Mart Laari raamat

Raamatud, ajakirjad, muud trükis ilmunud materjalid. Filmid. Webilehed. Muud kohad kust infot ammutada...
Vasta
metssiga
Liige
Postitusi: 1688
Liitunud: 11 Nov, 2005 19:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Mart Laari raamat

Postitus Postitas metssiga »

Eks iga raamatut ole kergem kritiseerida, kui ise kirjutada. Läksin seda teed isegi ja panin kirja ühe Laari raamatukese lugemisel tekkinud mõtted. Võtke heaks või pange pahaks, aga riputasin need ka siia vastava teema alla.

Mart Laar, Unustatud sõda, Grenader 2005, 48 lk.

lk 1 “… meeleheitlikke lahinguid, mida paraku pea keegi tähele ei pannud ega tunnustanud”. Kes, kus ja millal? Eestis pandi tähele küll, Läänes samuti. CIA jälgis, registreeris ja analüüsis. Probleem selles, et see pole Lääne ajalookirjanduses sees (päris viimasel ajal on asi küll juba muutunud, vt nt Roger Peterseni kirjutatut) ja seega ka pole üldises teadmises.
lk. 6 “Nii läks vastupanuliikumine taas põranda alla…” 1941 läks vastupanuliikumine Omakaitsesse ja Saksa sõjaväkke, kui vastupanuliikumise all mõista inimesi, kes vastu hakkasid; kui selle all aga mõista mingit kõrgemat ideed iseeneses, siis see eksisteeris sügisel 1941 ainult Tartu lobamokkade kohvikujuttudes.
lk. 7 “… palju abi sakslaste poolt maha jäetud toimikutest …” See on linnalegend!
lk. 9 “… ei pannud tähele 1944. aasta sügisel Eesti metsades stiihiliselt tekkivat relvastatud vastupanuliikumist” ENSV NKVD OBB pani kõike tähele, nagu nende dokumendid näitavad, ja reageeris vastavalt; küll võisid nad seda aga alahinnata, kuna metsavennad läksid üldiselt rünnakule kevadel 1945.
lk. 14 “Lätis ja Eestis oli see umbes ühesugusel tasemel.” Ei olnud, Lätis oli organiseeritum ja juhitum. Teine asi on selles, et metsavendade vastupanuliikumine oli ja toimis nii Eestis, Lätis kui Leedus ajaliselt ühtemoodi, vaatamata nende erinevale organiseeritusele.
lk. 14 “… oli relvastatud vastupanuliikumine Eestiski tagasihoidlikum linnades …” Linnades see polnud tagasihoidlikum, vaid lihtsalt seda polnud. Kui Vastseliina metsavend jäi Pihkva raudteejaamas dokumentide kontrollis vahele ja puhkenud tulevahetuses tappis püstoliga terve rea NKVDiste, ei tähenda see veel ju seda, et eesti vastupanuliikumine tegutses vastase territooriumil.
lk. 15 “ … aktiivsem aga hõredalt asustatud metsa- ja sooaladel.” See on üldlevinud viga partisanivõitluse kohta. Partisanivõitlejad on seda edukamad, mida rohkem inimesi neid toetab-abistab, ja seega seal, kus inimesi rohkem elab. ML poolt nimetatud Võru- ja Virumaa olid tollal suurema rahvaarvuga maakonnad Eestis.
lk. 15 foto “ … Ants Kaljurand Kaitseliidu mundris 1940te keskel.” Tegelikult 1930te lõpus kaitseväe vormis (Ants Kaljurand ajateenistuses Eesti sõjaväes).
lk. 16 “ … tsiviilriietuses või Eesti sõjaväevormis” Eesti sõjaväevormis ringi liikunud metsavendi on ML vist küll unes näinud. Küll oli veel 1941 küllaltki palju meestel käes ja kodus Kaitseliidu vorme, mida ka Suvesõjas kanti, aga 1944. aasta lõpuks olid need kõik tollases üldises tarbekaupade ja sh riide puuduses ribadeks kantud. Vorme polnud, vähemalt mõned metsavendade salkadest asendasid selle Eesti sõjaväe ja Kaitseliidu mütsi- või muude märkide kandmisega (Armand Nicot’ salk Harjumaal), sinimustvalgete käiselintidega (“Lendav surm” Virumaal) või Kuperjanovi pataljoni eeskujul ise tehtud kolba ja kontide käiseembleemiga (Relvastatud Võitluse Liidu staabimeeskond).
lk. 20 “ … isegi kahtluse korral ootasid neid … vahistamine või vangistus Siberis.” Juurdlus-protsessuaalkord oli siiski teistsugune, ainult kahtlustuse pärast ei saadetud Siberisse kedagi. See, et inimesi peksti, piinati ja tapeti, on teine asi. Näiteks ühe metsavenna arreteerimisest on kohapeal olnud inimeste mälestused tema peksmisest, arreteerimise akti aga pandi kirja, et tema varjumiskohaks olnud heinaküüni hangudega läbisorkimisel üks hangulöök haavas tema nägu.
lk. 21 Hendrikson ei olnud major, ta ei ühendanud kolme maakonna metsavendi (vaid Viljandi- ja Pärnumaa) ning tema organisatsiooni nimi ei olnud Päästekomitee – vaid Eesti Vabastamise Komitee.
lk. 22 Endel Redlich tuli 1945 metsast välja amnestia peale, RVL lõid nad aga 1947; ja muidugi ei olnud ta “Eesti armee endine ohvitser” (KGB kirjanduse järgi oli ta veel saksa luureohvitser!, tegelikult tegutses saksa ajal mingi aeg Eestis küll keegi Abwehri mees Redlich, aga see oli hoopis teine mees) – tegelikult olid Redlich ja teised hilisema RVL staabi mehed tänapäevases mõttes kõige poliit-korrektsemad tegelased, kuna nad varjasid ennast saksa mobilisatsioonide eest 1944 ja olid metsas juba suvel 1944. RVLi eesmärgiks ei saanud olla sideme taastamine “läänes tegutseva rahvusliku vastupanukeskusega”, sest taolist asja polnud lihtsalt olemas; küll üritasid nad luua sidet eesti pagulastega Läänes (ja see lugu on iseenesest põnevam kui ükski kirjanduslik või filmi-väljamõeldis).
lk. 22-23 Siin esitab ML juba uue versiooni sidemest Läänega – kui tema raamatus “Metsavennad” (1993) peeti raadiosidet Läänega, siis siin ainult üritati seda teha, mis on ka õige – kuid vale on kõik järgnev. See jutt käib hoopis 1954 Eestisse tulnud “ameerika spioonide” Kuke ja Toomla kohta.
lk. 24 RVL liikmete arv “2000 ja 5000 mehe vahel” on juba iseenesest lihtsalt naljakas määratlus oma 3000-lise nö. lõtkuga, ning (lk. 34) “vähemalt viissada organisatsiooni liiget” küll ei vahistatud. ERRB töö koos oma “mustade raamatutega” on olemas ja seal on registreeritud ka RVL liikmeksoleku süüdistusega areteeritud isikud, kelle arvu saaks ju lihtsalt kätte.
lk. 24 “RVL-i tugevnemist toetas relvastatud võitluse aktiivsuse kasv kogu Eestis.” Vastupidi, Endel Redlich ja tema kaaslased lõid Relvastatud Võitluse Liidu sellepärast, et tegelik relvastatud võitlus nõukogude võimu vastu oli Eestis välja suremas ning nende arvates oli seda vaja aktiveerida. Statistika näitab, et 1945. aastal oli võitluse tippaeg ning seejärel aasta-aastalt vastupanuliikumise tegevuse näitajad langevad. Mis polnud ka mingi Eesti isepära, vaid täpselt samamoodi käis asi ka Lätis, Leedus ja Ukrainas. Ning ML väide, et “aastatel 1945-1947 kontrollisid metsavennad olukorda paljudes Eesti piirkondades”, pole midagi muud, kui autori soovunelm.
lk. 27 “ … kollaborantidest moodustatud rahvakaitse- ehk hävituspataljonidele.” Nende nimetus oli 1944-1946 hävituspataljonid, 1946-1947 rahvakaitse pataljonid ja 1947-1954 bandiitide hävitajate pataljonid.
lk. 27 “ /7. augustil 1945/ … mahasurumise eest pidid nüüdsest vastutama julgeolekuorganid.” Tegelikult küll vastutasid ja töötasid ikka veel paar aastat NKVD ja selle Banditismivastase võitluse osakond, kuni 1947 veebruaris anti vastav ülesanne ja jõud üle MGB osakonnale 2-N. Ning “sisekaitsevägede üksusi” neil polnud, Eestis oli NKVD sisevägede kaks polku (vene keeles Vnutrennije voiska, need mehed siniste pagunitega, millel kaks kirillitsas tähte VV, mille järgi neid kunagises nõukogude armees olnud ajateenijad nimetasid velosipednõje voiska).
lk. 32 “… piirasid mitusada sõdurit – julgeolekuüksused ja rahvakaitseväelased …” Kas mitusada või paarsada on üks ja sama (rääkimata sellest, kes Määritsa talu piirasid ja ründasid – mingid julgeolekuüksused või tegelikult kaks rühma sisevägedest ilma mingite “rahvakaitsjateta”). Kaks rühma on alla saja mehe, arvestades operatsioonile lülitatud raskekuulipildujaid võis neid seal olla arvestuslikult 2,5 rühma, mis on kokku mitte palju üle saja mehe. Rünnatud metsavendade suhtes igate pidi absoluutne ülekaal, kuid milleks nimetada seda veel mingiks müütiliseks “mitmesajaks”? Ja kuidas üldse kujutada taktikaliselt ühe talu piiramist ja ründamist “mitmesaja” sõduri poolt: kuhu need mehed maastikul paigutada, kas üksteisele selga? Ajalookirjutamise üks põhitarkuseid on see, et kirjutaja peaks arvama ja hindama nii allikaid (mis sellel juhul ei räägi “mitmesajadest”!) kui kasutama oma tervet mõistust. Sõjanduses vähegi kodus olev inimene saab aru, et ühe talu piiramisele ja ründamisele on lihtsalt ruumiliselt võimatu rakendada “mitusada” sõdurit. Määritsa talus võidelnud ja surnud meeste kangelaslikkusele ei lisa midagi see, kui nende ründajaid nimetada mitmesajaks või hordiks või massiks.
lk. 33 “ … õnnestunud elusalt tabada paar raskelt haavatud RVL-i keskjuhatuse liiget” Nii tsekistide dokumentide kui metsavendade mälestuste järgi langes 27. detsembril 1947 Aegviidu raudteejaamas haavatuna vangi ainult üks mees varjunimega “Tito” ning tegelikult dokumentaalselt alusetu, kuigi tõenäoline, on tema käest saadud andmeid siduda paari päeva pärast toimunud rünnakuga RVL-i staabipunkri vastu Läänemaal (ning üldsegi mitte ML kirjutatud müütiliste RVL punkrite vastu “üle kogu Eesti”).
lk. 34 Mis asi on ML poolt korduvalt nimetatud “nõukogude eriüksus”? Operatiiv-agentuurtöö meetoditega kindlakstehtud mõnda metsavendade punkrit rünnates oli see reeglina sisevägede rühm + mõned NKVD (alates 1947 MGB) operatiivtöötajad + vajadusel teejuhtidena või tõkestusüksustena kohalikke hävitajaid. Ei mingeid eriüksusi, kuna siseväed ise olidki eriväed. Eriüksuseks võiks nimetada nn “vale-metsavendi”, kuid teadaolevalt Eestis neid ei rakendatud (kuna Eestis olid metsavendade salgad väikesed, rakendati siin üksinda või paarina tegutsevaid “mõrvar-agente”).
lk. 44 “… üritasid kaks KGB ohvitseri …” August Sabe kinnivõtmise ja surmaga on siiski seotud ainult üks KGB ohvitser – Oras, teine oli SORVOs teeniv miilitsaohvitser.

Ning lõpuks tuleb öelda ka nende raamatukeste esitlusel 16. juunil 2005 Okupatsioonimuuseumis kirjastuse “Grenader” poolt kiidetud toimetaja Jana Reidla töö kohta, et see on küll tegemata jäänud. Ainueksimatu on ainult Jumal ja mõne kirjavea avastamine lugeja poolt raamatus pole ju midagi erilist, kuid ainult 47. leheküljel pidevalt kohtuda kirjavigadega on liiast. See on ilus trükis, fotod vaataja silma rõõmustava kvaliteediga ja hästi paika pandud. Kuid kirjavead nagu näiteks “sissekaitseväed” tapavad emotsiooni, mida raamatuke peaks tekitama. Rääkimata sellest, kas “iga surmatud Punaarmee sõduri vastu astus järgmine” või selles kontekstis siiski “asemele”.
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
Kasutaja avatar
kiiver
Liige
Postitusi: 32
Liitunud: 08 Mär, 2005 13:15
Asukoht: Ugandi
Kontakt:

sama

Postitus Postitas kiiver »

Ei tea kas siia võib lisada ka märkusi ja mõtteid Mardi uusima raamatu-Sinimäed kohta ?. Olen küll algusjärgus lugemisega, aga võiks ju mõndagi üles tähendada.Ei mitte selleks et ühte vajalikku raamatut maha teha, vaid ikka 2.trüki parendamise nimel .Trükikurat on ju teatme- ja ajalooteoste sees üks äraütlemata paha tegelane. Kui selline luba härradelt tuleb, siis võiks teisedki näpukaid üles tähendada-see meie kõige huvides.
Shiim
Moderaator
Postitusi: 1720
Liitunud: 20 Jaan, 2005 2:52
Kontakt:

Re: sama

Postitus Postitas Shiim »

kiiver kirjutas:Ei tea kas siia võib lisada ka märkusi ja mõtteid Mardi uusima raamatu-Sinimäed kohta ?. Olen küll algusjärgus lugemisega, aga võiks ju mõndagi üles tähendada.Ei mitte selleks et ühte vajalikku raamatut maha teha, vaid ikka 2.trüki parendamise nimel .Trükikurat on ju teatme- ja ajalooteoste sees üks äraütlemata paha tegelane. Kui selline luba härradelt tuleb, siis võiks teisedki näpukaid üles tähendada-see meie kõige huvides.
Selle jaoks on eraldi teema alafoorumis "Teabeallikad".
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

Mis selle asja nimi siis olla võiks - haltuura? Ei kuulu seltskonda, kes igal võimalikul ja võimatul juhul tänitavad Laari kallal küll põllumajanduse põhjalaskmise, koloraado mardikate ja varsti vist ka linnugripi leviku pärast, aga noomida tahaks veidi küll - ehk tasuks veidi rohkem pingutada ja mitte nii "pehmeks ja karvaseks" muutuda!?
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Postitus Postitas kalleb »

Pilt
Shiim
Moderaator
Postitusi: 1720
Liitunud: 20 Jaan, 2005 2:52
Kontakt:

Postitus Postitas Shiim »

"Sinimäed 1944" viiteloetelust nähtub, et palju infot on võetud käsikirjalistest mälestustest.
Seega on meid loodetavasti ootamas veel mitmed huvitavad memuaarid...
Shiim
Moderaator
Postitusi: 1720
Liitunud: 20 Jaan, 2005 2:52
Kontakt:

Postitus Postitas Shiim »

[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Postitus Postitas andrus »

Siia sobiks ka järgnev foto:
kahjuks ikka vist ei sobi:

http://forum.axishistory.com/viewtopic.php?t=97245
Shiim
Moderaator
Postitusi: 1720
Liitunud: 20 Jaan, 2005 2:52
Kontakt:

Postitus Postitas Shiim »

andrus kirjutas:
Siia sobiks ka järgnev foto:
kahjuks ikka vist ei sobi:

http://forum.axishistory.com/viewtopic.php?t=97245
Pagan võtaks! :oops:
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Postitus Postitas andrus »

Kasutaja avatar
oleeg
Liige
Postitusi: 5193
Liitunud: 23 Jaan, 2006 14:10
Asukoht: Kodutares
Kontakt:

Postitus Postitas oleeg »

Kui ma ei eksi, on mõlemad kommentaaride autorid ise ajaloolased. Tundub, et eriti põhjalikult nad raamatu sisusse ei süüvinud.
Oleks oodanud põhjalikumat käsitlust.

lugupidamisega
o
MOrav
Liige
Postitusi: 2150
Liitunud: 28 Dets, 2004 20:45
Kontakt:

Postitus Postitas MOrav »

Loodan, et kohe II trükki ei ilmu, mis 25 lk paksem... :wink: "Emajöe" puhul nii vist Kalvo materjale lisades juhtus. Kes on vörrelnud kahte trükki?
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist