Suurtükivägi Tallinna kaitsel

Tagantjärele tarkus on täppisteadus. Või kui tädil oleks rattad...
Vasta
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9129
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

Qtec kirjutas:Viskaks ka siia alateemasse õhku mõnes teises teemas kerkinud suurtükiväega seotud hinnaküsimuste kohta.

1. Zuzana hind ?
2. AGM'i hind ? Tuletan meelde, et AGM on PZH2000 nn. odavam versioon
3. uus Boforsi FH 77 B05 L52 ( http://www.army-guide.com/eng/product2820.html ) hind ?

Kes, mida eelistab ning mille pärast? Jätaks koheselt kõrvale sakslaste PZH 2000 ning Rootslaste Archer süsteemid nende ilmselgelt liiga kõrgete hindade tõttu.

Boforsi FH 77 kõrvale ootaks infot (ja hinda) ka teiste tänapäevaste järelveetavate 155mm MRSI võimekusega suurtükkide kohta, mis oleks EKV'le sobilikud :)
Brittide AS-90 (39 kaliibrit, roomikutel, 45 tonni) maksab u. 36 mil EEK tk (1992.a. hindades)

Lisaks oleks päris huvitav teada, mis hinnaga liiguksid:

Serblaste tehtud Nora B-52 155mm versioon (52 kaliibrit, ratastel, 28 tonni)
M109 Paladin (39 kaliibrit, roomikutel, 32 tonni)
Juutide SPWH 2052 (45/52 kaliibrit, ratastel, 18 tonni)
Juutide Rascal (39/45 kaliibrit, roomikutel, 20 tonni)
Juutide Atmos 2000 (39/45/52 kaliibrit, ratastel, 18 tonni)
Türklaste T-155 Fırtına (52 kaliibrit, roomikutel, 47 tonni)
Prantslaste Caesar (52 kaliibrit, ratastel, 22 tonni)

Kui tahetakse harjutada, siis Dana semel võiks hoopis napsata brittidelt käibelt maha võetud 105mm FV433 Abbot -eid. Ega sellel põhirelvastusest erineva toruga harjutamisel muud pointi pole kui lihtsalt taktikalise liikumise planeerimine ning sellele vastav tegutsemine.

Teada on veel, et BAE 39 kaliibriga M777A1 ehk siis nn. Ultra-Lightweight Howitzer maksab laias laastus 17 mil EEK, kuid on oma vähese massi tõttu üsna huvitav alternatiiv veoka seljas olevale torule.
tommy
Liige
Postitusi: 3638
Liitunud: 02 Veebr, 2005 20:50
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Postitus Postitas tommy »

tommy kirjutas:
vk1 kirjutas:Mul selline küsimus - kas D-30 on võimalik kuidagiviisi veokile aretada? saaks mobiilsema masina, kuid mis suurusega veok seda tagasilööki välja kannatab, ei tea .
Täitsa olemas, niisuguse riigi nagu Kasahstan relvajõududes.Kusagilt jooksis piltki läbi aga kus olen unustanud. Seal oli D-30 paigaldatud Kamaz-tüüpi veokile, kuid kas ja kui, siis mil määral masinat ümber ehitati, seda paraku ei tea.....
Sattus pilk peale...
Pilt
Pilt
Pilt
pakzmagu
Liige
Postitusi: 239
Liitunud: 24 Jaan, 2005 22:21
Asukoht: Keila
Kontakt:

Postitus Postitas pakzmagu »

tommy kirjutas:
tommy kirjutas:
vk1 kirjutas:Mul selline küsimus - kas D-30 on võimalik kuidagiviisi veokile aretada? saaks mobiilsema masina, kuid mis suurusega veok seda tagasilööki välja kannatab, ei tea .
Täitsa olemas, niisuguse riigi nagu Kasahstan relvajõududes.Kusagilt jooksis piltki läbi aga kus olen unustanud. Seal oli D-30 paigaldatud Kamaz-tüüpi veokile, kuid kas ja kui, siis mil määral masinat ümber ehitati, seda paraku ei tea.....
Sattus pilk peale...
...
Natuke venekeelset juttu sellest riistapuust.

http://lenta.ru/news/2009/04/03/artillery/

http://www.waronline.org/forum/viewtopi ... torder=asc
Kasutaja avatar
man21
Liige
Postitusi: 822
Liitunud: 01 Juun, 2005 13:34
Kontakt:

Postitus Postitas man21 »

Ma olen siin juba mitu korda maininud, et D-30 tuleb orgunnida autole või traktori järelhaagisele. Oleks kohe tunduvalt mobiilsem, kui niisama järele lohistada. Kurat, isegi kasahhid said hakkama, mis sest, et juutide abil, aga kes keelab meil neid juute endile appi kutsumast.
Ela täiel rinnal ja kui kord kooled, siis ära kahetse elatud elu!
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2306
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

Suurtüki paigutamisest veoautole, või haagisele on kasu, et pärast tulistamist saa kiiremini putku panna.

Aga ei hea ilma halba - seda suurt jurakast on oluliselt raskem maskeerida kui ainult D-30. Sõjas ei sugugi vahetada pidevalt asukohta - ega tulistada. Need vaheajad peaks olema varjus, et vaenlane ei leia üles.
Kasutaja avatar
man21
Liige
Postitusi: 822
Liitunud: 01 Juun, 2005 13:34
Kontakt:

Postitus Postitas man21 »

Kõiki ei ole mõtet masinatele sättida. Ja ega nende sättimine võtab nagunii aega, aga üks selline liikuv patarei võiks olla küll.
Viimati muutis man21, 05 Apr, 2009 14:41, muudetud 1 kord kokku.
Ela täiel rinnal ja kui kord kooled, siis ära kahetse elatud elu!
Kasutaja avatar
setu
Liige
Postitusi: 1108
Liitunud: 11 Mär, 2009 10:32
Kontakt:

Ural 8x8 integr. D30

Postitus Postitas setu »

man21 kirjutas:üks selline liikub patarei võiks olla küll.
Leian, et selline kasahhide süsteem D30nega meenutab EKV MAN 6x6, millel on ZU-23-2ed. Ehk võimeka masina risustamine sekundaarsel otstarbel. Sellise Ural 8x8 võiks teenida paljusid ja palju olulisemaid eesmärke. Ei kiida heaks.
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
Kasutaja avatar
man21
Liige
Postitusi: 822
Liitunud: 01 Juun, 2005 13:34
Kontakt:

Re: Ural 8x8 integr. D30

Postitus Postitas man21 »

setu kirjutas:
man21 kirjutas:üks selline liikub patarei võiks olla küll.
Leian, et selline kasahhide süsteem D30nega meenutab EKV MAN 6x6, millel on ZU-23-2ed. Ehk võimeka masina risustamine sekundaarsel otstarbel. Sellise Ural 8x8 võiks teenida paljusid ja palju olulisemaid eesmärke. Ei kiida heaks.
See masin ei olnud Ural vaid Kamaz, mis on nõksu lahjem pill.
Imelik arusaam sul, Sergeid, mille tuleulatus on võrreldes d-30´ga peaaegu olematu sobib suure masina kasti, aga haubits, mis laseb 15 kilti kaugusele ei sobi.
Ela täiel rinnal ja kui kord kooled, siis ära kahetse elatud elu!
Lemet
Liige
Postitusi: 19936
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

Juhani Putkinen kirjutas:Suurtüki paigutamisest veoautole, või haagisele on kasu, et pärast tulistamist saa kiiremini putku panna.

Aga ei hea ilma halba - seda suurt jurakast on oluliselt raskem maskeerida kui ainult D-30. Sõjas ei sugugi vahetada pidevalt asukohta - ega tulistada. Need vaheajad peaks olema varjus, et vaenlane ei leia üles.
Mis seal vahet, suurtükk koos vedukautoga on pikemgi kui sama suurtükk autole paigutatuna...?
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2306
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

Lemet kirjutas:
Juhani Putkinen kirjutas:Suurtüki paigutamisest veoautole, või haagisele on kasu, et pärast tulistamist saa kiiremini putku panna.

Aga ei hea ilma halba - seda suurt jurakast on oluliselt raskem maskeerida kui ainult D-30. Sõjas ei sugugi vahetada pidevalt asukohta - ega tulistada. Need vaheajad peaks olema varjus, et vaenlane ei leia üles.
Mis seal vahet, suurtükk koos vedukautoga on pikemgi kui sama suurtükk autole paigutatuna...?
Väga oluline vahe sees.

Vedukauto peab olema suurtükist mitme saja meetri kaugusel eraldi maskeerituna ja D-30 üksinda laskepositsioonil maskeerituna.

Auto mootor on suurepärane objekt mis on näha infrapunakaameraga väga kaugelt - sellest sõltumata kas on tõmmatud mõõndamisvõrk peale või mitte.
Kasutaja avatar
setu
Liige
Postitusi: 1108
Liitunud: 11 Mär, 2009 10:32
Kontakt:

Re: Ural 8x8 integr. D30

Postitus Postitas setu »

See masin ei olnud Ural vaid Kamaz, mis on nõksu lahjem pill.
Imelik arusaam sul, Sergeid, mille tuleulatus on võrreldes d-30´ga peaaegu olematu sobib suure masina kasti, aga haubits, mis laseb 15 kilti kaugusele ei sobi.
ma seda ju ütlesingi, et EKVs ÕT Sergeid MAN 6x6tel on haiglane teguviis, mitte vastupidist. Kas tegu pole siiski Uraliga, kuna neid (selliseid nagu pildil) toodetigi Kamazi kabiiniga. Vaid uued 8x8 on Kamazi nime all ja Ural kasutab nüüd teisi moodsamaid kabiine.
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Postitus Postitas hummel »

Ma pole kõll ÕT spets, kuid olen näinud MAN 4620 (4520) koos 2x23mm ja varustusega liikumas. Võiks öelda, et MAN kast saabki kahuri, meeskonna ning meeste varustust enam-vähem täis ja ei ole nii suur midagi. Mistralite puhul pidavatki olema probleem, et kõik vajalikud asjad ei mahtuvat autole ära.

D-30 autole tõstmine on meie mõistes liiga rasketööstuslik ettevõtmine. Meil puuduvad täna inimesed, kes suudaks sellise projekti reaalelus käivitada. D-30 juures võiks küll proovida tugiplaadi tõstmisegi mehhaniseerimist (horvaatias olla tehtud), kuid vaevalt sellestki asja saab. Tugiplaadi pumpamine on üks aeganõudvamaid (ka vaevanõudev) tegevusi. Lihtsam oleks vist sisse osta. Gvozdikasid jah, küll vist ei tahetaks, sest need metallroomikutega. Aga kui saaks kummipatjadega roomikud, oleks asjast ilmselt enam kasu.

Liikursuurtüki eeliseks on hea positsioonilt lahkumise kiirus. 2. maailmasõda on möödas, ja kohta tuleb vahetada peale igat tuleülesannet, kui on muidugi soov ka järgmistel päevadel lahingus osaleda. Sellised kohavahetused on võimalikud, kui suurim iseseisev tuleüksus on rühm. Patareikaupa tegutsemine on reenactment.
Kindlaid andmeid tegelikult veel pole, kuid tundub, et vähe sellest, et trummipõrinal osteti moraalselt iganenud relvastust, tahetakse neid kasutama hakata ka moraalselt iganenud taktikaga, mis tähendab nende veel lühemat eluiga (vähemat kasutegurit) tänapäeva lahingutandril. Relvade arv viitab sellele ja vaevalt põdrad rohkem arvutus-mõõdistusvarustuse komplekte kaasa andsid, kui patareile ühe. Lisaks on huumorikoht, kui meie kääbusarmee kääbussuurtükiväes kasutatakse veel ka täiesti erinevaid struktuure ja taktikaid.
araterI
Liige
Postitusi: 949
Liitunud: 20 Jaan, 2007 15:00
Kontakt:

Postitus Postitas araterI »

hummel, ma ei oleks nii pessimistlik

a) piisab kui saame kätte ühe isendi edukalt toimivast D-30 + veoauto combost
b) Eestis on rohkem kui üks firma, kes valmistavad veoautodele furgoone (ekspordiks)
c) Eestis on rohkem kui üks firma, kes valmistavad autole paigaldatavaid kraanasid ning ekskavaatorite lisaseadmeid - sealt tugijalgade alane ekspertiis
d) Eestis on rohkem kui üks firma, kes valmistavad väga keerulisi eritellimusel hüdraulilisi süsteeme ja juhtelektroonikat

See "kõrgem lisandväärtus" ja "suure tööviljakus" ongi see millest meil puudu tuleb
- kellelgi tuleb äge idee
- ja ta teeb selle teoks kombineerides allhankeid, kopeerimist ja põlve otsas treimist
Kasutaja avatar
man21
Liige
Postitusi: 822
Liitunud: 01 Juun, 2005 13:34
Kontakt:

Postitus Postitas man21 »

Ma ei saa kah aru hummeli lauspessimistlikus lähenemisest. Julge pealehakkamine on pool võitu. Tehke kõigepealt selgeks, kas see peab olema autol või järelhaagisel (mõlemal variandil on omad plussid ja miinused) ning tehke hinnakalkulatsioon, missugust pappi ollakse valmis välja käima ühe ühiku eest ja kui suur võiks olla kogu tellimus, sest ühe eksemplari pärast ei viitsi tõesti keegi kaitseväega tegemist teha.
Ela täiel rinnal ja kui kord kooled, siis ära kahetse elatud elu!
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Postitus Postitas hummel »

Ma ei peaks end pessimistiks, vaid realistiks. Meie kääbusarmee organiseerimisvõimekus ja võime tsiviilsekoriga innovatiivset koostööd teha, on üsna ebaühtlane. Keegi ei hakka taolisi koostööprojekte ettegi võtma lähiajal.
Lisaks tuleb meeles pidada, et meil praktiliselt puudub lähtekoht ja pädev personal suurtükiväeliseks arendustööks. Praktiliselt puudub meil ka arvestatav rahuaegne suurtükivägi.

Mis kuluks esimesena teha, oleks kompaktne paigaldatav vedukauto sisustuskomplekt D-30 meeskonnale. See sisaldaks laskemoonaraame, varustuse- ja tööriistakaste, istmeid.
Kaudne näidis FH-70 omadest:
http://www.panzerbaer.de/helper/bw_lkw_ ... _ari-a.htm
Paraadil on ka olnud masinad ilma kateteta - ehk leiate mõne parema pildi netist.

Pole päris kindel, kuid kas mitte 1990. alguses ei tehtud Talleksis või kuskil 120mm 2B11 miinipildujale normaalsed sisustuskomplektid GAZ-66 -le. Seega julgeks loota, et taoliste metallkastide projekteerimine võiks olla reaalne. Iseasi on ilmselt kaitseväe poolne nõrk huvi midagi head teha.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist