Venemaa ootamatu rünnak

[Kilo Tango]

...
Tavatingimustel on see keemia tegelikult üsnagi stabiilne. Võid sellega igasuguseid lollusi teha. Mitte et see oleks soovitatav.

Oleneb. Sütikutes kasutatav keemia enamasti on siiski närvilisem, kui põhilaeng. Teisalt - tavatingimustel on ka nitroglütseriin üsnagi "stabiilne". Võib isegi põlema panna ja ei plahvata. Kuni mingis osas tõuseb temperatuur kriitilise punktini. Rääkimata hooletust käitlemisest. Nii, et alustaks tavatingimuste defineerimisest ja sellest, millistest lõhkeainetest jutt on.

Konkreetses sildade mineerimise näites on probleem selles, et pikaajalisel seismisel võib lõhkeainetes tekkida igasuguseid muutusi. Eriti sütikutes. Seepärast ladustatakse minu teada alati ka sütikuid eraldi (erand jalaväe kergmoon).

[Kapten Trumm]

tänapäeval ei kasutata taoliste asjade (suuremate laengute) puhul mingit süütenööri, vaid juhtmeid ja kõrget voolu.

Detonaatorit on vaja ka elektrilise intitsieerimise korral, ega neid lõhkamismasinast tulevaid juhtmeid siis lihtsalt lõhkeaine sisse pisteta.
Detonaator on pauguohtlik (ja peab hoitama lõhkeainest eemal) just seepärast, et ta peab tegema pauku üsna pisikese mõjutamise järel.

Hetkel jään vastuse võlgu, kas süütenööri ja elektrilise puhul see detonaator sama on või on erinevad. No ei mäleta enam tõesti.

[Dr.Sci]

tänapäeval ei kasutata taoliste asjade (suuremate laengute) puhul mingit süütenööri, vaid juhtmeid ja kõrget voolu.

Detonaatorit on vaja ka elektrilise intitsieerimise korral, ega neid lõhkamismasinast tulevaid juhtmeid siis lihtsalt lõhkeaine sisse pisteta.
Detonaator on pauguohtlik (ja peab hoitama lõhkeainest eemal) just seepärast, et ta peab tegema pauku üsna pisikese mõjutamise järel.

Hetkel jään vastuse võlgu, kas süütenööri ja elektrilise puhul see detonaator sama on või on erinevad. No ei mäleta enam tõesti.

Erinevad on ikka. Isegi eestikeelsest wikist leiab midagi, väga pikalt ei julgenud guugeldada sest muidu äkki juhtub sellega sama mis Facebookiga, ja siis juba see oluliselt suurem põnts...
https://et.wikipedia.org/wiki/Elektris%C3%BCtik
https://et.wikipedia.org/wiki/Detonaator

Kindlasti saaks optilist kiudu või lasereid kasutada - aga esiteks muutub detonaaorite ehitus keerulisemaks - sest ka detonatsiooni käivitus võtab energiat ja seda valguskiirest kätte saada selmet otse kaablist, on tülikas, laserkiir on jah hulga "energilisem" aga hommikune jõe kohal heljuv udu nullistab kogu innovatsiooni...Raadio teel toimetavad on küll mugavad ja töökindlad, ja toimivad hästi juba ajast kui Arnold Alois Schwarzenegger filmis Komando (Commando, jooksev reiting, 6.7 IMdb-s, trend langev, hääletage ja pange 10) mängis... paraku kõiksugu raadiot kasutavad asjad on samamoodi segatavad kui optikat kasutavad... Turvalise ja segamatu lahenduse annaks kvantpõimituse kasutamine aga hetkel on vastavad süsteemid natuke keerulisemad ja maksavad üksjagu....rohkem.... enam kui mõni sild või isegi saar või lausa riik... kui sõjavägi füüsikuid nats rohkem sarnastes fundamentaalvaldkonna uuringutes toetaks, saaks ka ehk töötava ja mõistliku hinnaga prototüübi...

... Võib-olla Dr Sci või kangelaspioneer oskab sellel teemal rohkem kommenteerida.

Sai siis kommenteeritud

[von Kaerahelves]

"Keskmaa õhutõrje süsteem on õppuste käigus Eestisse toodud kolme ööpäevaga" tsitaat Heremi Postimehes postitatud loost.

Selle 3 päeva pärast, kui intensiivne lahingutegevus juba käib, pole seda keskmaa ÕT d enam vaja kahjuks.
Teades Venemaa võimekusi saavad otsustavaks olema minutid ja tunnid


Jutt sellest artiklist: https://arvamus.postimees.ee/7371067/ma ... itsevoimet

Kriku

[nimetu]

Teades Venemaa võimekusi saavad otsustavaks olema minutid ja tunnid

Väga hea! Siis meil pole üldse vaja sellele raha kulutada.

[Chupacabra]

Vabandust Kriku

VF ei saa toimetada Eesti piiri äärde salaja nii suurt väge, millega sõidab kolme päevaga riigist üle (kahtlen et see üldse on võimalik). Kui juba open source on internetis vabalt info, kus on näha VF pataljoni suuruste üksuste liigutamine ühest väeosast või treeningalalt teise, mida veel siis NATO näeb. Kui on näha et midagi piiri äärde koondatakse, siis saab juba ennetavalt alustada ÕT (või mis iganes kama) liigutamist lähemale.

EDIT. Aga mida kindlasti oleks tarvis on MANPADS. Nii KV kui KL.

[von Kaerahelves]

Vabandust Kriku

VF ei saa toimetada Eesti piiri äärde salaja nii suurt väge, millega sõidab kolme päevaga riigist üle (kahtlen et see üldse on võimalik). Kui juba open source on internetis vabalt info, kus on näha VF pataljoni suuruste üksuste liigutamine ühest väeosast või treeningalalt teise, mida veel siis NATO näeb. Kui on näha et midagi piiri äärde koondatakse, siis saab juba ennetavalt alustada ÕT (või mis iganes kama) liigutamist lähemale.

EDIT. Aga mida kindlasti oleks tarvis on MANPADS. Nii KV kui KL.

NATO ja USA suudavad küll koguda infot, kuid kogu seda tohutut andmemassi ei suudeta läbihekseldada.
9.11 rünnakute analüüsimisel selgus, et kogust luureinfost töödeldakse põhjalikult läbi vaid 10%
7.dets 1941 magas USA maha, Kuveidi okupeerimisega 1991 sama, Krimmi annekteerimisega 2014 sama lugu, Rünnakud kaksiktornide ja Pentagonile

Kui Kroonlinna meridiaanilt kiirusega 0,9M lendulastud rakett jõuab Tallinnani poole tunniga
Sõjaväe transpordilennukil mis esmalt kenasti lendab piki Soome lahte ilma EV õhupiiri teatud kohas rikkumata, kulub 40 kilomeetriseks kõrvalepõikeks Tallinna, Ämarisse või Kuressaarde kiirusel vaid 600km/h ainult 4 minutit.

[Drax]

Kui Kroonlinna meridiaanilt kiirusega 0,9M lendulastud rakett jõuab Tallinnani poole tunniga
Sõjaväe transpordilennukil mis esmalt kenasti lendab piki Soome lahte ilma EV õhupiiri teatud kohas rikkumata, kulub 40 kilomeetriseks kõrvalepõikeks Tallinna, Ämarisse või Kuressaarde kiirusel vaid 600km/h ainult 4 minutit.

Aga ära hoia end tagasi, kirjuta siia üks hea stsenaarium kuidas, kui kiiresti, mis vahenditega VF mingi kindla eesmärgi saavutab ja saavutatut hoida suudab nii, et kahjud kasu üles ei kaalu.

[mart2]

Eks "sinivereline" teab paremini, kuigi ameeriklased ise on tunnistanud, et 9/11 jamade taga oli hoopis suur julgeoleku- ja luureorganisatsioonide rohkus, mis takistas üksteistele õigeaegselt juba teadaolevat infot jagada. Selle tõttu võeti 2002 vastu Homeland Security Act . Edasi on teiste lõimede teema.

Huvitavad kaasused on Iraagi Kuveiti tungimine ja Krimmi okupeerimine, kuid neid ei saa meie olukorraga võrrelda.
Esimesel juhul peeti Iraaki ikkagi "omaks jopeks", sest sõdis Iraaniga ning teda toetati mitmete NATO riikide poolt (eelkõige Prantsusmaa ja Saksamaa). Võimalik (?), et rahvuslike huvide valguses pigistasid viimased veidi silma kinni ...
Teisel juhul olid Krimmis ametliku lepingu kohaselt Venemaa väed baasides ning juurde toodi peamiselt üksuseid alles siis, kui rohemehikesed olid juba kohalikud väeosad blokeerinud. Mõningate väidete kohaselt viidi ennem tõkkeüksused ka Tšongari ja Armjanskisse. Lisaks ei lubanud Kiievi juhtkond relvi kasutada.

Arvan, et kui tahta neid näiteid edasi arendada, siis peaks von Kaerahelves tooma välja mingid konkreetsed, just meid puudutavad, seosed.

[Kapten Trumm]

Aga palju muudab asja, kui vastase väed oleks (olnuks Krimmis) teispool olematu valvega riigipiiri ja peamistest keskustest 100 km kaugemal (ratasmasinate kolonnile 2 tundi sõitu)?

Krimmi puhul armastatakse tegeleda sellise müüdiloomega, et seal "olid vene väed juba sees" ja "blokeerisid väeosad".
Kiire üllatus sai olla ainult Sevastopolis, kus vene vägedel oli vaja sisuliselt väravast välja sõita. Muudes kohtades asusid sihtmärgid ikka tundide rännaku kaugusel. Krimmi lõunaosa on mägine, mägiteedel venivad väed teo kiirusel. Või palju aeglasem oleks piirist kiviviske kaugusel oleva VDV+spetsnazi siiatulek? Minuarust pole aeglasem ja piirivalve kui selline (ega ka piir) mingit takistust endast ei kujuta, kui õnnestub saavutada strateegiline üllatus.

Et Kiiev ei lubanud tulistada, selle argumendiga nõustun.

[mart2]

Aga palju muudab asja, kui vastase väed oleks (olnuks Krimmis) teispool olematu valvega riigipiiri ja peamistest keskustest 100 km kaugemal (ratasmasinate kolonnile 2 tundi sõitu)?...

Vastase väed juba olidki Krimmis baasides, siis kuidas teispool "olematu valvega piiri"? Ikka seespool oli oluline faktor- Krimmi poolsaarel puudus Venemaaga ühine maismaapiir!
Praamiga Kertši väinast ületoomine ja keskustesse jõudmine 2 tunniga? Ausalt? Või jäi sul midagi lisamata, millest ma ei saanud aru?

Aga see selleks... Ei saa vaadata eraldiseisvatena, kuid samal ajal koos eksisteerivatena, baase riigis sees ja väljast tulevaid jõude. Sa ju ei hinda varitsust tehes ainult kolonni (mille koosseisu täpselt ei tea), vaid ka võimalikku vastase luuret, õhu- ja kaudtuletoetust?

[Taaniel Tina]

Lisaks oli ju Ukraina sõjaväe ülemjuhataja ja hulk muid kõrgeid võlle venelaste palgal. Kes ei lubanud tuld avada ja vastupanu osutada.

[nimetu]

Kui kõike lõpmatuseni lihtsustada, siis ei jäägi midagi adekvaatset järgi.
Näiteks aprillis toimunud suur vägede koondamine Ukraina piiri ääres ei toimunud ühe päeva jooksul. Tegelikkuses olid esimesed märgid üksuste liigutamisest juba 25. märtsil (tõenäoliselt isegi varem). Kuus päeva hiljem jõudsid Iskanderi üksused Voronezhi, kust liiguti edasi piiri äärde õppustele. Juba siis tõstsid üksikud analüütikud kisa ning samal ajal käis väidetavalt tihe suhtlus Ukraina ja USA esindajate vahel. Raportid Ukraina tankide liikumisest rinde poole ilmusid 1. aprilli paiku. 2. aprillil liigutati vägesid Pavlovski kandis. Laiemalt hakati uudistekanalites asjast raporteerima kusagil 3. aprilli paiku kui NATO saatis venelastele välja esimese ametliku hoiatuse. Nii palju kui suutsin tuvastada, siis suurem vägede liigutamine lõppes alles 8. või 9. aprillil. See tähendab, et kogu vägede koondamine kestis nädalaid, mitte tunde või päevi.

[tommy]

Lisaks oli ju Ukraina sõjaväe ülemjuhataja ja hulk muid kõrgeid võlle venelaste palgal. Kes ei lubanud tuld avada ja vastupanu osutada.

Konkreetselt Krimmis paiknenud Ukraina väekoondiste (kutselisest)isikkoosseisust ligi kolmveerand viskas lõpuks Ukraina isikutunnistuse tulle ja võttis heameelega vastu Venemaa passi...
Vat selline seltskond..

[von Kaerahelves]

Saan ma nüüd õieti aru, et siinne seltskond usub tõsimeeli, nagu pakuks valdavalt võimekuslünkadest koosnev EV KV piisavat heidutust ja neid võimekuslünki kompenseerivad NATO või kahepoolsed liitlassuhted ja seda piisavalt kiiresti vaatamata EV väiksusele?
Et kõik on HÄSTE ?