Ühe. Ise kaotasid nad allveelaevade käe läbi 3 allveelaeva. Soomlased suutsid vist allveelaevaga ühe kaubalaeva uputada. Aga sellest uputamiste numbrist mingit järeldust võimekuse kohta teha on minu arvates küllaltki kahtlane.hummel kirjutas:Allveelaevadest rääkides, siis mitu Kriegsmarine allveepaati suutis võitmatu Balti Laevastik uputada 1941?
Nojah, aga NSVL-l oli veel suurel hulgal väiksemaid sõjalaevu (kulumaterjal) ja merelennuvägi, kes neid allveelaevu ei kartnud ja oleksid ehk suutnud Läänemerel mereblokaadi paremini läbi viia kui mõni aeg hiljem Botnia lahe suus.Kalev ja Lembit võinuks vene suurtele sõjalaevadele olulist ohtu kujutada küll. Oleks neil õnnestunud ka üks ristlejatest või liinilaevadest või liidritest ootamatult ära kustutada, või ka raskelt vigastada, oleks olnud vastasele paras pauk.
Allveelaev allveelaevatõrjes on kasutatav küllaltki spetsiifilistes tingimustes. 1941.a. kui sakslased passisid baaside läheduses, oli see selline fifty-sixty õnnemäng - kes nägi esimesena, see sai vastase pihta torpeedo välja saata. 1942.a. kasutati Soome allveelaevu nii, et pealveejõud ja õhuvägi hoidsid Soome lahes nõukogude allveelaevu vee all ja sundisid neid oma energia- ja õhutagavarad ära raiskama. Peale seda kui see takistusvöönd läbi sai, oli nõukogude allveelaevnike esimene ülesanne oma energiavarusid täiendada. Seal neid siis passisidki Soome allveelaevad. Liikudes elektrimootorite jõul ja olles väikse siluetiga, jäid nad ise märkamatuks, seevastu diiselmootoritega akusid laadivad NSVL allveelaevad oli suhteliselt kurdid ja pimedad. Arvatavasti suudeti ka umbkaudne koht, kus NSVL-i laevu otsida, välja arvutada nii et tegu polnud nõela otsimisega heinakuhjast. Siiski polnud tulemused rahuldavad, kuna 1943.a. tõmmati Soome lahele võrk ette ja koondati allveelaevatõrje sellest ida poole. Tõrje ja miinide käest pääses sel aastal vist ainult 1 allveelaev nendest mis üritasid välja murda, kuigi üks mereväelane tahtis selle allveelaevaga koguni vaenlasele kapituleeruda.
1944.a. teisel poolel ja 1945.a. alguses tegutsesid saksa allveelaevad jälle Läänemere idaosas, aga sealne ebaselge miiniolukord ja ranniku lähedal madal vesi (U 250 avastati vee all vist palja silmaga) tõi ka neile suured kaotused.
Kahtlane on, kas Eesti (võib-olla koos Soomega?) oleksid midagi sellist suutnud korraldada oma 2-7 allveelaeva ja nõrkade pealveejõududega. Miinioht vaenlase vetes ja allveelaevaoht oleks vast olnud maksimum. Relvastatud tsiviillaevad - võib-olla patrullteenistus oma mereühendustel enda tagalas, vaenlase lennuväest kaugel.
, on samuti ekslik, brittide R klass oli juba olemas 1.maailmasõjas: 
