Magistritöö "Loodus on hirmutav ja ebamugav: Y-generatsioon"

Relvastatud gruppide tegevus väljaspool ametlikke väeosi. Metsavendlus, sissisõda, mittekonventsionaalne sõda, gerilja, banditism ja mis iganes nimed sellele nähtusele antud on.
Vasta
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6208
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Magistritöö "Loodus on hirmutav ja ebamugav: Y-generatsioon"

Postitus Postitas kaur3 »

Triin Sarv on kaitsnud magistritöö teemal “Loodus on hirmutav ja ebamugav: Y-generatsiooni kogetud emotsioonid looduses“.

Autori poolne lühike ülevaade http://www.bioneer.ee/bioneer/arvamus/a ... rsket-õhku.“

Töö täispikkuses https://dspace.emu.ee/bitstream/handle/ ... sequence=1
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Magistritöö "Loodus on hirmutav ja ebamugav: Y-generatsi

Postitus Postitas Martin Herem »

Mitte just ajendatuna sellest uurimusest, kuid siiski seda arvesse võttes, läksin pööripäeval seljakotiga metsa. Üksi. Toitu rohkem kui üheks päevaks. Mitte et enne poleks käinud, kuid kõige lühema päevaga küll pole. Päev oli tore. Loodust mida vahtida, oli rohkem kui päeva. Kella 1400st läks veidi ärevaks - tund veel ja mul peab olema ööbimiseks koht. Paaniliselt ei otsinud. Liikusin oma plaani järgi ja vahtisin rohkem vastava pilguga ringi. Kella 1500ks oli koht valitud ja 1600ks katus, ase, küttepuud ööbimiseks samuti. Lähim inimene asus umbes 3km ja asula 5km eemal.
Siis hakkasin selle Y-generatsiooni peale mõtlema:
a) minu jaoks oli huvitav päev - kui paljudele sõltumata generatsioonist, oleks see veel huvitav olnud? Põhimõtteliselt tavaline mets oma jälgede, mõne linnu- ja loomaliigiga.
b) selles metsas on karu, ilvest, põtra, siga, 3km kaugusel on hundi jälgi tihti olnud. Minul erilist hirmu ei olnud. Kõhe ehk, ja meeled olid pimedusest ja üksindusest teravamad küll. Ja ma tean nendest elukatest piisavalt, et mitte karta - kui paljud sõltumata generatsioonist oleks end sarnaselt tundnud? Ja mis asi on kõhedus ja mis asi on hirm?
c) kella 2230st hakkasin magama sättima ja avastasin, et magamiskoti lukk on katki. Remont ei õnnestunud, kuigi nikerdasin umbes 30 minutit. Järsku tuli pähe sellise olukorra nimetus. Sellise olukorra nimi on "matkakepp". Ja edasi oli kõik üsna naljakas - kui paljud ...
Ei ma ei kiitle. Siin foorumis on inimesi alates Putkinenist ja Jyrgensonist, kelle jaoks on see nagu lapsemäng. Ma mõtlen, et kui palju siiski erinevad teised generatsioonid Y-generatsioonist ... ehk peaks seda uurimust põhjalikult lugema :oops:
Eelmisel talvel võtsin Põltsamaalt peale ühe hääletaja. Abiturient Treffnerist. Tüdruk. Tuli kolme (nelja?) päevaselt matkalt Alutaguse metsadest. Üksi ... No ta oli ka vastavas keskkonnas üles kasvanud aga ikkagi Y-generatsioonist.
Kokkuvõtteks: loodus ongi hirmutav ja ebamugav. Nendest saab üle siis, kui huvi metsa vastu on suurem. Ja kui te mind ei usu, minge järgmise kuu jooksul metsa. Ööks või kaheks. Ehk saate matkakep(p)igi :lol:
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Magistritöö "Loodus on hirmutav ja ebamugav: Y-generatsi

Postitus Postitas Fucs »

:D

Lugesin ainult kokkuvõtet.

Ma ei tea ülipalju Y generatsioonist, aga N generatsiooniski (x ja y generatsiooni vanemad) on palju kodanikke, kellel metsaga (ja üldse loodusega) suhtlemine eriti konti mööda ei ole.

Mina, suht üle keskmise metsainimesena julgen kommenteerida, et näiteks minu suhtlusringkonnas on mitmeid selliseid "metsapõlgureid", kelle jaotaks laias laastus põhimõtteliselt kuute erinevasse gruppi:

1. Täiesti orienteerumisvõimetud kodanikud.
No nad lihtsalt eksivad kohe ära, kui 10 meetrit teest metsa on jõudnud ja nii on.
Seepärast hoiduvad nad paaniliselt loodusesse minemast. Eriti üksi.

2. Teatav grupp paadunud linna (ja ka "maa") inimesi.
Nende jaoks on vastuvõetav "loodus", kuhu minnakse kui just peab, ainult pügatud murulapp, õunapuud ja kartulipõld. Puugid, sääsed, parmud, kihulased ja vihmaussid - need on õudus kuubis. Ulukitest rääkimata.

3. Kodanikud, kes lihtsalt pole metsa sattunud ja seepärast tunnevad kerget kõhedust.
Selles grupis on inimiesi, kes kui kättpidi metsa viia sealt enam ära minna ei taha ja ka vastupidi.

4. Totaalselt ükskõiksed.
Need on kodanikud, kes just otseselt metsa ja metsikut loodust ei pelga, kuid ei tunne ka mingit sundust, vajadust, ega soovi selle metsiku loodusega tutvust teha. Neil on n.ö. "targematki teha" ja aega ka pole.

5. Lihtsalt "hädapätakad".
Nemad ei lähe mingisse metsa, sest seal lihtsalt ei ole võimalik "ellu jääda" ja seal pole võimalik olla nagunii kauem kui 30 minutit. Lisaks on seal must, porine, märg, külm, palav, sitikad, loomad, metsamehed, jahimehed, okkad, lehed, võsa, langenud puud, jalad lähevad villi, nohu tuleb kallale, pisikud satuvad igalepoole, ei saa astuda, ei saa istuda, elektrit pole, poodi pole, vetsu pole....jne.

6. Tervislikel põhjustel metsikut loodust ja metsa vältivad kodanikud.
Inimestel võib olla igasuguseid erinevaid tervisehädasid, mis välistavad metsikusse loodusesse mineku kas pikemaks, või isegi lühiajaliselt. Ma paneks siia tõsisemate tervisehädadega inimeste juurde vbl ka igasugused allergikud.

Seega suht kirju "seltskond" sai.

Minu isiklik suhe metsa ja n.ö. "metsiku loodusega" (mida meil eriti kahjuks enam ei esine, kuid midagi siiski leiab) on selline, et üles kasvades kohas, kus mets ja meri olid igapäevased kaaslased, sai minust niiütelda "metsainimene" või siis "poolik looduseinimene" ja olen seda jätkuvalt siiani. Kuna viimased 20 aastat on ka töö olnud selline, et suurem osa sellest tuleb viibida metsas ja looduses (kusjuures aega ja kohta ei saa valida), siis kaks korda olen jõudnud sinnamaani, et mets on mulle muutunud kohaks, kuhu minna enam ei taha. Aga need nähud on olnud ajutised ja tõrjuv hoiak lühiajaline. Ma usun, et seda tunnet on kogenud korra enam-vähem kõik need, kes metsas ja võsas pikemaajaliselt järjepanu oma tööd on teinud. Eriti pärast mõnda pikemat mitmepäevast füüsiliselt tapvat toimetamist mõnes totaalses karumustikas, kus vesi on põlvini, mülgas kõrvuni ja taevast kallab alla lund, lörtsi, või paduvihma, aga sa pead seal olema ja oma toimetused nii ehk teisiti lõpuni viima kasvõi hambad ristis.

Ja üldjoontes on asjalood tegelikult hoopis vastupidi.
Vaatamata sellele, et töö mind pidevalt sinna loodusesse viib, jääb sellest justkui väheseks :D
Sest pole olnud aastat, kus ma mõnda oma puhkusenädalat kusagil looduserüppes poleks veetnud.
Nii on saanud läbi tatsata kolme kuni viiepäevaste tsüklitena enamuse Eesti RMK radadest ja lõkkekohtadest, ning suur osa Lätist ja väiksem osa Leedust. Lisaks igasugu kolme-neljapäevased automatkad Lätti ja Leetu koos telkimistega kusagil metsas. Ja ma vean sinna oma pere ja võimalusel ka osa nooremaealisest suguvõsast alati kaasa.
Sellest on saanud tänaseks n.ö. eluviis.

No ja seenelkäimised on omaette rituaal
Pole oluline, kas seeni ka saab. Peaasi, et saab seenel käia.
Läheks praegu ka, aga rahvas vaatab, et lollakas. :D

Üks asi veel.
Tundub mulle nii, et mida vanemaks inimene saab, seda rohkem teda ka looduse rüppe kisub.
Või siis vähemalt eemale linnadest ja rahvamassidest.
Seda muidugi ainult teatud vanuseni, kustmaalt edasi enam metsa minna ei saa ja ei jaksa lihtsalt.

P.S. Minu selle aastane viimane seenelkäik oli eriline - tatsates omaette vaikselt mööda metsa, kerkis mu ette järsku ei tea kust sambla vahelt kodanik kaitseväelane täismaskeeringus ja relvaga, ning ütles "käed üles" ja hakkas ise pärast seda mõnusalt itsitama :lol:
Nii, et viimasel ajal võib metsas kohata lisaks metsikule floorale ja faunale, ka metsikuid sõdalasi.
Mis on äraütlemata tore vaheldus.
:mrgreen:
aest
Liige
Postitusi: 428
Liitunud: 30 Okt, 2011 18:12
Kontakt:

Re: Magistritöö "Loodus on hirmutav ja ebamugav: Y-generatsi

Postitus Postitas aest »

Looduses olemisega kaasneb tavaliselt ka vaikus, vaikus aga tekitab mõtteid ning ehk ongi nii et ei peljata mitte koodust vaid hoopis seal tekkivaid mõtteid - laiemas laastus iseennast?
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Magistritöö "Loodus on hirmutav ja ebamugav: Y-generatsi

Postitus Postitas Martin Herem »

Parimad mõtted, mis mul lõkke ääres üksi olles tekkisid (parim mõte oli siiski seoses magamiskotiga): Sellisel talvel on ka väga häid külgi a)väiksed küttekulud, b)olematu lumerookimine, c)olematu libedusest tulenev oht.
Talv pole siiani olnud väga ilus, kuid mugav on see küll. Selle peale tunduvad Jõulud ka kohe kenad!
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Magistritöö "Loodus on hirmutav ja ebamugav: Y-generatsi

Postitus Postitas Leo »

See loodusest voordumine on alanud Euroopas viimase 100 a jooksul seoses massilise linnastumisega, ka Eestis peale II MS. Kui enamik inimesi elavadki linnades ja loodus on nende jaoks Niitvälja golfiväljak voi Nomme park Tallinnas voi äärmisel juhul hoolitsetud aiaga suvila, siis on ju täiesti ilmne, et päris metsa, kus lähima majani on 3 ja asulani 5 km, eriti ei satutagi. Seega ka hirm uue ja tundmatu ees ning koik need puugid, ussid, jänesed, hundid ja karud, kes metsas elavad ja esimesel voimalusel linnainimest ryndavad, kui kasvoi moni samm asfaldist eemale minna. Teiseks puudub eeskuju looduses liikumisest. Kui vanemad on paadunud linnainimesed ja lapsi loodusesse ei vii, siis ei ole ka oodata, et lastest erilised rännumehed kasvavad. Kolmandaks elektroonilised ajaraiskajad ehk koikvoimalikud nutiseadmed, mis paljudel 24/7 käes piiksuvad ja silmade ees virvendavad. Kui on harjunud, et midagi kogu aeg nina all piiksub ja plingib, siis on ikka kole lugu kyll, kui järsku on vaikus ja pimedus ning peas mingi oma enda mottepoeg tekib. Kui eetris myra väheneb, siis näevad silmad ja kuulevad korvad asju, mida enne näinud ei ole ja iga sahin poosas tundub hirmutava kollina, sest keegi pole öelnud, et see on ainult tuul. Nagu ka varasem foorumlane kirjutas, monedest linnainimestest on voimalik sihipärase tegevusega täiesti normaalseid looduseinimesi kasvatada, kuid paljud linnainimesed elavadki nii, et tuleb paanikahoog koos oksendamise ja teadvuse kaotusega peale 5 min peale seda, kui ajutelefoni side katkeb.

Sellel myndil on muidugi ka teine pool, paljud maa-inimesed ei salli linnas toimetamist, ytlevad, et liiga palju inimesi, kes kogu aeg kuhugi sebivad ja karjuvad.
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Magistritöö "Loodus on hirmutav ja ebamugav: Y-generatsi

Postitus Postitas Lemet »

...ning koik need puugid, ussid, jänesed, hundid ja karud, kes metsas elavad ja esimesel voimalusel linnainimest ryndavad...
Tegelikult on hullem, ainult multikast karu näinud tegelased läheksid ju metsaski tupsu-nunnu mõmmile pai tegema, loomaaiast rääkimata... :wink:
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Magistritöö "Loodus on hirmutav ja ebamugav: Y-generatsi

Postitus Postitas Leo »

Seda voib juhtuda kyll et karu katsuma minnakse, samuti on linnainimestel maale sattudes tihtipeale vajadus koiki ettesattuvaid loomi käppida ja siis ollakse kurvad kui kass kyynistab ja oinas myksab. Teine rahu ja vaikuse kaasnähtus on see, et inimesed ei oska enam rahus ja vaikuses olla, kohe hakkavad nihelema kui ajupikendus nina alt ära votta. Oma motteid ei osata ka moelda, pidevalt on vaja jälgida, kui paljud sobrad sipelgapesas istudes tehtud enekat laigivad.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist