www.militaar.net

metssiga kirjutas:

Estoloog kirjutas: Täiesti kogemata leidsin, et Ilbist jt on juttu Helle Laas'i (sünd. 1941)
lasteraamatus "Ajarefrään" (Tallinn, 1990 - vt http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?60000 ). Tema isa tapmise lugu. Õigupoolest oleks ju huvitav, kui kasutaja "metssiga" vaataks, kuidas/kas see 1946. aasta maikuu tapmine on kajastatud eriteates/infos ja võrdleks seda tütre raamatus esitatuga.

Päris mõjusalt kirjutatud stseen seal raamatus, aga dokumentides nii: ööl vastu 20. maid 1946 tapsid tundmatud kurjategijad külavoliniku (raamatus oli nimetatud vist kultuuritöötajaks?) Osvald Laas'i ja ühes teises külas külavoliniku Juhan Lepa, kohalesaadetud operatiivgrupp tegi kindlaks, et eelmisel päeval oli metsavend Harald Alpeus koos mitme teise nimeliselt kirja pandud "bandiidi ja bandiitide käsilasega" (Elmar Ilpi nende hulgas ei olnud) viina võtnud, "terroristlikus aktis" kokku leppinud ja siis selle ellu viinud. Ega ikka ei olnud nii, et kõik, mis Saaremaal sündis, oli Ilpi kätetöö

Natuke täiendust veel sellele vanale mõttevahetusele. Osvald Laas oli aktiivne "uue elu" ehitaja - külavolinik, valla täitevkomitee kultuurharidustöö instruktor (st kohaliku tähtsusega ajude komposteerija) ja Saaremaa hävituspataljoni (tollal rahvakaitse nimega) võitleja. Maha lasti aga konkreetselt selle eest, et kui Ilp soovitas Pihtla vallas valimistele mitte minna, siis Osvald Laas sõitis talud läbi valimiskasti ja vintpüssiga ning "valimistest võttis osa 100% elanikest".

Feodor Teder, kes 1949-1950 a sügiseni töötas Saaremaa Julgeoleku osakonnas 2-N liinis, kirjutab raportis RJM eriosakonna uurijale Starostenkole 27. juunil 1952:


Kassatsioonikaebuses 2. augustist 1952 kordab ta:
Isiklikult olen tapnud 2 bandiit-natsionalisti. Töötades operatiivtööl olen /.../kinni võtnud natsionalistlikku ja bandiitlikku elementi üle 30 inimese.

Tere.
Tahaksin infot selle kohta, kas vòib vastata tòele vàide, metsavend E.Ilp'i ja tema elukaaslase surnukehad viidi mandrile ja maeti kuhugile seal. Tegemist 1950 aastaga ja keegi vòiks ju midagi olla kuulnud sellest.
Igasugune info teretulnud
Ka kòige pisemgi vihje vòi niidiots.

Riigiarhiivis olevad Julgeoleku aruanded 1950 aastast, ja veel rohkem Saare rajooni omad, võivad sisaldada operatsiooni aruannet.
Kusjuures ENSV omad tavaliselt detailseid ülevaateid ei sisalda. Vaja on just konkreetse rajooni oma. Ja sealgi on tõenäoliselt: " ... maeti lähedal asuvasse metsa" või " ... maantee äärde metsa". Kas mandrile või saarele, selle võib sealt siiski välja lugeda ... Kui väga huvitab, siis võib ju otsimisel aidata. Kuigi siin foorumis tegutseb mõni paremgi "otsija".
Muuseas see on kõik vene keeles.

https://www.err.ee/1124343/saaremaal-av ... tsavennale

Eks Ilp olegi väga vastuoluline tegelane.
https://saartehaal.postimees.ee/7039911 ... amise-eest

Vene välisministeerium ka tunnustab Ilpile ausamba panemist. Järelikult läks õigesse kohta ja mälestusmärk on õige.

A memorial was unveiled on Saaremaa in #Estonia to commemorate the Forest Brothers, a gang that operated on the island until 1950. It's shameful that on the 75th anniversary of the Great Victory over Nazism, Tallinn chose frankly dubious characters to worship as idols

https://twitter.com/mfa_russia/status/1 ... 9778885632

Saaremaal avastati hiljuti metsavendade kraami peidik, arvatavasti Elmar-poisi salga oma:

https://saartehaal.postimees.ee/7148439 ... -lopupaevi

Selline "tore" artikkel Saaremaa metsavendade kohta:

https://saartehaal.postimees.ee/7049658 ... elmar-ilpi

Hiljuti tehti kindlaks koht metsas, kus Elmar Ilbi salk 1950. aasta augustis viimast lahingut pidas.

https://saartehaal.postimees.ee/7232321 ... ahingupaik

Tänases ajalehes Saarte Hääl on artikkel "Metsavendade abistamise eest Siberi vangilaagrisse"

https://saartehaal.postimees.ee/7304564 ... ilaagrisse

Seal meenutab 1934. aastal sündinud Erika Järsk, kuidas ta 1950. aastal metsavendade abistamise eest Valjala valla Kuiste külas arreteeriti ja mis edasi sai. Enda sõnul ta tegelikult suurt midagi ei teinudki, võttis vaid vanaema ja teiste pereliikmete "süü" enda peale. Süü seisnenud metsavendade toitmises, nende riiete pesemises ja neile sauna kütmises. 16-aastane tüdruk viidi Valjala vallamaja keldrisse, kus kolm meest teda kumminuiadega jõhkralt peksid ja nõudsid ülestunnistust. Kõik kolm olid eestlased. "Ainus mõte oli, et tuleks see surm ometi rutem", meenutab Erika praegu. Vägivalla surve all võttiski ta kõik omaks. Edasi viidi ta Kuressaarde, kus viibis vangistuses Uus tänav 22 asunud MVD osakonnas ning Pika tänava vangimajas. Sealt läks varsti sõit Patarei vanglasse. Vangide veoks Saaremaalt Tallinna kasutati tavalist veoautot, mille kasti põrandale pandi mees-ja naisvangid läbisegi istuma, üksteise jalgade vahel. "See on ikka eriti alandav, kui noorel tüdrukul tõmmatakse jalad laiali ja pannakse mees sinna vahele istuma" sõnab Erika. 1950. aasta novembris olid ühise asjaga sõjatribunalis 17 inimest. Metsavend Kalev Kööp (sünniaasta 1931) mõisteti surma ja hukati peagi, teised said 25+5. Erikal tuli Siberis vangilaagris olla 4 aastat. Peale Stalini surma hakati vange tasapisi vabastama ja ka Erika sai koju tagasi.

"Mina leian, et metsavennad ei teinud tavalistele inimestele mitte midagi halba", ütleb Erika. Temani on jõudnud kuuldused, et tema pere peale kaebajaks oli lähedane inimene, kes elab praegugi. "Kui keegi neist koputajatest elus on, siis mõelgu nad kenasti järele, mis nad teinud on", manitseb ta.

Saaremaal meenutati metsavendi ja Ilbi salga viimast lahingut:

https://saartehaal.postimees.ee/7315142 ... metsavendi

Sealt:

Koolitüdrukuna Siberisse küüditatud Selma Pahapilli sõnul käisid metsavennad ennast talvekuudel tihti nende kodus soojendamas: “See oli meie elu ja meie noorus, kuid täna ei saa sellest keegi enam aru. Kes tahab, meenutab metsavendi inimestena, kes mitte. Nii suured süüdlased, kui neid tahetakse näidata, nad ei olnud.”

Kuressaare lossis avatakse 04.02 kõikidele huvilistele näitus "Elu piimanõus". Tegemist on metsavendadele, ka Ilbiga seotud isikutele, kuulunud esemete näitusega:

https://meiemaa.ee/2022/01/25/saaremaa- ... imanoudes/

Käisin puhkuse ajal Siki poolt viidatud näitust vaatamas. Ühe eksponaadina oli karp 22LR padruneid(või vähemalt väga sarnaseid). Karbi küljel paistis aastaarv 1939. Ei meenu, et oleks metsavendadelt leitud ülalmainitud moona tarvitavaid relvi. Palju sellise kaliibriga relvi üldse tollel liikvel oli?

Sportpüssid olid juba EW ajal vägagi liikvel. Vanadest ajalehtedest leiab kümneid viiteid, näiteks:

https://dea.digar.ee/?a=d&d=jarvateatajaew19390120.2.53

Ja mis ajast meil vene sportpüsse müüma hakati muidu, teab keegi? Ühes teises teemas siin on väidetud:

ivar64 kirjutas:Sõber vana jahimees ütleb ikka et sportpüssid olid samuti vabamüügis aga üheltmaalt võeti loa peale või pidid ära andma....

Sel ajal, kui jahipüssi ostmisel luba ei nõutud, käisid ka metsavennad neid lihtsalt külapoest ise ostmas või lasid sõbral tuua. Sportpüssidega võis siis sama olla.