Vastupanuliikumine ja meditsiinilised mõjutused
Vastupanuliikumine ja meditsiinilised mõjutused
Sõnastasin pealkirja pisut laiemalt, kuid huvitab elanikkonna tervislik seisund sõja ajal. Selgitan laiemalt: kui keegi küüditati/arreteeriti/tapeti - siis lähedaste ja naabrite jaoks ei olnud see igapäevane. Vähemalt alguses. Kas on keegi selle nurga alt sõda uurinud?
Ka metsavendadele mõjusid need nähtused - kuid kuidas?
Ka metsavendadele mõjusid need nähtused - kuid kuidas?
[i]Aga lapsed on Teil toredad![/i]
Re: Vastupanuliikumine ja meditsiinilised mõjutused
Ma julgen arvata, et terve perekonna kodunt väljatõstmine ja/või Eestist väljasaatmine oli ajavahemikul 1945-1949 suhteliselt igapäevane. Või ütleme nii et ühe inimese tutvusringkonnas ehk igakuine ... ?
1945 läks mingi ports saksa rahvusest isikuid ja nende peresid.
1945-1949 läks mingi hulk "bandiitide" toetajaid ja sugulasi ning muidu kulakuid.
See puudutas sadu perekondi. Kuidas see inimesi mõjutas ... Ma arvan, et see oli vaid üks osa mõjutusest mis Eestimaa elanikele kaela sadas. Sellele lisandusid muutused pea igas eluvaldkonnas. Lõpptulemusena (see on minu arvamus) kadus iseseisva Eesti Vabariigi kodanikel pea igasugune huvi oma riigi taastamise vastu, sest isiklik ja oma perekonna turvalisus kõige laiemas mõistes, kaalus omariikluse huvid üles.
Metsavendi mõjutas see kõige enam ehk reetmise moel. Isiklikes huvides tehti kaastööd NKGBga ja anti metsavendi üles.
Kindlasti mõjutas see metsavendade materiaalset baasi, kuid ma ei pea seda metsavendade hävinemise seisukohalt kõige olulisemaks.
Mingil moel mõjutas see metsavendade otsuseid konkreetsete isikute vastastes rünnakutes.
Kuidas see mõjutas neid psühholoogiliselt, seda ei kujuta ette.
1945 läks mingi ports saksa rahvusest isikuid ja nende peresid.
1945-1949 läks mingi hulk "bandiitide" toetajaid ja sugulasi ning muidu kulakuid.
See puudutas sadu perekondi. Kuidas see inimesi mõjutas ... Ma arvan, et see oli vaid üks osa mõjutusest mis Eestimaa elanikele kaela sadas. Sellele lisandusid muutused pea igas eluvaldkonnas. Lõpptulemusena (see on minu arvamus) kadus iseseisva Eesti Vabariigi kodanikel pea igasugune huvi oma riigi taastamise vastu, sest isiklik ja oma perekonna turvalisus kõige laiemas mõistes, kaalus omariikluse huvid üles.
Metsavendi mõjutas see kõige enam ehk reetmise moel. Isiklikes huvides tehti kaastööd NKGBga ja anti metsavendi üles.
Kindlasti mõjutas see metsavendade materiaalset baasi, kuid ma ei pea seda metsavendade hävinemise seisukohalt kõige olulisemaks.
Mingil moel mõjutas see metsavendade otsuseid konkreetsete isikute vastastes rünnakutes.
Kuidas see mõjutas neid psühholoogiliselt, seda ei kujuta ette.
Re: Vastupanuliikumine ja meditsiinilised mõjutused
Nii palju kui mina kursis olen ei kirjuta mditsiiniüliõpilased teaduslikke uurimusi või lõputöid. Seda temaatikat pole ka teaduskäsitlustes kohanud.Ka metsavendadele mõjusid need nähtused - kuid kuidas?
terv
o
[i]Miski siin ilmas ei saa viibida nii sügavas vaikuses kui surnud inimene.[/i]
Frederic Manning
Frederic Manning
Re: Vastupanuliikumine ja meditsiinilised mõjutused
Tundub nagu loogiline, et mõju oli agressiivsust suurendav. Kui see agressiivsus kanaliseeriti, olid tulemuseks tapetud küüditajad ja julgeolekunuhid. Kui oma tegutsemist pidurdati, et vältida järgnevat võimude terrorit tsiviilisikute vastu, kannatas iseenda süda. Igatahes Rõuge kandis Auleid Toomsalu rühmas olnud sõjaväearst Pallo Valter ütleb otsesõnu, et enim vajasid metsavennad südamerohtusid ja reumarohtu. Nii imelik, kui see ka pole, kuid ühtegi hullumist ega amokki jooksmise juhtu metsavendadel pole senini ette sattunud (küll aga julgeolekus piinatud abilistel). Jube head närvid olid talus kasvanud inimestel.
-
- Site Admin
- Postitusi: 5564
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Re: Vastupanuliikumine ja meditsiinilised mõjutused
Üks huvitav teema on veel erinevate nakkushaiguste levik. Vabadussõja lõpus oli tõsine võitlus tüüfuse epideemiaga.
Kas mingeid epideemiaid oli ka 1944-45? Või lihtsalt veidi suuremaid puhanguid?
Pinnast nende levikuks ju nagu oleks...
Kas mingeid epideemiaid oli ka 1944-45? Või lihtsalt veidi suuremaid puhanguid?
Pinnast nende levikuks ju nagu oleks...
Re: Vastupanuliikumine ja meditsiinilised mõjutused
O.Mertelsmann on kirjutanud alatoitumusest 1940. aastate Eestis.
Väga ilusasti kirjeldab seal, kuidas erinevad haigused alatoitlustatud inimesi võtsid. Loogiline muidugi.
Väga ilusasti kirjeldab seal, kuidas erinevad haigused alatoitlustatud inimesi võtsid. Loogiline muidugi.
Re: Vastupanuliikumine ja meditsiinilised mõjutused
Huvitav, kas üksluine või vastupidi stressirohke ja pikaajaline kriisisituatsioonis viibimine karastas meeste närve või kuidas? Pean silmas kaasaegse maailma hädasid ja imestan, et inimene on pehmeks ja abituks muutunud. Missioonimehed saavad ette ja taha igasugu hingeabi (nii kirjutatakse), metsavendi ei "lohutanud" keegi. Kas neil vaimseid häireid ei tekkinud?
[i]Aga lapsed on Teil toredad![/i]
Re: Vastupanuliikumine ja meditsiinilised mõjutused
Ei tea, kas meist keegi on pädev hindama kellegi vaimseid häireid.Jalutu kirjutas:Kas neil vaimseid häireid ei tekkinud?
Paberites on ette tulnud vaid kaks juhtu, kus metsavennad on läbinud, juba surmamõistetutena, ka psühhiaatrilise ekspertiisi. Mõlemad on tunnistatud meditsiinilises mõttes terveks (psüühilisi haigusi ei põe)
Üks on saadetud ekspertiisi põhjendusega.: teatab avameelselt ja küüniliselt, et vihkab nõukogude korda ja toimepandud kuritegusid ei kahetse. Ei haletsenud ega haletse tapetuid. Ka oma ema ei haletse.
Teise ekspertiisi saatmise põhjus on: teatab, et nägi ja kuulis Jumalat ühel korral ja Kristust korduvalt ning näeb hingi jumalike punktidena. Teatab, et kommunism tähendab hävingut.
Eksperthinnang mõlema kohta on: teadvus on selge, orienteeritud õigesti.
Re: Vastupanuliikumine ja meditsiinilised mõjutused
Tänud Marile huvitavate andmete eest!
Sellegipoolest on need kaks juhtu "midagi". Pisitasa, aste-astme kaupa õnnestuks ehk aja jooksul midagi kokku koguda. Lootma peab.
terv
o
Ilmselgelt on selline eksperthinnang rohkem kui mitte midagi, kuid paraku tuleb seda käsitleda kui kallutatud hinnangut.Eksperthinnang mõlema kohta on: teadvus on selge, orienteeritud õigesti.
Sellegipoolest on need kaks juhtu "midagi". Pisitasa, aste-astme kaupa õnnestuks ehk aja jooksul midagi kokku koguda. Lootma peab.
terv
o
[i]Miski siin ilmas ei saa viibida nii sügavas vaikuses kui surnud inimene.[/i]
Frederic Manning
Frederic Manning
Re: Vastupanuliikumine ja meditsiinilised mõjutused
Eks mõni ausam metsavend/toetaja on ka suutnud seda välja öelda, et neil närvid liiga pingule läksid. Praegu tuleb kohe kaks meelde, keda intervjueerinud olen. Üks lõpetas toetajana tegutsemise selles mahus nagu paluti. Eks kahe osapoole vahepeal nii olla, et huntidel vana kont hambus ja metsavendadel uus inf taskus huntide kohta pole kergete killast. Teisel juhtumil tekitas suurt frustratsiooni maa-aluses punkris elamine. Piiratud liikumismaa ning lahinguolukorras tekkivad probleemid väljamurdmisega. Selles aspektis saaks ka veel vaadelda, et kuidas kellelegi metsaelu mõjus, sõltuvalt sellest, kus inimene ennast varjas
Re: Vastupanuliikumine ja meditsiinilised mõjutused
Üks pinnapealselt teemat käsitlev artikkel Tiina Jõgedalt:
Eestlaste viha tuleneb Teise ilmasõja traumadest
http://www.ekspress.ee/news/paevauudise ... d=32253633
Eestlaste viha tuleneb Teise ilmasõja traumadest
http://www.ekspress.ee/news/paevauudise ... d=32253633
Paraku elavad sõda, okupatsioon, küüditamised jms rahva alateadvuses edasi. Kaasaegse psühhoanalüüsi üks huvipakkuvamaid valdkondi ongi teema, kuidas ühiskonna minevikutraumad tänapäeva inimese alateadvust mõjutavad ning kuidas see jätkuvalt avaldub meie igapäevaelus.
[i]Aga lapsed on Teil toredad![/i]
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist