www.militaar.net

Esimene parteipilet minu käes!

Parteilasel 13 cm pikkune medaliliist ja vist 4 kolmnurka lõkmetel, ühel käest haavatul raamlahas ja 20 santiimi, kolmandal suur viisnurk, kuldsulepea "Hansa" ja hõbelusikas sääresidemes, neljandal Eesti munder, kus üks kolme lõviga nööp asendamata jäänud ja I MS tüüpi isikutuvastusvahend, mis täitmata. Lisaks oli randmel (?) kaks kolmnurka.
Laibad oletatavasti pikemat aega vedelenud ja lagunenud - kõigi pead olid visatud augu põhja.
http://acdc.he.ee/keilakas/unt/thumbnai ... =57&page=1

Ah jaa, kust neid RKKA mundreid näeb? Enne paguneid.

Katseta siit:

http://army.armor.kiev.ua/forma/index.shtml

Знаки различия званий военнослужащих РККА 1935-40 гг.
Часть 1. Рядовые, младший командный и начальствующий состав
Часть 2. Средний и старший командный и начальствующий состав
Часть 3. Высший командный и начальствующий состав

Ainult staršina! Aga hästi dekoreeritud.

desert eagle kirjutas:Mina siiani arvasin et see on nali et venkud lusikat saapa sääres kantsid.Suunurgad tõmbusid kohe ülespoole kui asi päevavalgele tuli.Kohutavalt ebahügeene värk ikka küll.Kusagil haisvas saapas läbi higistatud jalanartsu vahel on lusikas mille sa endale pärast suhu paned.

Isegi seda tehtud, kui kümnemehelisele lauale kolmekaupa lusikaid jagus. Polnud seal midagi ebahügieenilist, täis kõht esteeditsemisest märksa olulisem.

Kusagil haisvas saapas läbi higistatud jalanartsu vahel on lusikas mille sa endale pärast suhu paned.

Ehk osab kommenteerija pakkuda välja mingi teise sobiva variandi antud vormiriietuse komplektsuse juures lusika kandmiseks selliselt, et see ka alles oleks ja märkimisväärselt liigutusi ei häiriks? Mina küll ei näe taolist muud võimalust, kui just see läbiproovitud ja kindel.

Aga selle lause 2. pool !!! Eriline esteet ja ilueedi.

P.S. Paralleel minu kunagise kogemusega 90-ndate algusest, kui meil süva-lääne inimesed nn. sissikoolitust tegemas käisid ja meie vaikiva põlguse ära teenisid, kui instruktorid (!!) metsas veid poest ostetud pudelivett julgesid juua ja meie ürgsest rohelusest pärineva kristallselge allikavee ära põlgasid (õigemini - ei julgenud juua).

See lusika saapas kandmine on puhtalt elu enese poolt läbi katsetatud ja paika pandud asi. Oli ka meil mõttehiiglasi, kes algul lusikat põues pastaka kõrval kandsid, aga peale esimest takistusraja läbimist olid nii ХБ kui ka ribikondid ühtemoodi sinised. Ja siis rändasid mõlemad asjad kibekähku sinna, kuhu nad elu poolt dikteeriti- lusik saapasäärde ja pastakas prügikasti. Vähemalt see pooleksmurtud ja tühjaksjooksnud isend.

Kust sa tead, et ei harrastanud? Mõned selle poole veteranidest on jutu sees seda "varjanti" meenutanud küll. Nagu ka metallist sigaretitoosi kandmist pandla taga. Mille kohta on mu oma taadist asitõend jäänud. Aga selle kohta, et ei paneks- paned ikka küll, kui nälg varuks. Ja imestad pärast isegi oma rumalust. Inimene on vägagi kohanev organism.

desert eagle kirjutas:

hillart kirjutas:

Kusagil haisvas saapas läbi higistatud jalanartsu vahel on lusikas mille sa endale pärast suhu paned.

Ehk osab kommenteerija pakkuda välja mingi teise sobiva variandi antud vormiriietuse komplektsuse juures lusika kandmiseks selliselt, et see ka alles oleks ja märkimisväärselt liigutusi ei häiriks? Mina küll ei näe taolist muud võimalust, kui just see läbiproovitud ja kindel.

Aga selle lause 2. pool !!! Eriline esteet ja ilueedi.

P.S. Paralleel minu kunagise kogemusega 90-ndate algusest, kui meil süva-lääne inimesed nn. sissikoolitust tegemas käisid ja meie vaikiva põlguse ära teenisid, kui instruktorid (!!) metsas veid poest ostetud pudelivett julgesid juua ja meie ürgsest rohelusest pärineva kristallselge allikavee ära põlgasid (õigemini - ei julgenud juua).

Sellisel juhul kui see nii hea varjant on miks siis saksa poolel sõdinud mehed seda varjanti ei harrastanud.Igal ühel oma arvamus mina näiteks ei paneks suhu lusikat mis on saapa säärse aega veetnud.Minu nn.eesteetlukus ja ei ole sinu asi.Tahad kanna oma lusikat pärasooles ja hoople siis sellega kui kõvad tegelased on mei armees.

Mis Sa ikka paugud:)
Muidugi kanti saapas ja kantakse praegugi, kui vajadus sunnib.
Ja kannad ka ise, kui teisiti ei saa.
Aga varjant kirjuta edaspidi variant. Tõesti.
Sellised vead muudavad ka sisuka postituse naeruväärseks.
Rääkimata sisututest.

Sellisel juhul kui see nii hea varjant on miks siis saksa poolel sõdinud mehed seda varjanti ei harrastanud.Igal ühel oma arvamus mina näiteks ei paneks suhu lusikat mis on saapa säärse aega veetnud.Minu nn.eesteetlukus ja ei ole sinu asi.Tahad kanna oma lusikat pärasooles ja hoople siis sellega kui kõvad tegelased on mei armees.

Harrastasid ikka, harrastasid ikka, poja. Aga tee nüüd paar sügavat hingetõmmet ja küllasta oma aju hapnikuga ning nagu iseenesest tekivad ka sinu pähe hoopis kainemad mõtted, kui nüüd keevalises olekus.
Ja ega polegi minu asi. Jumalast õige jutt. Kas keegi siis on vastupidist väitnud? Lihtasalt tookord oli sedapsi, et sellised esteetlikkust viljelevad mehed suurt sõda üle ei elanud ilma oma vastavaid vaateid revideerimata. Nad surid nimelt koos oma genofondiga (missugune paljuneda ei saanud) välja. Surid nälga, noh - kui juba maakeeli öelda.
Ja - AI-AI-AI. Nii labased väljenduses sellise kena omast arust kangesti patriootliku eestimaise noormehe suust pole küll kenad kuulata. Ajad vist meie foorumi Delfiga segi, aga eks see ole esimesel korral andestatav, sest üks tõsine eesti mees ju on päeva jooksul kindlasti vähemalt paarikümnes kommentaariumis ridamisi.
Ja selle või teise kehaosa (või ka isikuomaduse) kõvadus ei sõltu tõepoolest mitte põrmugi sellest, kus ta oma lusikat kannab. Pigem ikka sellest, mis konkreetse olendi kõrvade vahel on ja oli. Ja kui seal ikka seda va hallollust na vähevõitu oli (ja on) siis, noh nagu ütlesin - selle isendi elulisus sellest oleneski. Ja põrmugi mitte sellest kui väljapeetult peen esteet keegi olla kavatseb.

Kui kolm korda järjest söömata jäid, siis leidsid (loe: virutasid) endale üpris ruttu lusika ja ka koha, kus see kenasti säilis
Ja jalgade pesemine oli ka vene sõjaväes au sees.
Saksa poole koha pealt: eks kõik sõltus olukorrast, nii kaua kui oldi õppes või sai einestada kaetud laua taga, olevat isegi nuga-kahvel saadaval olnud, välioludes oli ikka igamehe oma mure, et relvad oleks töökorras. Viimast tean oma isa mälestustest, kellel oli võimalus teenida kolme riigi vormis.

desert eagle kirjutas:
Kohutavalt ebahügeene värk ikka küll.Kusagil haisvas saapas läbi higistatud jalanartsu vahel on lusikas mille sa endale pärast suhu paned.

Tegelikult jalanartsul määrduvad kõige rohkem need kohad, mis pöia alla jäävad. Aga sinna ju vist keegi lusikat ei pane . Teiseks -- omaenese tatiga saab selle lusika jälle puhtaks, kui vett parasjagu käepärast pole. Sülg on happeline ja pidavat bakterid ära tapma. Nii et pole see asi nii hull ühti.

Tegelikult jalanartsul määrduvad kõige rohkem need kohad, mis pöia alla jäävad. Aga sinna ju vist keegi lusikat ei pane . Teiseks -- omaenese tatiga saab selle lusika jälle puhtaks, kui vett parasjagu käepärast pole. Sülg on happeline ja pidavat bakterid ära tapma. Nii et pole see asi nii hull ühti.

Sootuks tähelepanuta jäänud, et lusikas ju hõbedast . Ju võitles mees teadlikult antibakteriaalse lusikaga.

Aga kus hoiti parteipiletit?