Otsin andmeid kolme venna kohta.

Teenistuskaaslaste, sugulaste jt inimeste otsimine foorumi kaudu.
Shiim
Moderaator
Postitusi: 1720
Liitunud: 20 Jaan, 2005 2:52
Kontakt:

Otsin andmeid kolme venna kohta.

Postitus Postitas Shiim »

Otsin andmeid vendade Elmar, Oskar ja Volli Ahtama kohta.

Elmar mobiliseeriti venelaste poolt, suri Eestis 1986. a.
Volli mobiliseeriti samuti Punaarmeesse ning langes vististi Saaremaal.
Oskar olevat Punaarmeest sakslaste poole üle jooksnud.

Nii et üht-teist tean, aga sooviks teada rohkemat.

http://www.history.ee/register/karto.html otsing annab tulemuseks:
1 Ahtama Elmar m 2157, 1970
2 Ahtama Oskar Kristjan m R-1606, 1980
3 Ahtama Volli m 2157, 1970

Korrates otsingut nimega "Ahtamaa":
1 Ahtamaa Oskar m Paide valla 1.rajooni konstaabel, 39s/R-116, 1954
2 Ahtamaa Oskar m 1920 jupo Narvas, 1948
3 Ahtamaa Oskar m 1920 polkom Viljandis, 1945
4 Ahtamaa Oskar m 1920 polkom Tallinnas, 1945
5 Ahtamaa Oskar m 1920 Paide valla 1.rajooni politseikonstaabel,
39s/R-116, 1953
6 Ahtamaa Oskar m 1920 Võru Prefektuur, 260s/R-491, 1955
7 Ahtamaa Oskar m R-294, 1971
8 Ahtamaa Oskar Kristjan m 1920 Jupo
9 Ahtramaa Ahtamaa Oskar m 1920 R-891, 1969


Millele viitavad leitud märked (olen arhiivinduses võhik :oops:)?
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Reppin
Liige
Postitusi: 226
Liitunud: 08 Juun, 2005 14:23
Kontakt:

Postitus Postitas Reppin »

Madara tänavalt saab küsida täpsemalt, aga AIS annab järgmised vasted (kõiki siin ei ole):

Ahtama Elmar m 2157, 1970 = Kaitseliidu Harju Malev, ERA.2157, 1925-1940
Ahtama Oskar Kristjan m R-1606, 1980 = Eesti Rahva ühisabi Tartu Ringkonnaamet, ERA.R-1606, 1941-1944
Ahtama Volli m 2157, 1970 = Kaitseliidu Harju Malev, ERA.2157, 1925-1940
Ahtamaa Oskar m Paide valla 1.rajooni konstaabel, 39s/R-116, 1954 = Paide valla I rajooni politseikonstaaabel, ERA.R-116, 1941-1944 (39 tähistab ilmselt säiliku numbrit)
Ahtamaa Oskar m 1920 Paide valla 1.rajooni politseikonstaabel,
39s/R-116, 1953 = Paide valla I rajooni politseikonstaaabel, ERA.R-116, 1941-1944
Ahtamaa Oskar m 1920 Võru Prefektuur, 260s/R-491, 1955 = Võru-Valga Prefektuur, ERA.R-491, 1941-1944
Ahtamaa Oskar m R-294, 1971 = Eesti Julgeolekupolitsei Tallinna Töö- ja Kasvatuslaager, ERA.R-294, 1941-1944
Ahtramaa Ahtamaa Oskar m 1920 R-891, 1969 = Eesti Omavalitsuse Kohtudirektoorium, ERA.R-891, 1941-1944

Need nimed peaks siis sisalduma toodud nimistutes.
Shiim
Moderaator
Postitusi: 1720
Liitunud: 20 Jaan, 2005 2:52
Kontakt:

Postitus Postitas Shiim »

Tänud!

Uuel aastal sean sammud arhiivi.
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Shiim
Moderaator
Postitusi: 1720
Liitunud: 20 Jaan, 2005 2:52
Kontakt:

Postitus Postitas Shiim »

Kas keegi oskab dešifreerida, mis on märgitud Ahtamaa Villemi matmiskohaks (õige nimi oli tegelikult Voldemar Ahtama)?:

http://www.obd-memorial.ru/221/Memorial ... 000008.jpg

Okolo **** Karja, vol Kaarmaa, Saaremaa

Ehk haud peaks siis Kaarma vallas asuma. Millised Punaarmeelaste kalmistud sääl asuvad?

Veebirakendusest saab pilti suurendada ka, aga flashpleierit paraku linkida ei saa...

Vanaema jutu järele olla Volli hukkunud juhuslikust kuulist - hakkas üle aia ronima ja sai tabamuse.

Info on ilmselt pärit minu vanaisalt Elmar Ahtama'lt, kes sõdis 249. laskurdiviisi 921. laskurpolgu kooseisus nagu Volligi. Vanaisa sai Sõrves haavata (olevat paarimehega üle tee hakanud minema, koti veel enne üle tee visanud), sai aga siis jalga haavata. Paarimees viskas vist üle tee vanaisale noa, aga muud ilmselt teha ei saanud, sest vanaisa oli kahe rinde vahel kuus ööpäeva. Toitus šokolaadist ja juua sai hommikul konservikarbi kaanele tekkinud kastest. Kui sanitarid oma vankriga lõpuks mööda kärutasid, ei tahetud teda peale võtta, aga relva ähvardusel saadi kokkuleppele :D Viidi lennukiga Venemaale haiglasse (vanaema jutu järgi lennuki tiiva küljes paiknevas orvas, kuhu vaid üks inimene mahub - ei oska kommenteerida, kas see tõele vastab...). Haiglas taheti jalg maha võtta, aga vanaisa oli muidugi vastu. Eemaldati vist sääre pindluu. Elmar Ahtama suri 1986. a.
Huvitaval kombel on andmebaasis märgitud (Информация из медицинского документа), et koosseisust väljaarvamise põhjuseks (piirdaatumid 1941-1945) on... surm. Haigla tähistus on 364 ХППГ.

Kolmas vend Ahtama Oskar sõdis samuti 249. laskurdiviisi koosseisus, kuid ajavahemikul 21.12.1942 kuni 19.01.1943 on tema nimi koosseisust välja arvatud, kuna Oskar "пропал без вести". Tegelikult teati siinpool Peipsit küll, kuhu ta kadus ja hiljem said ka teise kalda mehed sellest teada, mispärast Oskar ka vangilaagris aega veetis. Oskar suri kümmekond aastat tagasi.
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
MOrav
Liige
Postitusi: 2150
Liitunud: 28 Dets, 2004 20:45
Kontakt:

Postitus Postitas MOrav »

Ehk мойза nagu all Maasi puhul

Pilt

*

Kaarma valla ühishauad ja kalmistud

http://www.kaarma.ee/page.asp?p=68
Shiim
Moderaator
Postitusi: 1720
Liitunud: 20 Jaan, 2005 2:52
Kontakt:

Postitus Postitas Shiim »

Estoloog kirjutas:Ehk мойза nagu all Maasi puhul
Võimalik, ehkki siis on tegu toore ümberkirjutusega eesti keelest, kuna vene keeles ei tähenda мойза vist midagi. Samas on minu meelest seal sõnas hoopis t-täht (mõnel puhul on vene kirjaviisi m-le täpselt samasugune kriips peale tõmmatud nagu selles sõnas see märk, mida Sina ilmselt pidasid "igratki katuseks").

Kuna kohanimena on kasutatud ka Karjat, siis võib matmispaik sama hästi ka Karja lähedal olla (s.t. tänases Leisi vallas, toona oli seal vist Pärsamaa vald).
Estoloog kirjutas: Kaarma valla ühishauad ja kalmistud
http://www.kaarma.ee/page.asp?p=68
Siit sobiks vast Kirikuküla ühishaud.
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Vladimir
Liige
Postitusi: 106
Liitunud: 17 Dets, 2008 10:47
Kontakt:

Postitus Postitas Vladimir »

Siin on "около мыйза Карья"...
Kes on veel Ахтома Христиан Христианович 1908?
Shiim
Moderaator
Postitusi: 1720
Liitunud: 20 Jaan, 2005 2:52
Kontakt:

Postitus Postitas Shiim »

Vladimir kirjutas:Siin on "около мыйза Карья"...
Tänan!
Vladimir kirjutas: Kes on veel Ахтома Христиан Христианович 1908?
Sünniaasta on sama mis Vollil, samuti isanimi. Ka Arhangelsk on ühine nimetaja. Ei leidnud Eestis ühtegi perekonnanime "Ahtoma", nii et ilmselt ikka on siin mõeldud minu vanaonu.
Järjekordne näide, et obd-memoriali andmetesse tuleb suhtuda ettevaatlikult.
Kas selle prizõvi all mõeldakse konkreetset isikule väljastatud kutset asuda teenistusse? See seletaks, miks Ahtama ja Ahtoma kutsete kuupäevad on erinevad - ju siis saadeti neid mitu tükki välja.


Tuli meelde, et mul on säärane (paraku küll veel lugemata) raamat nagu “Polguga Suures Isamaasõjas 1942-1945”, O. Mullas, P. Liitoja, Tallinn 1970.
Raamatututvustusest: Esmakordselt on siin jutustatud ainult ühe polgu, nimelt Eesti Laskurkorpuse 249. diviisi 921. laskurpolgu elust ja võitlusteest. Raamatu leheküljed elustavad polgu veteranidele taas nood raskuste- ja teguderohked päevad, uus põlvkond aga saab teada, missuguste ränkade pingutuste ja ohvrite hinnaga purustati vaenlane ning võideti kätte küsitava väärtusega vabadus.

Näib, et kui langemiskuupäev on tõepoolest 6. oktoober, siis on õige koht kusagil Karja (mõisa) lähedal.

Jutustab 921. laskurpolgu komandör O. Mullas:

SAAREMAA VABASTAMISE LAHINGUD

Vabastanud 5. oktoobri kottpimedal hilisõhtul Roobaka mõisa, jäi 921. polk mõisa ja selle ümbrusse puhkele. Rannaäärset teed mööda taanduvale vaenlasele tee Leisile äralõikamiseks saadeti 1. pataljonist üks laskurrood Võlupe kõrtsi teeristile.
Vasakpoolne naaber, 917. polk, oli hilja õhtul hõivanud Tagavere ja Ratla joone ning asus meist umbes 6 km kagu pool.
Parempoolne naaber, 131. diviisi 743. laskurpolk, kes 5. oktoobri hommikul kuunaritel maabus Saaremaa kirderannikul, jälitas rannaäärset teed mööda hitlerlasi, sundides neid taanduma Võlupe suunas.
Kohanud Võlupe kõrtsi teeristil meie laskurroodu, sööstis osa 743. polgu poolt jälitatud hitlerlasi mööda metsa Roobaka mõisa poole. Sattunud siin keskööl polgu puhkekaitsele, ei pääsenud nad ka siit läbi. Nad paisati tagasi.
Üks rühmasuurune grupp hitlerlasi eksles juba varem polgu tagalas. Nad taandusid parempoolse naabri survel ja suundusid lõunasse Järveküla poole, kust me olime teerada mööda Roobaka mõisa siirdunud. Polgu 5–6 automaaturit olid samaaegselt teel diviisi staapi Roobaka mõisas vangistatud hitlerlastega. Metsast väljumisel märkasid nad vaenlase gruppi. Kohtumine oli mõlemale poolele ootamatu, ent hitlerlased eelistasid lahingule põgenemist.
Hilisõhtul sõiduautos Opel Roobaka mõisa sissesõitnud oberleitnandi ülekuulamisel saadi teada, et hitlerlased organiseerivad Leisi, Angla ja Karja mõisa joonel ning sealt lõunasse uue kaitsepositsiooni. Sinna olevat koondatud äsja juurdetoodud 218. laskurdiviis ja meie vägede poolt purukslöödud väeosade riismed.
6. oktoobril pidi polk jätkama hitlerlaste jälitamist edelasse -Karja mõisa suunas ning hävitama nad Angla ja Karja mõisa joonel. Parempoolne naaber, 743. polk,

144

tungis edasi Leisi suunas. Tema pidi hõivama Leisi ja Arumõisa piirkonna ning Angla küla põhjapoolse osa. Vasakul jätkas 925. polk pealetungi meist 5 km lõuna pool – Ratla, Koikla ja Tika suunas.
Otsustasin läheneda Angla-Karja mõisa joonele ühe pataljoniga polgueelväes. Muret tekitas asjaolu, et polgu kahurid ja 120-mm miinipildujad, mis eelmisel päeval tammi kaudu Muhust Saaremaale toodi, ei olnud veel kohale jõudnud. Kitsast jalgrada mööda ei pääsenud nad hobuste ja autodega polguni. Lähim tee meile järelejõudmiseks kulges rannaäärt mööda, mis aga osaliselt oli veel hitlerlaste valduses. Nii olid ka meie laskemoonatagavarad täiendamata ning mehed alates eelmise päeva hommikust sooja toiduta. See kõik aga ei vähendanud meeste võitlusindu. Kuid laskemoona vähesus ja suurtükiväe puudumine takistas polgu tegevust tugevasti.
Allüksustele lahinguülesande andmisel arvestatakse tavaliselt nende võimeid ja komandöri omadusi. Pataljonidele ülesannete andmisel ei teinud mainitud põhimõtte rakendamine raskusi. Kõik kolm pataljoni olid võrdselt võitlusvõimelised ja -tahtelised, nende komandörid – majorid B. Ploom ja E. Sume ning kapten V. Rubljov – tublid ja teovõimsad. Igaüks nendest tahtis kõige raskemat ülesannet täita. Seda mitte selleks, et hoobelda või paremana paista, vaid seda peeti pühaks kohuseks kodumaa ees. Säärast komandöride püüdlust lahendati pataljonide vaheldumisi määramisega eelväkke, esimesse ešeloni, puhkekaitsesse jne.
Seekord oli eelväe järjekord 3. pataljoni käes. Viimane oli ka öösel teistest rohkem puhanud. Koidu eel saigi major E. Sume eelväes liikumise ülesande.
Kell 9.15 alustas 3. pataljon peajõududega liikumist Roobaka, Õeste, Viira ja Karja mõisa suunas ning raskekuulipildujatega kõvendatud 8. rooduga Roobakast Nihatu II peale.
Juba lahingurännakul avasid hitlerlased Angla piirkonnast pataljoni pihta suurtükitule. Pataljon hargnes lahingukorda. Õeste külale lähenemisel sattusid pataljoni rännakutõkke eelpiilkonnad vaenlase kuulipildujatule alla. Rännakutõkkes liikunud 7. rood hargnes ja alustas raskekuulipildujate toetusel rünnakut. Vanemleitnant A. Šuvalovi võitlejad sööstsid hoogsalt Õeste külasse. Pooletunnise lahingu tulemusena hävitati kahe rühma

146

suurune hitlerlaste grupp. Põgenejaid aga kostitas nooremleitnant M. Pankov vaenlase enda 88-mm kahuri tulega.
Üheaegselt 7. rooduga ründas 8. rood vanemleitnant K. Svitski juhtimisel vaenlast Viira külas. Kell 11.15 oli ka mainitud küla vabastatud. Nende kahe küla lahinguväljadel kaotasid hitlerlased rohkem kui 40 meest surnutena ning lisaks 88-mm kahurile 9 kuulipildujat, 2 veokit ja teisi trofeesid.
3. pataljoni pealetung üha hoogustus. Kell 13.00vabastati Karja küla. Seal tegutses eriti silmapaistvalt nii leitnant P: Roosi kui ka nooremleitnant V. Kase rühm. 7 , roodu partorg seersant A. Kala, saanud raskesti haavata, ei tahtnud kuidagi lahinguväljalt lahkuda. Ta püüdis roodukomandöri veenda: “Kuidas ma lahkun, kui roodu lahinguülesanne on veel täitmata!” Tuli siiski meestega hüvasti jätta.
3. pataljon jätkas pealetungi Karja mõisale. Karja mõisast paremal asus kõrgel lagedal nõlval Angla küla. Hitlerlased olid kaevunud küla idaserval kiviaedade taha. Külaesine maastik oli lahtine ja see võimaldas neile head vaatlust ning kaevikute-esise maa-ala katmist tiib- ja risttulega. Vaenlasel oli kiviaedade taga rohkesti suurekaliibrilisi kuulipildujaid. Küla hõivamine rindelt suurtükituleta osutus raskeks. Hitlerlast tuli Angla külast aga takistas 3. pataljoni rünnakut Karja mõisale. Hitlerlaste sidumiseks Angla külas tulega ja nende jalaväerelvade tule mahasurumiseks saadeti Viira külast Angla peale 6. rood vanemleitnant E. Tetlovi juhtimisel.
Karja mõisa esistel väljadel sõlmus äge lahing. Hitlerlased olid Karja mõisa ja selle lähema ümbruse tugevasti kindlustanud. Ka suurtükiväe poolest olid nad ülekaalus. Meil oli nende suurtükkidele vastu panna ainult pataljoni 82-mm miinipildujad. Roodud hakkasid kandma kaotusi.
7. roodus sai haavata roodukomandör vanemleitnant A. Šuvalov, rühmakomandörid P. Roos, V. Kask ja L. Balašov. Roodu hakkas juhtima roodule juurdeantud tankitõrjepüsside rühma komandör nooremleitnant M. Pankov ning rühmi rooduvanem Lageda ja vanemseersant. E. Tint. Vanem Lageda sai hiljem rünnakul käest haavata. Ta avastas vaenlase snaiperi, hiilis kiviaia tagant lähemale ning surmas hitlerlase käsitsivõitluses, saades ise käest

147

haavata. Lahinguväljalt ta ei lahkunud ja jätkas rühma juhtimist veel kaks päeva.
Kui 3. pataljon oli rünnaku lähtealusele jõudmas ning Karja mõisa piirkonnas oli selgunud vaenlase jõud ja paigutus, sai 1. pataljon käsu toetada 3. pataljoni rünnakut, haarates hitlerlasi vasakult. 1. pataljon siirdus Karja kirikust 1 km lõunas asuvast Sülla külast Pärsama mõisa. Hetkel, mil pataljoni eelväerood hakkas Pärsama mõisast põhja poolt mööduma, avasid hitlerlased mõisast tule. Kiire löögiga, mida toetasid pataljoni raskekuulipildujad, hävitas 1. rood vanemleitnant A. Petersoni juhtimisel kaitsel asunud 60-mehelise hitlerlaste grupi.
Selles lahingus võitles mehiselt vanem Pappel. 1. roodul tuli hitlerlaste ründamisel ületada kõrrepõld. Roodu rünnakut pidurdas paremal tiival hitlerlaste raskekuulipilduja tare lakast ja teine raskekuulipilduja vasakul kõrgendikult. Roodukomandör andis vanem Pappelile käsu koos nelja võitlejaga hävitada kõrgendikul olev vaenlase kuulipilduja. Roodu aheliku paremalt tiivalt kulges kõrgendikule kiviaed. Umbes sadakond meetrit kuulipildujast eespool pöördus kiviaed vasakule. Vanem Pappel kasutas kiviaeda hitlerlaste kuulipildujale varjatult lähenemiseks. Jõudnud kiviaia nurgani, käskis ta nooremseersant Priporovit, nooremseersant Musta, punaväelast Rehemaad ja neljandat kaaslast rünnata hitlerlasi kiviaia nurgast. Vanem Pappel ise hüppas üle kiviaia ja liikus vasakule kiviaia lõpuni. Sealt kulges kuulipildujast vasakult mööda raagus võsaga kaetud põllukraav. Seda mööda roomates jõudis vanem Pappel kuulipildujale granaadiviske kauguseni. Ta heitis kuulipilduja suunas käsigranaadi. Kiviaia nurgal varitsenud kaaslased tõusid rünnakule. Kostis vaenlase kuulipilduja tärin. Mehed ei jõudnud kuulipildujani – langes nooremseersant Priporov ja teised said haavata. Vanem Pappel hüppas kraavist välja ja heitis kaks granaati hitlerlaste kuulipilduja suunas. See vaikis. Rood tõusis rünnakule. Vanem Pappel aga suunas oma automaadi tule piki hitlerlaste ahelikku. Roodu hoogne rünnak murdis vaenlase vastupanu. Kuulipildujapesas leidis vanem Pappel viis surnud hitlerlast.
Karja mõisale lähenemisel sattus 1. pataljon peatselt hitlerlaste suurtüki- ja miinipildujatule alla. Sellele järgnes vaenlase kuulipildujatuli mõisast lõunas asuvast võsast ja koolimaja juurest. Miinipildujatule toetusel rün-

148

nakule sööstnud vanemleitnant A. Petersoni roodu nooremleitnant Katkovi rühm hõivas ägedas võitluses peatselt koolimaja. Seejärel ületas leitnant N. Protini 2. rood pataljoni vasakul tiival mõisast lõunasse suunduva tee ja hävitas teeserval võsast tulistanud hitlerlaste kuulipilduja. Sealt tungiti edasi Pamma külla suunduvale teele. Pataljoni lahingukorra keskel pealetunginud 3. ja parema tiiva 1. roodule avaldasid hitlerlased tugevat vastupanu. Raskekuulipildujate ja miinipildujate tule toetusel ületasid mõlemad roodud samuti Karja mõisast lõunasse kulgeva tee.
Sel ajal, kui 1. pataljon oli ägeda lahinguga Karja mõisat vasakult haaramas, jõudis Karja kiriku juurde polgu suurtükivägi ja 779. suurtükipolgust meie käsutusse antud major E. Kostabi divisjon. Nemad olid eelmisel päeval lõuna paiku pääsenud üle Muhu tammi ja liikunud edasi põhjapoolset rannaäärset teed mööda. Teel tuli neil oodata, kuni parempoolne naaber vaenlase Kuhjast ja Triigi mõisast välja lõi. Koos suurtükiväega jõudsid kohale ka pataljonide ja eriüksuste väliköögid.
Suurtükiväe saabumine otsustas lahingu saatuse kiiresti. Tulelöögile järgnes pataljonide rünnak rindelt ja tiivalt. Hooned olid põlema süttinud. Leekide valgusel toimus siin-seal lähimaavõitlus. Kohati oldi koos käsitsi. Õhtuks oli Karja mõis ja selle lähem ümbrus hitlerlastest puhas.
Anglas pidasid nad veel vastu. 3. pataljonist saadeti 6. roodule abi ja kell 20.00 oli ka Angla meie käes. Parempoolne naaber , 743. laskurpolk, vabastas enne seda Leisi. Tema Angla suunas pealetunginud allüksustega loodi ka kohe side. Naaber vasakult, 925. polk, kes tungis peale lõuna pool Karja mõisat, hõivas kell 20.30 Kustu teeristi. Seega olid 249. diviis ja 743. laskurpolk õhtuks ühele joonele jõudnud.
Polk peatus Karja mõisas ja selle ümbruses. Hommikust saadik polnud aega ega võimalusi olnud toidule mõelda. Kellel leidus taskus kuivik või leivatükk, see näris seda mõnuga tulistamise või edasiliikumise vaheajal. Kohale saabunud hoolikad kokad olid välikateldes supi valmis keetnud. Mõistagi oli meeste isu sooja supi järele suur. Peatselt istutigi lõõmavate tuleleekide kumas, katelok kuuma supiga põlvedel, ja lasti toidul hea maitsta. Kuigi jutuks ei olnud palju aega, kõneldi lahingust ning mee-

149

nutati lahingus langenuid ja haavata saanud seltsimehi. Neid ei olnud seekord vähe. Tuli evakueerida 99 haavatut ja Pärsama küla mulda sängitada 14 kangelast. Ei olnud vähe ka neid selle päeva vapraid, kellega istuti kõrvuti. Meenutati esimestena Karja mõisa tunginud Tombergi, Kutti, komsorg Kulli, Nikiforovit, tublit raskekuulipildurit Pikatit, sanitari P. Pulverit, A. Hiisi, kuulipildureid nooremseersant H. Kosot ja vanemseersant A. Fomkinit, seersant, V. Saaressot ja teisi. Nimetati vanemseersant J Suurhanssu. Seekord ei teadnud ei tema ega kaaslased, et Jüri Suurhansul tuleb hiljem Saaremaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee esimehena väga sageli viibida Karja mõisa ja teistel lahingupaikadel, kus ta Saaremaa ja saarlaste vabastamise eest mehiselt võitles.
Polnud enam muret järgmise päeva toidu pärast. Polgu toitlustusohvitser kapten A. Mets, toidulaoülem seersant J. Kõrv ja kokk-instruktor seersant O. Tahker olid Virtsus täislaaditud autol äsja Karja mõisa jõudnud ning köökidele produktide väljaandmist alustanud.
Toiduautoga oli kaasa sõitnud polgu postimees jefreitor Ilmar Sikemäe. Töökoha järgi oli ta ametlik nimetus polgu postiekspediitor. Mehed tundsid teda ühtlasi R. Jürimaa montaaži “Sinu eest, kodumaa” luuletuste, väeosa elust loodud sketši “Kambajõmmid” ja veel mitme kirjandusliku pala autorina. Sel õhtul tõi ta paljudele sõjameestele rohkesti rõõmu – kirju omastelt. Need olid üle pika aja esimesed tervitused, südantsoojendavad sõnad ja teated omastelt, sõpradelt ning tuttavatelt. Põlevate hoonete tuleleekide valgusel loeti kirju mitu ja mitu korda.
Kaasatoodud diviisiajaleht “Tasuja” ning rindeleht “Ha cтpaжe Родины“ rändasid käest kätte. Kirjutised meie korpuse edukast pealetungist, meeste kangelastegudest ning Nõukogude armee võidukaist lahinguist Riia suunas ja teistel rinnetel lõid üleva meeleolu.
Võitlejate ja komandöride selline meeleolu julgustas ka mind. Ehkki leidus vähe neid, kes kahel viimasel ööl korralikult puhata said, olin ma kindel, et suudame veel selgi ööl vaenlase jälitamist jätkata. Saanud selleks diviisikomandörilt loa ja ülesande, alustas polgu staap pealetungi jätkamise organiseerimist..

150


Pilt
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Shiim
Moderaator
Postitusi: 1720
Liitunud: 20 Jaan, 2005 2:52
Kontakt:

Postitus Postitas Shiim »

Ajavahemikul 05.10-10.10.1944 maeti O. Mullase allkirja kandva nimekirja järgi Karja mõisa lähedale 16 punaarmeelast:
http://www.obd-memorial.ru/221/Memorial ... 000008.jpg
http://www.obd-memorial.ru/221/Memorial ... 000009.jpg
http://www.obd-memorial.ru/221/Memorial ... 000010.jpg
http://www.obd-memorial.ru/221/Memorial ... 000011.jpg
http://www.obd-memorial.ru/221/Memorial ... 000012.jpg

Maetud punaarmeelased nimeliselt:

Aavik, Gabriel (?), v-srs
Ahtama, Villem (Voldemar), rms
Jänes, Jaan, rms
Kivi, Eugen, rms
Kümp, Oskar, jefr
Kütt, Ernst, jefr
Lukke, Mihhail, rms
Mihelson, Rudolf, rms
Noll (?), August, rms
Norid, Anton, rms (pärit Ülem-Suetuki külast!)
Olmre, Arvo, rms
Opmar (?), Mihkel, srs
Paavel, Aleksander, rms
Priborov (?) Nikolai, n-srs
Põlder (?) Eduard, srs
Safurov Ivan, rms

Neist 15 mehe hukkumise päevaks on märgitud 06.10 ning vaid Safurov Ivani puhul 07.10 (võib arvata, et suri päev peale lahingut haavadesse).

Raamatus kirjutab Mullas: "Pärsama küla mulda sängitada 14 kangelast..." - arv ei klapi, aga tõenäoliselt on siiski tegu sama matusega, seda enam, et nimekirjas figureerib ka nooremseersant Priborov Nikolai (raamatus märgitakse, et langes nooremseersant Priporov). Niisiis on võimalik, et Mullas kirjutab lihtsalt mälu järgi valesti või valede andmete põhjal. Võib ka olla, et nt. Safurov ja võimalik et ka Ahtama Voldemar (sai juhusliku kuuli ehk juba peale lahingut) maeti natuke hiljem.

Kõnealune ühishaud on ilmselt see:
http://register.muinas.ee/pdetail01.asp?mo_id=4131

6. oktoobri lahingust kirjutatakse Leisi valla lehes järgmist:
1944. a sügisel, kui lahingud jõudsid Pärsama valda, varjus osa Karja küla elanikke Karja küla ja vana surnuaia vahelisse metsa suurde magistraalkraavi.
Äkki leidsid varjujad, et nad on sattunud eesliinile. Linnaka küla poolt tulid Eesti Laskurkorpuse sõjamehed ja Karja mõisa poolt tulistasid saksa väeosad. Sakslased lasid kolm maja põlema, et pealetungijad ei saaks sinna varjuda. Mõne meetri kaugusel varjujatest sai surma üks laskurkorpuse mees.
Kui õhtul pimedaks läks, juhtisid sõjamehed külarahva lahingupiirkonnast välja. Hea, et sõdurid oskasid eesti keelt, mis sellest, et rääkisid veidi kangelt. Ise nad pealetungi siis jätkata ei saanud, kuna laskemoon oli otsakorral. Külarahvas suitsevate koduvaremete juurde minna ei saanud, hakkas ka vihma sadama. ÖÖ olid nad Õeste külas ühe räästa all, sest inimesed olid sõja eest kodudest lahkunud. Alles hommikul tuli pererahvas koju ja andis sõjapõgenikele ulualust. Veel praegu elab Karja külas inimesi, kes on need sõjakoledused pidanud läbi elama.
Üldse sai selles lahingus pealetungijate pool surma 3 meest. Need eesti nimedega mehed puhkavad oma viimast und Pärsama surnuaial ühishauas. http://www.leisivald.ee/wwwmain/koduval ... 200601.pdf
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Shiim
Moderaator
Postitusi: 1720
Liitunud: 20 Jaan, 2005 2:52
Kontakt:

Postitus Postitas Shiim »

Voldemar Ahtama (Ekart).
14.05.1908-06.10.1944.

Volli isa, ema ja õega. Tähelapanuväärsed on ka lamava peletise mõõtmed:
Pilt

Üks huvitav olustikupilt ka, Volli on ülemises reas, vasakult teine (kräsupeaga) meesterahvas. Nagu näha, kandsid vanasti ka koerad mütse:
Pilt

Toompea vahtkond 1929. aastal, Volli on keskmises reas vasakult kolmas:
Pilt

Volli mundris (mis aastale viitab?):
Pilt

Ühispilt. Mis aasta ja mis üksusega võiks tegu olla? Kus? Volli on teises reas vasakult esimene:
Pilt

Ühispilt. Mis aasta ja mis üksusega võiks tegu olla? Kus? Volli on ülemises reas vasakult esimene:
Pilt

Kes, kus ja millal?:
Pilt

Siin on veel üks tõenäoliselt Volliga seotud sööklapilt:
Pilt

Volli (vasakult esimene) mingitel treppidel (kus sellised olid/on?):
Pilt

Volli (vasakul) vehib vindiga:
Pilt

Volli kodus, mundriga:
Pilt

Volli (keskmine mees) metsas einestamas. Mis armee vormipluusid need on?:
Pilt

Lehekülgi Volli Kaitseliidu liikmepiletist. Nagu näha, andis ta oma relva (muidugi võimude nõudel) 18. juunil 1940 tagasi:
Pilt
Pilt
Pilt

Ilmus välja ka teade Volli surma kohta - varem polnud ma seda näinud. Tema isa, kellele surmast teatatakse, oli selleks ajaks juba üle aasta surnud:
Pilt
Viimati muutis Shiim, 11 Jaan, 2009 3:28, muudetud 1 kord kokku.
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Shiim
Moderaator
Postitusi: 1720
Liitunud: 20 Jaan, 2005 2:52
Kontakt:

Postitus Postitas Shiim »

Teistest vendadest ka:

Oskar ja Elmar:
Pilt

Elmar mundris:
Pilt

Elmar Sverdlovskis sõjaväehaiglas 1945. a. septembris:
Pilt

Ilmselt samas haiglas pildistatud (Elmar on üleval parempoolne):
Pilt

Elmar on vasakpoolne ning Oskar parempoolne mees. Mis müts on Elmaril peas?:
Pilt

Siin on vist seesama müts juba Oskari peas:
Pilt

Siin on müts jälle Elmari peas. Mis vormis on paremalt teine mees?:
Pilt

Paldiski sõjaväeosa 36033 B-7 käis kolhoos Pärnas maisi külvamisel abiks. Elmar on oma abikaasa kõrval, vasakul. Abikaasast paremal on väeosa ülem. Kõige parempoolsema mehe pea varjab kohta, kus umbes 15 aastat enne selle foto tegemist lasti maha Osvald Vaidlo koos abikaasa ja kahe kaaslasega:
Pilt
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Mathias Lutz
Liige
Postitusi: 609
Liitunud: 04 Mär, 2005 23:55
Kontakt:

Postitus Postitas Mathias Lutz »

Elmari müts peaks olema tuletõrje vormimüts.
Mathias Lutz
Liige
Postitusi: 609
Liitunud: 04 Mär, 2005 23:55
Kontakt:

Postitus Postitas Mathias Lutz »

Sõduri suvine välipluus nooremseersandi pagunitega.Väeosa tunnus ei paista ära,mis seeru paeltest allapoole jääb.
Kasutaja avatar
LoCo
Liige
Postitusi: 552
Liitunud: 19 Nov, 2005 20:03
Asukoht: Lindanise
Kontakt:

Postitus Postitas LoCo »

Voldemari EW sõjaväe pildid kus nr. 10 kraenurgal on tegemist 10 Üksik-jalaväepataljoniga (Tallinn), tõenäoliselt 20ndate lõpus.
Shiim
Moderaator
Postitusi: 1720
Liitunud: 20 Jaan, 2005 2:52
Kontakt:

Postitus Postitas Shiim »

Tänan!
Kahtlustasin ka ise, et tuletõrje müts.

Kus 10. Üksik-jalaväepataljon täpsemalt paiknes?
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline