kaevamine

[Õpetaja]

Seda enam ajavad kohaliku "teadlase" sõnad (vähemalt Päevalehe vahendatud sõnad) mind tigedaks - mida siis veel oodata ??? Viimset laupäeva?

Tegutseda oleks tulnud

õpetaja

[propatria]

Ega olegi Õpetaja põhjalikule ja kindlasti paljudele mõtteainet pakkuvale jutule midagi muud lisada, kui seda, et tänaseks päevaks on Eestis enamus sellest militaararheoloogia valdkonda kuuluvast kas rüüstatud või täielikult hävitatud (mõned piikonnad ilmselt 3-4 kord ümberkaevatud...).
Selles ei saa muidugi vaid nänniotsijaid süüdistada - algas kõik juba vahetult pärast sõda, kui "sotsialistlik kodumaa parandas sõjahaavu" ja on jätkunud tänases röövkapitalistlikus ühiskonnas...
Probleemile tõsiteaduslikult lähenedes, võib öelda, et "rong on juba ammu läinud...".

Tervitustega ProPatria

[Arnold]

xxx

[Õpetaja]

Jääb üle vaid loota, et nende meestega käitutakse aupaklikult. Oleksite pidanud eile Valgas kuulama teistes riikides kujunenud traditsioone selles vallas!

õpetaja

[Blitz]

To Õpetaja

See nüüd läheb teemast mööda aga äkki kommenteerid pisut Valgas toimunut? Oli plaanis isegi sinna jõuda aga elu tegi mu plaanidesse omad korrektiivid. Piirivalve Sõjamuuseum olevat ka avatud olnud?

[Õpetaja]

Ei ole, mida kommenteerida. Küsi parem sellelt, kes teatas, et muuseum on lahti - mis toimus.

õpetaja

[speedsta]

Vaatasin eespool olevlt lehelt neid vene linkisid ja sellise hunniku varustuse nägemine teeb ikka väga väga kadedaks

[propatria]

Kadedus ei ole üldse õilis tunne... pidi vanaks tegema ja muidu tervisele pahasti mõjuma...

ProPatria

[hillart]

Kadedus pole küll eriti konstruktiivne ja edasiviiv emotsioon, kuigi viimase aja ajakirjanduse põhjal võiks arvata , et Eesti ühiskonna üheks peamiseks edasiviivaks jõuks see ongi.

[propatria]

Hillartil jälle õigus!
Eks ma siis süsti teistelegi seda edasiviivat jõudu ja seoses kaevamise teemaga lisan, et netis nähtav ja nö. dokumenteeritud tegevus on vaid pisike osa tegelikkusest.

ProPatria

[ktamm]

ProPatria:Ehk on keegi tegelenud maa-aluste uudiste hankimise eesmärgil hoopis bioindikatsiooniga - st taimekoosluse ja nende keemilise koostise järgi inimtegevuse piirkondade ja seal leiduvate metallist esemete määramisega?

Väga huvitav teema.Kas on äkki kuskil mõni kirjatükk üleval,kus sellest rohkem juttu või oskab keegi publikatsioonile viidata?

[hillart]

Kohe täpselt ei tule meelde, aga sellest asjast oli ühel venelaste militaararheoloogide leheküljel juttu. Vist oli tegu just langenute otsimisega ja selle metoodikaga.
Panin selle kohe lennult kirja, ja pole täpsustanud.
Põikasin töö ajast vaid korraks siia sisse ja süvauurimise jätaks küll koju ja õhtusesse aega. See viimane kommentaar on vaid nii kasina info kritiseerimise ennetamiseks.

[Arnold]

Oleksin Hillartile väga tänulik, kui ta selle lingi leiaks ja ülesse paneks.
Katja ja teiste huviliste otsivat vaimu tuleb paraku ilma igasuguse kahjurõõmuta jahutada - ei ole universaalseid lahendusi ja ammugi ei saa mingeid tulemeid ühele või kahele aspektile toetudes. Bioindikatsioon terminina on mulle päris võõras, aga sisulise poole pealt olen kuulnud ja on ka kogemusi.
Kui nüüd selle portaali põhiteemast irduda, siis inimtegevuse jälgi kõige laiemas ajaloolises spektris on tõesti võimalik tuvastada bioloogia, keemia, mullateaduse ja paljude teiste teaduste abil. Paraku tuleb igat sellist teemat tunda süvitsi ja alati ei aita ka diplomist! Teiseks, igasugused analüüsid vajavad laboratoorset tuge, oskust proove võtta, aega ja mis kõige tähtsam - raha peab olema nagu ratsahobusel sitta Küsimuses sisaldunud "inimtegevuse piirkonnad" ja "seal leiduvate metallist esemete määramine" on suhteliselt meelevaldsed ja viimane minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt täiesti utoopiline. Metallese oma oksüdeerumise käigus ei suuda mullastiku Fe fooni tõsta looduslikult kõrge rauasisaldusega pinnaste tasemele, rääkimata kõrgemast tasemest. Kusagil Kamtšatkal jah on otsitud maardlaid ka tundrataimede järgi, aga paari konet rauamaardlaga ja tundrat kolhoosipõldudega vist ikka ei võrdle? Ma ei ole muidugi keemik, aga olen paar aastakümmet asja sees olnud ja tean, mida profid otsivad. Inimtegevuse toimel on tegelikult kogu meie looduslik kooslus tugevalt muutunud ja aktiivse inimtoime aladel (põllumajandus näiteks) pole ka profidel lootust "lillekesi vahtides" midagi avastada. Inimtegevuse kindlamaid näitajaid on fosfaadid ja lühema ajavahemiku järel võib selline "reostus" ka taimekoosluses, kasvus jms. silma hakata. II MS on siiski nii kauge aeg, et üldjuhul taimestikus mingeid järeldusi kasvõi lahinguväljal asuva ühishaua tuvastamiseks ei ole võimalik teha. Ainult üks kord on see silma hakanud ja alles pärast 21 mehe haua leidmist ühest pommiaugust. Tegemist oli nõgesega, mis kasvas ainult sellel alal, aga nii pikka mõju avaldas kindlasti laguneva orgaanilise materjali suur hulk ja sigatihe savipinnas. Lisaks pommiaugu läbimine esimesest veehorisondist - õhupuudus. Kindlasti ei maksaks nüüd esimese nõgesepuhma peale labidat kulutada - ehk oli naabrimehe vana kemmerg selle koha peal?
Võin omale sellelaadset huumorit lubada, sest olen kordi sarnaste (rõhutan - ainult sarnaste ) fopaadega hakkama saanud

[ktamm]

Saimegi peaaegu publikatsiooni,aitäh.
Peldiku leidmine ka selge

[Arnold]

Kummardused! Loe ka Madis Jürgeni "Hää Koht"! Esmatrükis minu leitud peldik lehekülgedel 22 - 23