Ilmunud: Sõda enne sõda. Nõukogude eriteenistuste...

[Reigo]

Märkasin Saueaugu doktoritöös viidet kahele isikule, kelle (väidetav) seos NSVL luurega on mul raamatut kirjutades jäänud kahe silma vahele.

Esiteks: Boriss Kumm.

Kummi kohta väitis ENSV MGB eriinspektsiooni ülem Morozov 1950. aastate lõpus:

Mulle on näiteks teada, et Škurenkov töötas koostöös Kummiga juba ammu, juba aastail
1937–39. Škurenkov saadeti agendina Eestisse ja ta oli sel ajal agentuursides ka Kummiga.

(http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/A ... 3_sisu.pdf - vt Pihlau artiklit lk 110)

See asi näib siiski väheusutav. Milleks on tarvis (väidetavalt) Eestisse saadetud NKVD operatiivtöötajal Škurenkovil agendiks värvata äsjane vanglakommunist (ehk polpolitsei tervdatud tähelepanu all olev isik!), kes elab ja töötab Pärnus? Pihlau oletab, et Kummil olid NSVL luure ees küllap suured teened, sest miks muidu nimetati ta 1940.a tšekistide etteotsa. Siiski vähetõenäoline, et sellise positsiooniga mehel, nagu Kumm, oli aastatel 1938 (vabanes siis vanglast amnestiaga) kuni 1940 üleüldse mingit võimalust Nõukogude luurele eriti väärtuslikke teeneid osutada.

Ma oletan, et uurijad on arhiivis leiduvate Kummi omakäeliste elulookirjelduste ja ankeetidega tutvunud ega ole sealt leidnud mingit viidet koostööle NSVL luurega (vastasel juhul oleks vastav info juba avaldatud). See pole siiski lõplik tõend, et koostööd polnud, aga kallutab samuti sinnapoole arvama.

Huvitav oleks üle vaadata Škurenkovi autobiograafiad ja ankeedid (neid peaks meil arhiivis samuti olema - Škurenkov töötas hiljem ENSV organites), kas seal on mainitud Eestis viibimist 1930. aastate lõpus.


Teiseks: Villem Kuusik.

Arreteeriti 1930. aastal Pärnumaal ja mõisteti koos kaaslastega süüdi EKP heaks tegutsemises. Juurdlusel seoseid NSVL luurega ei paljastunud.

1952. aastal ülekuulamisel NSVL julgeolekus seletas, et saadeti 1929. a lõpus hoopis NSVL sõjaväeluure ülesandel diversioonigruppe organiseerima ja Kominternilt ülesandeid ei saanud. 1930. aastal pärast sissekukkumist suutis seda juurdlusel varjata.
(vt http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream ... sequence=1 - lk 133
http://et.wikipedia.org/wiki/Villem_Kuusik )

Vaevalt, et Kuusik selle diversioonigruppide asja välja mõtles, kuid samas näib, et tal olid paralleelselt ikkagi ka ülesanded EKP tavapärase organiseerimistöö liinis. Nimelt jääb 1930. aasta juurdlusest mulje, et ta tegeles sellega reaalselt. Võimalik, et täiendavat selgust saaks Kuusiku 1920.-1930. aastatest pärit isikutoimikutest fondides ERAF 24 ja 25.

[Jalutu]

Märkasin Saueaugu doktoritöös ...

Saueauk jättis mitmed eelkaitsmisel tehtud märkused ja saadud nõuanded tähelepanuta, eks see viitab juba iseenesest millelegi või millegi puudumisele.

[Reigo]

Iseenesest väga huvitav töö.

[Reigo]

Mõned vigade parandused raamatule Sõda enne sõda:

- Lk 303, viide 2 on kirjas: ERA 24/1/642.
Peab olema: ERAF 24/1/642.

- Lk 315, viide 5 on kirjas: ERA 927/1/715.
Peab olema: ERA 927/1/718.

- Lk 455 on kirjas: Elsa vabanes 1938. aasta amnestiaseaduse alusel, mis oli erandlik juhtum, sest oli ta ju lisaks EKP heaks tegutsemises süüdi mõistetud ka salakuulamiseks nõusoleku andmises, ent spionaaži eest karistatud amnestia alla ei käinud.

Tegelikult siin mingit anomaaliat ilmselt siiski polnud. Tõenäoliselt loeti, et 1938. aastaks oli Elsa ära kandnud talle 1933. aastal spionaaži eest määratud neli aastat. Seega kandis ta 1938. aasta seisuga veel karistust ainult kommunistliku tegevuse eest, mis käis amnestia alla.

- Lk 580 on alapeatüki pealkiri: Leningradi sõjaväeringkonna staabi ja Balti laevastiku luureosakond
Peab olema: Leningradi sõjaväeringkonna ja Balti laevastiku luureosakond

[Reigo]

Vaatasin Kummi ja Škurenkovi dokumente Riigiarhiivis ja jõudsin lõplikult järeldusele, et jutud Kummi luuretegevusest on vähemalt tugevasti liialdatud.

1) Kummi igasugused ankeedid ja elulookirjeldused luuretegevust ei maini. On ka Kummi mälestused (kirjutatud 1951) aastate 1938-40 kohta. Ka seal puuduvad igasugused viited luuramisele. Kummi sattumine siseasjade rahvakomissariks oli pigem juhus ehk järgmiste asjaolude tulemus: 1940 oli Kumm Pärnumaa juhtivaid kommunistlikke tegelasi; Varese valitsuse siseminister Maksim Unt oli Kummi tuttav (klassivend); Kumm määrati esialgu Pärnu poliitilise politsei etteotsa; siis toodi üle Tallinna politseitalituse abidirektoriks (arvatavasti oli siingi Unti käsi mängus); sellel kohal jäi silma kui tubli seltsimees, misjärel asetati NKVD etteotsa.

2) Leningradi oblasti NKVD valitsuse Transpordiosakonna töötaja Mihhail Škurenkov komandeeriti tõepoolest Eestisse luuretööle, aga see juhtus tõenäoliselt alles 1940. aasta juunis või juulis. Täpsemat aega peaks kontrollima piiriületusnimekirjadest. Varese valitsuse perioodil seisis Škurenkov NKVD välisluure residendi Botškarjovi käsutuses (teisal mainib Škurenkov, et saadeti NKVD operatiivgrupi koosseisu). Võimalik, et siis leidis aset ka mingi kontakt Kummiga, kuid luuretegevuseks Eesti Vabariigis oleks seda raske nimetada.