www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 04 Aug, 2021 11:41

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 490 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 29, 30, 31, 32, 33  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: EV energia ja julgeolek
PostitusPostitatud: 15 Juun, 2021 13:10 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Dets, 2012 13:44
Postitusi: 1041
Päikeseenergia on teoorias tore asi aga Eesti oludes suht mõttetu, kuna suurim elektri kasutus on talvel mil teatavasti päikest meil kõige vähem.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: EV energia ja julgeolek
PostitusPostitatud: 15 Juun, 2021 13:38 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 5695
Poti soldat kirjutas:
Päikeseenergia on teoorias tore asi aga Eesti oludes suht mõttetu, kuna suurim elektri kasutus on talvel mil teatavasti päikest meil kõige vähem.


Foorumis on 2 teemat, kus samal teemal on lehekülgede kaupa muigutatud. Iga pähe turgatnud mõtet ei pea kohe välja purtsatama. Eriti, kui see on nii pealiskaudsel ja mittemidagiseletaval kujul.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: EV energia ja julgeolek
PostitusPostitatud: 20 Juun, 2021 9:32 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 25174
Asukoht: Viljandimaa
Professor Konist:
Tsiteeri:
Tänavuse aasta alguses oli Euroopas hoiatav vahejuhtum, kui seal ühendus üksteisest lahti kaks suurt elektrivõrku. Kuna võrgus hakkasid elektrivoolu sagedused tugevalt kõikuma, hakkas süsteem ennast kaitsma, et suudaks edasi toimida, ning eraldas stabiliseerimiseks võrgud. Võrgu töö jäi püsima, aga kuna voolusagedus kõikus niivõrd tugevalt, siis osa tootmises ja tööstuses olevaid seadmeid lülitus välja. Hullemal juhul võinuks aga elektrivõrk tervenisti töötamast lakata.

Miks see siis juhtus?

Selle tingis asjaolu, et Euroopas on elektrivõrku lisandunud juba niivõrd palju reguleerimata elektritootmise võimsusi – näiteks ebastabiilse toodanguga tuule- ja päikeseparke –, mistõttu ongi võrgus vähenenud elektrivoolu kvaliteet. Samal ajal on näiteks Saksamaal reguleeritavaid eletritootmisvõimsusi üha vähemaks jäänud, sest riik on hakanud loobuma tuuma- ja vananevatest kivisöeelektrijaamadest. Sakslased on panustanud taastuvenergeetikasse, lootes, et sellise elektritoodangu stabiliseerimiseks teevad investeeringuid teised riigid, aga seda pole juhtunud. Meil on kahjuks praegu täpselt samasugune suhtumine: loodame ja ootame, et meie elektrivõrku aitab keegi teine stabiliseerida.

Samas tahame ju Eestit Venemaa elektrivõrgust lahti haakida?

Kui me peaks end aastal 2025 Venemaa elektrivõrgust eraldama, siis minu jaoks on see eriti mõtlemapanev, sest meie praegune energiaturg sellega kaasneda võivatele riskidele lahendust ei paku.

Rahvusvaheline energiaagentuur on välja pakkunud võimalused, kuidas võiks hakata võrgutasusid elektritarbijatele eristama. Kui me praegu räägime, et taastuvenergia on odav, siis selle üks põhjus on riiklikud toetused. Ühtlasi langeb tuule- ja päikeseelektri hind teatud perioodidel, kui saame seda soodsate ilmaoludega suurtes kogustes toota. Samas see ei tähenda, et teist liiki energia, mida me kasutame muul ajal, kui taastuvenergiat parajasti võtta pole, läheb odavamaks.

Võime seda vaadata ka teistpidi: teatud olukordades lähevad energiaturul hinnakäärid niivõrd suureks, et vahepeal võib elektri megavatt-tund maksta null eurot ja mingil ajal hoopis 3000 eurot või enamgi. See pole ju see, mida me tahame. Eristava võrgutasu rakendamisel tekiks olukord, kus päikese- või tuuleenergiat tarbides oleks selle võrgutasu suurem – isegi kui selle hind on null või miinusmärgiga. Taastuvenergia tõttu on elektrivõrgu stabiliseerimiseks vaja ju näiteks võrgu sünkroonkompensaatoreid ja salvestusvõimalusi, olgu need siis akupangad või hüdropumpjaamad. Nende käitamise kulu kajastukski taastuvenergia võrgutasus.

Teistpidi tekitaks see olukorra, kus peaksime jõudma arusaamisele, et energia kogused, mida tarbime, on niivõrd suured, et isegi kui me rajame akupangad või hüdropumpjaama, siis nendesse salvestatavat energiat jätkuks vaid lühikeseks ajaks. Näiteks Paldiskisse kavandatakse 500-megavatise võimsusega hüdropumpelektrijaama, aga see saaks elektrit toota korraga ainult kaheksa tundi ehk sisuliselt aitaks see jaam katta vaid nii-öelda tipuvõimsusi.

Seepärast peavad meil olema veel mingid reguleeritavad tootmisvõimsused, mida on võimalik igal ajal kasutada. Eristatud võrgutasud aitakski luua niisugustele tootmisvõimsustele konkurentsitingimused ning ma ei välistaks seejuures ühtki elektritootmisliiki. See ongi praegu mõtlemise ja otsustamise koht.
Tsiteeri:
Aastaks 2030 tuleb süsinikuheidet vähendada 55 protsenti ja 2050 tahame juba süsinikuvaba majandust. Arvestades, et meil pärineb ligi 90 protsenti süsinikuheitest energeetikasektorist, peab just selles vallas midagi väga põhimõtteliselt muutuma. Kas see tähendab, et meie põlevkivienergeetikaajastu saab otsa?

Kas see nii läheb, on otsustamise koht, aga mina põlevkivienergeetikast ei loobuks.

Miks?

Esiteks on võimalik rakendada süsinikupüüdmise ja -ladustamise tehnoloogiaid, mis võimaldavad elektritootmise süsinikdioksiidi emissioone kordades vähendada. Selle abil saab elektrit toota palju väiksema süsinikujalajäljega kui näiteks tavapäraselt maagaasist tootes. Seejuures osaliselt ka biomassi kasutades on võimalik saavutada isegi negatiivne CO2-emissioon.

Teisalt me räägime ju põlevkivienergeetikast kui ühest suurest tööstussektorist, mille taga on tuhanded inimesed. Mind teeb kurvaks asjaolu, et riigil puudub selles küsimuses tervikpilt. Praegu pöörab riik kogu aeg tähelepanu vaid elektri hinnale. Samas võiks vaadata sedagi, mida me saame sellest, et põlevkivist elektrit toodame. Ma ei vaidle vastu, et praegu on põlevkivielektril arvestatav keskkonnamõju, aga niisuguste mõjude leevendamiseks tuleks edasi panustada.

Oleme energeetikutena selleks juba palju teinud ning väävli- ja lämmastikuheide on juba oluliselt vähenenud. Aga siin on võimalik veel edasi minna, kui me ainult seda tahaks. Näiteks kasvõi tekkiva tuha kasutusele võtmine tsemenditootmises aitaks vähendada tsemenditootmise keskkonnamõju.

Tõsi, vanade tolmpõletustehnoloogial töötavate põlevkivielektrijaamade ressurss on nüüdseks ammendunud ning seda liiki energia tootmise keskkonnamõju ja püsikulu on väga suur. Kui investeerida uue tehnoloogiaga põlevkivielektri tootmisvõimsustesse, siis saaksime elektrit toota senisest palju väiksema keskkonnamõjuga. Seda teed takistab minna poliitiliste soovide ja otsuste puudumine. Viimase kümne aasta jooksul pole ma näinud ühtegi poliitikut, kes oleks julgenud teha sel alal põhimõttelisi valikuid.

Me sõltume tulevikus elektrist üha rohkem. Me ei tohi jääda ootama ja lootma, et keegi tuleb ja teeb meie eest selle investeeringu. Ei tee! Me peame seda ise tegema. Kui paremaid variante pole, siis miks mitte teha panus põlevkivile. Meil on selleks päris oma põlevkivi ning ka vajalike oskuste ja teadmisega tööjõud.

Riik saab põlevkivi kaevandamisest ressursitasu, aga ka saastetasu. Kui me selle tööstuse kinni paneme, siis me seda raha enam ei näe ja järelikult saame edaspidi vähem ka teistesse keskkonnaprojektidesse investeerida. Rääkimata tööhõivest ja sellega seotud maksutuludest ning sotsiaalsest kindlustatusest. Kõike seda arvesse võttes ei saa ma aru, miks me praegu põlevkivienergeetika juurest ära ruttame. Kõik asjaolud ei ole ju seni läbi analüüsitud ning selle asemele pole meil tegelikult häid uusi lahendusi võtta.
https://teadus.postimees.ee/7275303/ene ... gia-tootma

Elulookirjelduse järgi (mh. s. 1985, üle 40 1.1 artikli kaasautor) on väga terav pliiats :shock:

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: EV energia ja julgeolek
PostitusPostitatud: 21 Juun, 2021 16:27 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 11 Aug, 2008 10:25
Postitusi: 2696
Tulevik on käes, suur osa energiat läheb krüptokaevandamiseks, st köetakse õhku.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/93797 ... e-seadmeid

Praeguse keskmise elektritarbimisega 61 GWh aastas on Burfa Narva keskus üks suurimatest elektritarbijatest kogu Eestis, kuuludes Eesti TOP 25 elektrienergia suurkliendi hulka. Suurusjärguliselt on see pisut rohkem kui näiteks kõigi Saaremaa kodutarbijate aastane elektrikasutus kokku.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: EV energia ja julgeolek
PostitusPostitatud: 21 Juun, 2021 16:35 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Mai, 2006 16:11
Postitusi: 282
Kriku kirjutas:
Elulookirjelduse järgi (mh. s. 1985, üle 40 1.1 artikli kaasautor) on väga terav pliiats :shock:


Soovitan lugeda Horisondis ilmunud kogu artiklit.
Minu arusaama järele mis seal artiklis on on kõik sulatõsi. Need probleemid elektrivõrgus millest kirjutatud on tegelikult kübeke, probleeme palju rohkem.

Seal artiklis on ka väide, kui just mälu ei peta siis vesiniku armastajatele. Ühe megavati vesiniku tootmiseks on vajalik 1,4 megavatti elektrienergiat.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: EV energia ja julgeolek
PostitusPostitatud: 21 Juun, 2021 18:18 
Eemal
Liige

Liitunud: 07 Sept, 2017 23:39
Postitusi: 1454
Põlevkivitööstuses süsiniku püüdmise ja ladustamise tehnoloogia arendamine on kahtlemata tubli, kuid kaevandamise keskkonnakahjud ju jäävad - pool lahendust. Aga kahtlemata tuleb põlevkivikompetentsi kui rahvuslikku rikkust arendada. TTÜ ja teadusasutuste kompetents. Tuumakütusele üleminekul kui sujuv saab olla meie teaduse ümberlülitus? Tuumakontrolli ametid saaksime vast Rootsiga tehtud, kui jaama omanike ringi tuli Vattenfall.

Ja peame lahkunud akadeemik Raukase BRELLi ülistust lehed tagasi meeles, kui süsteemide lahutamiseks läheb - pimedus?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: EV energia ja julgeolek
PostitusPostitatud: 21 Juun, 2021 18:30 
Eemal
Liige

Liitunud: 30 Okt, 2015 12:59
Postitusi: 2540
kraal kirjutas:
Kriku kirjutas:
Elulookirjelduse järgi (mh. s. 1985, üle 40 1.1 artikli kaasautor) on väga terav pliiats :shock:


Soovitan lugeda Horisondis ilmunud kogu artiklit.
Minu arusaama järele mis seal artiklis on on kõik sulatõsi. Need probleemid elektrivõrgus millest kirjutatud on tegelikult kübeke, probleeme palju rohkem.

Seal artiklis on ka väide, kui just mälu ei peta siis vesiniku armastajatele. Ühe megavati vesiniku tootmiseks on vajalik 1,4 megavatti elektrienergiat.
Hmmm, siit küsiks kohe et ma suudaks vesinikku mõõta kilogrammides, suudaks mõõta moolides. aga megavattides?

_________________
Nations whose nationalism is destroyed are subject to ruin.
Muammar al-Gaddafi


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: EV energia ja julgeolek
PostitusPostitatud: 21 Juun, 2021 20:14 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 11 Aug, 2008 10:25
Postitusi: 2696
Vesinikku on mõttekas toota odava elektriga - st kui tekib olukord, et tuule- ja päikeseenergiat on rohkem käes kui turg vajab, siis las kulub tootmiseks rohkem energiat. Taanis vist suht tihti olukord, et elektrit müüakse põhimõtteliselt tasuta?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: EV energia ja julgeolek
PostitusPostitatud: 21 Juun, 2021 20:36 
Eemal
Liige

Liitunud: 30 Okt, 2015 12:59
Postitusi: 2540
Some kirjutas:
Vesinikku on mõttekas toota odava elektriga - st kui tekib olukord, et tuule- ja päikeseenergiat on rohkem käes kui turg vajab, siis las kulub tootmiseks rohkem energiat. Taanis vist suht tihti olukord, et elektrit müüakse põhimõtteliselt tasuta?
See kõik on õige, sellist asja nimetatakse füüsikas kasuteguriks ja finantsmaailmas börsil mängimiseks vastava riskiga.

_________________
Nations whose nationalism is destroyed are subject to ruin.
Muammar al-Gaddafi


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: EV energia ja julgeolek
PostitusPostitatud: 22 Juun, 2021 12:29 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Mai, 2006 16:11
Postitusi: 282
Dr.Sci kirjutas:
Hmmm, siit küsiks kohe et ma suudaks vesinikku mõõta kilogrammides, suudaks mõõta moolides. aga megavattides?

Nagu me teame siis vatt on võimsuse ühik. Saades vesinikust 1 MW energiat oleme selleks kulutanud 1,4 MW elektrienergiat. On see siis keeruline?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: EV energia ja julgeolek
PostitusPostitatud: 22 Juun, 2021 15:38 
Eemal
Liige

Liitunud: 30 Okt, 2015 12:59
Postitusi: 2540
kraal kirjutas:
Dr.Sci kirjutas:
Hmmm, siit küsiks kohe et ma suudaks vesinikku mõõta kilogrammides, suudaks mõõta moolides. aga megavattides?

Nagu me teame siis vatt on võimsuse ühik. Saades vesinikust 1 MW energiat oleme selleks kulutanud 1,4 MW elektrienergiat. On see siis keeruline?
Ma eeldan et akf siin kohal mõtleb MW asemel MWh...
Teatavasti energia ei teki ega kao iseenesest kuhugi vaid muutub ühest vormist teise... küsimus siis selles et kuhu see 0,4 MW energiat kulub. Ja saan aru küll et on olemas miski tootmisprotsess kus 1,4 teravatt-tunni (mis on viidatud artiklis toodud energia mõõteühikuna ka pädev) toodetakse miski kogus vesinikku mille energeetiline väärtus on siis 1 teravatt-tund, aga see väidegi pole näiteks pädev, 1,4 teravatt-tunni eest annaks ilmselt toota nii palju vesinikku et selle kasutamisel termotuuma elektrijaamas piisaks maakerale aastateks... aga paraku mõeldakse ilmselt mingit teist protsessi mille käigus vesinikust energia tagasi saadakse.

_________________
Nations whose nationalism is destroyed are subject to ruin.
Muammar al-Gaddafi


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: EV energia ja julgeolek
PostitusPostitatud: 28 Juun, 2021 15:10 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 32760
Kui see kaotsi minev 0,4 MWh toodetakse tuulest või päikesest ajal, mil seda elektrit pole kuskile panna (vesiniku tootmise aega saab valida), siis pole asi päris nii, et suured kahjud.

Eesti puhul ongi ainus arvestatav alternatiiv sellele vesinikutootmisele need maa-alused pumpjaamad. Seal raisatakse ju samuti energiat - ülearuse energiaga pumbatakse vett sügavustest maapinnale.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: EV energia ja julgeolek
PostitusPostitatud: 28 Juun, 2021 18:22 
Eemal
Liige

Liitunud: 07 Nov, 2012 10:54
Postitusi: 659
Need vesiniku tootmise seadmed on nii kallid ja et seal üldse mingist kasumlikkusest rääkida, siis peavad nad töötama kogu aeg, aga mitte ainult siis, kui on võimalik odavalt ülejäävat tuule energiat kätte saada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: EV energia ja julgeolek
PostitusPostitatud: 29 Juun, 2021 12:54 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Mai, 2006 16:11
Postitusi: 282
Me võime fantaseerida igasugustel teemadel. Ennem võiks natuke silmaringi avardada.

Energia salvestuse tehnoloogiate võrdlev analüüs Eesti varustuskindluse seisukohast https://digikogu.taltech.ee/et/Download/96b60a88-d458-4a2b-9237-39da49f80743
Akupangad Eesti õigusruumis ja elektrisüsteemis https://digikogu.taltech.ee/et/Download/ae5bfb07-7922-421d-acef-cac960af0f94
Vesiniku kaasaegsed tootmistehnoloogiad ja nende rakendamise võimalused Eestis https://digikogu.taltech.ee/et/Download/7ea7cb75-5c0a-4244-99a3-061415bc6e91
Vesinikuenergeetika väljakutsed ja tulevik https://digikogu.taltech.ee/et/Download/6843128d-01c4-481f-b2a6-06c7d7248932
Salvestamisest lühidalt https://www.eees.ee/images/EEES/infopaevad/2019/Salvestamine_luhidalt.pdf
Taastuvenergia probleemidest https://eees.ee/images/EEES/infopaevad/Taastuvenergia_probleemidest_2018.pdf
Elektrivarustuse tulevikuvisioonid https://www.apollo.ee/elektrivarustuse-tulevikuvisioonid.html

Tõnu Lehtlal ja Priit Oidramil head kommetaarid kommentaariumis https://leht.postimees.ee/7035952/lemmit-kaplinski-peatagem-raudtee-elektrifitseerimine/comments


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: EV energia ja julgeolek
PostitusPostitatud: 30 Juun, 2021 21:54 
Eemal
Liige

Liitunud: 04 Veebr, 2015 21:14
Postitusi: 222
Homme on siin külas Leedu peaminister ja sel põhjusel et Eesti peaks ostma vähem venemaal toodetud elektrit ja rohkem Leedus toodetut , kuidas Leedus see elektritootmine korraldatud on , kas tuumajaam suudab toota rohkem kui leedukad ise tarbida jõuavad ?
Hommikul vikerraadiost kuulsin usutlust Mikk Saluga .


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 490 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 29, 30, 31, 32, 33  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt