Metsavendlusega seotud kohad Järvamaal

Relvastatud gruppide tegevus väljaspool ametlikke väeosi. Metsavendlus, sissisõda, mittekonventsionaalne sõda, gerilja, banditism ja mis iganes nimed sellele nähtusele antud on.
Vasta
ggdag
Liige
Postitusi: 480
Liitunud: 12 Jaan, 2006 20:59
Kontakt:

Metsavendlusega seotud kohad Järvamaal

Postitus Postitas ggdag »

Tere,

Kas keegi oskab täiendada antud nimekirja, kus on hetkel Järvamaal asuvad metsvendlusega tähistatud punktid/objektid, siis lisainfo on tere-tulnud!

Paide
Endise tuletõrjehoone seinal (Lai tänav 6) plaat kirjaga “Selles majas pidas 15. jaanuaril 1948 oma viimase lahingu nõukogude vägivallavõimu vastu Relvastatud Võitluse Liidu Järva maakonna juht lipnik Ahto Talvi (26.10.1924 – 10.12.1996).”


Tagametsa
Skautide ja gaidide laagris mälestussammas kirjadega “Ennemini elan kehva mehikese kombel kui et sulgun võõra sunni alla. Kalevipoeg” ja “Eesti metsavendadele, kelle südames ja hinges elas VABA EESTI. Eesti Gaidide Malev, Eesti Skautide Ühing”.


Mustla küla
Paide vallas Mustla külas mälestuskivi Metsavenna talus kuuele langenud metsavennale.


Mitte otseselt viidaga tähistatud, aga siiski...

Anna kalmistul metsavendade hauad.



Kuna ise olen ka Järvakas, siis olen kuulnud, et keegi detektorist olla leidnud ka Anna kandi maadelt punkrikoha, juhul kui keegi siit foorumist, siis võiks teada anda. Juhul kui jutt õige, siis võiks koha viidaga tähistada ja korrastada!

Kui kellelgi veel informatsiooni Järvamaa metsavendande kohta, siis ande aga siin postituses teada!


Austusega,

GGDag
ggdag
Liige
Postitusi: 480
Liitunud: 12 Jaan, 2006 20:59
Kontakt:

Re: Metsavendlusega seotud kohad Järvamaal

Postitus Postitas ggdag »

Natukene metsavendadega seotud informatsiooni raamatust "Järvamaa kultuurpärand".

Albu vald - Punkrisaar; lk 18.

"Kohalikud metsavennad Endel Allak, Max ja Benita Loodis ning Vambola Vaaderpall elasid aastatel 1952-1955 Kakerdaja rabas. Pikemalt elati madalal soosaarel, mida kutustakse Punkrisaareks. Suurema punkri, mis ehitati pärast Vambola Vaaderpalli liitumist, ehitamisest rääkis Endel Allk: "Tegime Kakerdajasse suurema punkri, minu pesa jäi uksest vasakule, Max ja Benita paremale, Vaaderpall oli ahju taga. Esimene asi oli kaev kaevata. Raba veeres tuli vesi kiiresti vastu. Punkri ladusime mätastest üles. Rab servas lõikasime kõrkjaid, nendega vooderdasime seest, väljast kuuseokstega. Ukse tegime täpselt nii laia, et mees läbi mahtus. Aknad olid üks ühes, teine teises seinas, väiksed nagu aknaruut. Küttekolle oli ka, mitte raudahi, seda olnuks kahju maha jätta. Aga kaevu kaevamise savist ja kividest ladusime. Viimati oli isegi praeahi sees."
1954. aasta kevadel, kui Vaaderpall koju naisega kohtuma läks, võeti ta kinni. Pärast seda tehti suurem haarang, mille käigus sai Endel Allak küll haavata, aga metsavennad pääsesid põgenema. Punkri põletasid julgeolekumehed maha.
Ümbruskonna metsades on veel teisigi punkriasemeid. Sae talu lähedal punkris varjasid end Kaljo Arpo koos Sae talu perepojaga. Künkasse ehitatud punkrist on järel ka suitsutoru. Jäätma nõmmel olnud metsavendade maapealne punker (onn), mis ehitatud nelja kuuse vahele. Alles üks kuusk ja kolm kändu ning mõned punkri seina okaspuulatid."


Türi vald - Metsavendade eluase; lk 122.

"Metsastunud aladel teedest kaugemal võib sattuda inimkätega rajatud küngaste või lohkude peale. Nii mõnegi sellise paiga lähedalt võib leida kuulijälgedegaroostetanud metallesemeid. Karjakülast läänes suurte metsamassiivide keskel, kuhu viisid pärast II maailmasõda vaid üksikud taliteed, said metsavennad algul end üsna turvaliselt tunda. Artur Mägi mäletamist mööda olnud punkreid ja pelgupaiku, kuhu vähimagi hädaohu korral pakku pääseda, igal rühmal mitu. Üks mugavamaid ehitisi oli pooleldi maapealne onn Suuraru talu maadel. Kuna oodati peatselt saabuvat "valget laeva", ehitati muldonnile peale palkidest tuba. Selles punkris NKVD-lased "külas" ei saanudki käia. Metsavennad ise lammutasid onni, kuna saadi teada, et nende sidemeeste hulgas on äraandja, ja kolisid teise kohta. Äraandja ei teadnud, et mehed on lahkunud ja viis NKVD-lased tühjale kohale. Venelased tulistasid huupi ümbritsevasse metsa. Teise metsavendade salga võitlejad Ülijõe Kaarel ja Parnabas tulid paukude peale punkri juurde asja uurima. Seal mehed tabati ja nad langesid kuulide läbi. Endise metsavendade punkri asukohale pääseb Kolu (mardiaru)-Karjakõla metsateed mööda."


Türi vald - Metsavend Jaan Lehtpere kalm; lk 128.

"Salme Sillavere mälestuste järgi jõudis 17-aastane Põikva küla elanik Jaan Lehtpere metsast kaitset otsida vaid lühikest aega. Vastne "rohelise pataljoni" võitleja oli 1945. aasta aprilli lõpupäevil kodus käimas, kui kostis saatuslik koputus uksele. Jaan Lehtpere põgenes akna kaudu, aga ründajate kuulid niitsid noormehe enne metsa jõudmist maha. Pereliikmed arreteeriti. Jaani põrm sängitati külarahva kaasabil kodu lähedale metsa. Okupatsioonivõimud määrasid talusse elama võõra inimese, kes hakkas tänutäheks elamispinna eest kalmu korras hoidma. Kui Jaani ema Siberist tagasi jõudis, ümbritseti kalm korraliku kiviaiaga ja hauda jäi märgistama nimeplaadiga rauast rist. Kalm asub Põikva-Rassi tee ääres peale Põikva küla mõnisada meetrit eemal raielangil. Kalmu tähistavad viis kaske."
Kasutaja avatar
gnadenlose
Liige
Postitusi: 2160
Liitunud: 02 Mär, 2004 13:18
Asukoht: Kilulinn/Kardulavabariik
Kontakt:

Re: Metsavendlusega seotud kohad Järvamaal

Postitus Postitas gnadenlose »

Türi vallas on punkrikohti kindlasti rohkemgi, mu oma vanaonul oli neid alates 44. sügisest mitmeid, viimane neist lausa kodutalu õuel. Oma silmaga olen lapsepõlves suusatades näinud ühte kuskil Laupa kandis, aga mitukümmend aastat hiljem seda otsides ei osanud enam isegi umbkaudset piirkonda meelde tuletada.
Гив Ми Мани
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist