Elu maailmas peale 3.Reichi võitu.

[Lemet]

Muidugi, Vipu, muidugi...nõukogude ohvitseridel polnud vähimatki lahingukogemust...Ei Soome sõjast, ei Hispaaniast. Halhin-Golist ja Hassanist rääkimata. Isegi kui võtta tõena seda 40 000 reüresseeritud ohvitseri(mis mitmete ajaloolaste väiteil ei pruugi olla korrektne), moodustas see siiski vaid kuskil 7% ohvitseride üldarvust.

[Kapten Trumm]

No (puna)vene propaganda on tõhus asi, enamus lääne dokfilme ketrab samu jamasid endiselt edasi.
NSVL kroonuajaloo koolkonna peamine ülesanne viimastel kümnenditel on olnud 1941-1942 lüüasaamistele selgituste leidmine.
Seda kaitset murda pole lihtne, sest kaitse on esheloneeritud sügavusse ning ühe "koolkonna" pseudotõe murdmisele järgneb järgmine kaitseliin.
NSVL lõpu seisuga oli Saksamaa rünnak "ootamatu". Sakslased petsid naiivset Stalinit ja saavutasid strateegilise üllatuse, mistagajärjel täiesti sõjaks mittevalmisolev Punaaarmee purustatigi (igati loogiline ju). See kaitseliin langes, kui arhiivid avati ning nii räigelt valetada ei saanud enam. Mul maal on kuskil hunnikus sellised punased raamatud "1941", "1942" jne - seal on avaldatud lausa tabelid, mis näitavad Wehrmachti suurt sõjalist ülekaalu (NSVL "polnud valmis").

Seejärel jõuti järgmistele vahekaitseliinidele.
Üks vahekaitseliin oli "NSVL valmistus rünnakuks ja oli loonud spetsiaalne "rünnakuarmee" ning see ei suutnudki kaitset organiseerida". Seda vist sm Suvorov propageeris ja Mati Õun tema tuules (seeläbi muutus ka eesti keeles saadavaks). Sellest oli tõde ainult Punaarmee paiknemine sõja alguses, mis oli tõesti pigem rünnaku, kuid mitte kaitse huvides. Kuid iga sõja-asjandust teadev inimene saab aru, et rünnak on sõjaliste oskuste tipp, selle oskajal peab kaitse ammu selge olema.
Järgmine vahekaitseliin oli "Tehnika oli vilets/vananenud ja personal väljaõpetamata" (väljend: "kuuetunnise tsoonilennu kogemusega poisikesed vineerist lennukites, mis põlesid nagu tõrvikud"). Siin on eestlastest Solonini tõlkijad tööd teinud, et pigem oli olukord lausa vastupidine ("Rahulikult magavatel lennuväljadel").
Mis see hetkel aktuaalne suund on, ei teagi

Seda religiooni, et Stalin ja co olid Punaarmee ohvitserid puhta laagrisse/tapale saatnud ja allesjäänud starsinaad ei suutnud lahingut juhtida, on avaldanud Mati Õun esimeses, Läänemerel 1941 sõjasündmusi käsitleva raamatu alguses. Kronoloogiliselt kuulub see "teise vahekaitseliini" alla - vt ülal.

[vipu]

Aga Stalin saatiski tapale, vaata kui palju poola ohvitsere lasti maha. Vene ohvitseridest ajalugu vaikib. Hitler tõi hiljem Stalini puhastusi lausa näiteks, tema oleks võinud samuti sedasi oma kindralstaapi puhastada, pärast neid suuri kaotuseid. Ega lahingute juhtimine saabki alguse üldplaanist ja kui üldplaani juhitakse halvasti siis ongi kõik halvasti. Kõik need 10 miljonid mopitut meest... suurem osa oli neist puhta talupojad kes ei tundud ei vasakut ega paremat poolt.

[Kapten Trumm]

Aga kuidas mõjutasid need puhastused Punaarmee lahinguvõimet siis, kui selle 7% hulgas polnudki mitte kõige kogenumad ja paremad, vaid ka laisad, harimatud, saamatud ja liiga Kodusõja aegades kinni olijad....?

See on punavene kroonuajaloolaste konstruktsioon, kuidas Stalin tappis maha kõik paremad ohvitserid ning järgijäänud ei saanud sõjaga hakkama?
Miks siis nt Rokosovskii, Sapoznikov või Zukov seina äärde ei pandud? Kuidas Meretskov ootamatult vabaks lasti?

Kui tollase nõuka ohvitserkonna haridustaset vaadata, siis tänapäeval tuleks vist nutt peale.

Hitler taolisi samme ohvitserkonnas teha ei söandanud. Vastuollu minek võis küll kaasa tuua ametist vabastamise, aga kinni ei pandud.
Probleem ei olnud mitte selles 7%, vaid kogu õhustikus.

[Lemet]

Vene ohvitseridest ajalugu vaikib

Esiteks, Vipu räägime me antud kontekstis siiski mitte vene, vaid nõukogude ohvitseridest. Teiseks on ajaloolased represseeritud ohvitseride suurusjärkude üle siiski suuresti diskuteerinud ja need numbrid on täiesti olemas. Ja mis puutub üldse antud konteksti 40nda aasta aprillis mahalastud poola ohvitseride arv?

[vipu]

Aga kuidas mõjutasid need puhastused Punaarmee lahinguvõimet siis, kui selle 7% hulgas polnudki mitte kõige kogenumad ja paremad, vaid ka laisad, harimatud, saamatud ja liiga Kodusõja aegades kinni olijad....?

See on punavene kroonuajaloolaste konstruktsioon, kuidas Stalin tappis maha kõik paremad ohvitserid ning järgijäänud ei saanud sõjaga hakkama?
Miks siis nt Rokosovskii, Sapoznikov või Zukov seina äärde ei pandud? Kuidas Meretskov ootamatult vabaks lasti?

Kui tollase nõuka ohvitserkonna haridustaset vaadata, siis tänapäeval tuleks vist nutt peale.

Mis sest haridusest, autoriteeti oli vaja. Ega Zukov halastanud vene inimesele, saatis kõik otse hauda. Ükski teine riik ei sõdinud selliselt nagu Zukov sõdis. Taganevad sõdurid lasti omade poolt maha jne.

wiki kirjutab: Pärast Suurt Isamaasõda oli ta (Zukov) Saksamaa NSV Liidu okupatsioonitsooni esimene juht alates 10. juunist 1945. Stalin hakkas tema populaarsust kartma ja 10. aprillil 1946 asendas ta Vassili Sokolovskiga, saates Žukovi Odessa sõjaväeringkonda juhatama.

Stalin võttis ta maha

[Illike]

Vaat siin olen ma küll nüüd KT-ga nõus. Asi oli õhustikus. Kodanikud ei julgenud otsustada, vale otsus tähendas automaatselt rahvavaenlaseks kuulutamist. Seega on parem mitte otsustada ja otsustamine delegeerida ülespoole. Siit võib leida ühe põhjustest, miks 41-42 aastal toimusid sellised katastroofid.

[Lemet]

Noh, peale Žukovi oli ju palju teisi...Rokossovski, Vassilevski, Malinovski, Sapožnikov. Kes oli Stalini juures sedavõrd heas kirjas, et tema poole pöördis vaid eranditult ees- ja isanime pidi.

[Kapten Trumm]

Vähemalt kirjamees Solonin selgitab, et NSVL ohvitserkonnas oli kandev roll ka harimatusel. Mis kasu oli sõjaväeakadeemiatest, kui selle aluspõhi võis olla 2-3 klassi külakooli, kus õpiti hädapärast lugema, kirjutama ja arvutama? Oktoobripööre lõi kaltsakproletariaadile võimaluse lennata kohtadele, kui tsaariarmees poleks neid mingil juhul lastud. Meiega tegemist omanud Kirill Meretskov oli omasuguste hulgas üks harituimaid olnud, 7 klassiga. Milline võiks olla taolise haridusteega kindrali võime näha suuremat pilti (millest sõltusid otsused). Või oligi taoliste kaadrite probleem selles, et nad suutsid enamvähem täita käske stiilis "istu seal ja astu sinna", kui juhtimine kadus, siis oligi kogu moos.

Täna: me arvame, et sõja-aja rühmaülem peab olema vähemalt keskharidusega ja kompaniiülem peab olema sõjalise rakendusliku kõrgharidusega kaadrisõjaväelane. Jaoülemaks peab omama keskharidust ja üldiselt eelistatakse teenistusse võtta keskharidusega poisse.

Sakslaste edasitungi tempo 1941 suvel oli müstiline, seda seletab asjaolu, et tegelikult märkimisväärset vastupanu ei olnud. Valgevene metsad pole just väga tankisõbralik maastik, USA tankid Põhjakonna esimese päevaga küll Rakveres polnud. Tegelikult kohmitseti tunde miiniväljadel, varitsuste otsas jne.

[vipu]

Ega see tsaariarmee polnud midagi parem. Kui isegi vaadata Eesti Vabadussõda siis joosti samamoodi vintpüssidega üle lageda põllu vaenlase positsioonidele. Kõik jooksid karjas ja kui vastastel oli kuulipildujad, siis võeti palju sõdureid maha. Tollal oligi selline sõdimisviis. Veel varem üldse sõdurid seisid üksteise vastas, panid oma algelised püssid palge ja tulistasid üksteist. Täna on haridus elementaarne kuigi palju ta nüüd sõjas juurde annab. Põhiharidusega tüüpe ei soovita sõjaväkke kuna sellised inimesed kipuvad olema väiksema enesekontrolliga ja põhjustavad isikkoosseisu vahelist vägivalda.

Saksa kergtanke võrrelda ameeriklaste rasketankiga on natuke jama võrdlus. Tolleaegsed saksa tankid olid nagu sapakad, ime kah kui nad nii kiirelt edasi ei liikunud. Juba euroopa võeti nende kiirete kergetankidega ära, keegi polnud tollel ajal sellist sõjavõtet väga kohanudki. Venelastel võis psühholoogiline hirm olla väga suur kui vastane nii kiirelt edasi liikus. Mitusada kilomeetrit päevas, see tekitab tunde tohutult suurest väest.

[alari]

Ega see tsaariarmee polnud midagi parem. Kui isegi vaadata Eesti Vabadussõda siis joosti samamoodi vintpüssidega üle lageda põllu vaenlase positsioonidele. Kõik jooksid karjas ja kui vastastel oli kuulipildujad, siis võeti palju sõdureid maha. Tollal oligi selline sõdimisviis. Veel varem üldse sõdurid seisid üksteise vastas, panid oma algelised püssid palge ja tulistasid üksteist. Täna on haridus elementaarne kuigi palju ta nüüd sõjas juurde annab. Põhiharidusega tüüpe ei soovita sõjaväkke kuna sellised inimesed kipuvad olema väiksema enesekontrolliga ja põhjustavad isikkoosseisu vahelist vägivalda.

Ei ole see teise inimese tapmine üldse niisama lihtne. Üks tuttav uuris vabadussõja lahinguid ja rääkis, et ei olnud eriti haruldane, et kompanii (roodu) rünnakul üle põllu joostes kaotati surnutena ainult 2-3 meest. Ja musketite ajastul tegelikult enamiku tapmistest tegid ära suurtükiväelased või siis saadi pihta juhulikult (vähesed tegid sihitud laske).

[vipu]

No seda küll, aga noh, tänapäeval ei kujutaks ettegi sellist aumehe sõda kus mundrit poriseks ei tehta. Seisad kui tinasõdur ja langed kui aumees. Need omaaja musketid oli tegelikult päris täpsed, saadi neist pihta küll. Vähemalt nende history saadetes kus kõiki neid vanuaja relvi proovitakse saadakse neist päris hästi pihta. Samas eks olenes väljaõppest, kes teab milline see omal ajal oli. Relvapraktika võis väike olla.

[Lemet]

Saksa kergtanke võrrelda ameeriklaste rasketankiga on natuke jama võrdlus.

Sel ajal, kui sakslased kergtankidega majandasid, polnud ameeriklastel väga rasketanke ollagi. M3 Lee(27 tonni) ja M4 Sherman(30 tonni) läksid tootmisse 1941 aastal. Seevastu sakslaste Panzer IV (25 tonni) oli tootmises juba 1937 aastal.

[Enkus]

Venelastel polnud ohvitsere, kõik olid vangilaagrisse saadetud või maha koksatud. Miljonid mehed andsid end vangi, päris raske komplekteerida allesjäänutest võitlusvõimelist armeed. Oli vist 4 armeekorpust mis langes sakslaste kätte sõja alguses....

Nimeta mõni Nõukogude armeekorpus.

[vipu]

Saksa kergtanke võrrelda ameeriklaste rasketankiga on natuke jama võrdlus.

Sel ajal, kui sakslased kergtankidega majandasid, polnud ameeriklastel väga rasketanke ollagi. M3 Lee(27 tonni) ja M4 Sherman(30 tonni) läksid tootmisse 1941 aastal. Seevastu sakslaste Panzer IV (25 tonni) oli tootmises juba 1937 aastal.

Ma arvan, et kapten trumm võrdles siin eelmisel aastal Eestis olnud abrams rasketanke. USA tankid said sõita ainult kõval pinnasel, metsas jäid nad kohe pinnasesse kinni.