunagi neid mingi õliga määrinud.

Vahepeal olen ikka pidanud poriseid saapaid veega lõputama ja isegi mingisugust hari kasutama - see on aga kõik hooldus väljast poolt saabast.

Nokia kummiku juhendis on kirjas, et (tugevakarvalist) harja ei tohiks kasutada, pigem käsna. Vaatan nüüd, et kummiku sisse on ka kirjutatud "käsipesu, mitte kasutada harja".

hea kui saab pealt kinni tõmmata et lumi ja oksasodi säärde ei tule.

See on jah väga tähtis. Kui lumi sulab saapa sisse nii jälle tuleb külm.
Nokia vildiga kummikus saa kergesti kinni tõmmata.

Samas - maskeerimisülikonna püksid peaksid ju kummiku peal käima - ja neid saab alt kinnitada, et lume sees sumades üles ei tõuseks. Ise olen küll kandnud neid (ja ka teisi talvepükse nii metsatööl kui matkal) kummikute peal. Seda enam, et kui on selline lumi nagu sel aastal (et ulatub üle kummiku sääre), tuleb midagi ikka sisse, sest see kinnitus ei ole jala ümber 100% tihe.
Aga jah, eks tule ette ka olukordi, kus pükse kummiku peale ei tõmba - näiteks soojemal ajal - siis on säärekinnitus sodi vastu päris vajalik.

[Gfreak]

On olemas sellised asjad nagu lendurisaapad. Vene omad, sellise vildist talla ja karvase säärega. Lõpp hea ja soe oli, kuni higistama hakkas. Ainuke probleem võiks olla vist nende raskus. Nii on mulle öeldud vähemalt. Sai nendega oma 3-400 meetrit puusadeni lumes rada ette käidud ja läbi võsa ronitud, probleeme polnud. No soodustav asjaolu oli ka, et mul ei olnud varustuse mõttes eriti midagi kaasas.

Jalavarje peaks kah metsas paar paari kaasas olema. Kui läheb jamaks siis ongi jama ja kui teisi varje pole siis läheb veel jamamaks. Isegi kavalalt maskeeritud kraavi ohvriks langetud keset talve.

[Juhani Putkinen]

Nokia kummiku juhendis on kirjas, et (tugevakarvalist) harja ei tohiks kasutada, pigem käsna. Vaatan nüüd, et kummiku sisse on ka kirjutatud "käsipesu, mitte kasutada harja".

Tugevakarvalist hari jah mitte - kraapib kummiku pinna kriimudele. Aga näiteks auto pesemiseks mõeldud hari on pehmekarvaline.

Mu eramu esikus oli isegi Orase veekraani, millesse oli ühendatud voolikuga spetsiaalne kummikute pesemishari. See eramu sai ehitatud aastal 1987 ja varustatud igasuguste vidinatega.

[Juhani Putkinen]

Jalavarje peaks kah metsas paar paari kaasas olema.

Õige.

Aga raskeid Nokia kummikuid kaks paari kaasas tassida on liig, mis liig. Varujalatsid peavad olema kerged ja vähe ruumi võtvad.