Re: Elu maailmas peale 3.Reichi võitu.
Postitatud: 15 Sept, 2016 19:11
Sellele väitele pädevat viidet tahta on muidugi taas ahistamine...USA tankid said sõita ainult kõval pinnasel, metsas jäid nad kohe pinnasesse kinni.
Militaarteemad minevikust kaasaega
https://militaar.net/phpBB2/
Sellele väitele pädevat viidet tahta on muidugi taas ahistamine...USA tankid said sõita ainult kõval pinnasel, metsas jäid nad kohe pinnasesse kinni.
Lemet kirjutas:Sellele väitele pädevat viidet tahta on muidugi taas ahistamine...USA tankid said sõita ainult kõval pinnasel, metsas jäid nad kohe pinnasesse kinni.
Märklaua laskmine ja inimese laskmine pole päris samad asjad. Inimest lasta ei ole lihtne.vipu kirjutas:Need omaaja musketid oli tegelikult päris täpsed, saadi neist pihta küll. Vähemalt nende history saadetes kus kõiki neid vanuaja relvi proovitakse saadakse neist päris hästi pihta. Samas eks olenes väljaõppest, kes teab milline see omal ajal oli. Relvapraktika võis väike olla.
Tõlge siis oleks lühidamalt: Preisimaa katsetas 18nda sajandi lõpus, kui efektiivne on musketitega relvastatud pataljon, mis tulistab 30m laia ja 1,8m kõrget märklauda. 25% tabamusi 200m pealt, 40% 135m pealt, 60% tabamusi 68m pealt. Reaalsuses Belgradi lahingus 2 pataljoni ei avanud tuld enne kui türklased jõudsid 30 sammu peale, pihta said ainult 32 türklast. Preislastest joosti üle.Grossman. On Killing kirjutas:John Keegan and Richard Holmes in their book Soldiers tell us of a Prussian experiment in the late 1700s in which an infantry battalion fired smoothbore muskets at a target one hundred feet long by six feet high, representing an enemy unit, which resulted in 25 percent hits at 225 yards, 40 percent hits at 150 yards, and 60 percent hits at 75 yards. This represented the potential killing power of such a unit. The reality is demonstrated at the Battle of Belgrade in 1717, when "two Imperial battalions held their fire until their Turkish opponents were only thirty paces away, but hit only thirty-two Turks when they fired and were promptly overwhelmed."
Tõlge lühidalt: Vicksburgi lahing öösel, 1863. Vahepeal oli tuli täiesti kahjutu, kompanii mehi laseb sama suur hulka mehi mitmeid korda 15 sammu kauguselt ja keegi ei saa pihta.Sometimes the fire was completely harmless, as Benjamin McIntyre observed in his firsthand account of a totally bloodless nighttime firefight at Vicksburg in 1863. "It seems strange . . . ," wrote McIntyre, "that a company of men can fire volley after volley at a like number of men at not over a distance of fifteen steps and not cause a single casualty.
Austerlastest.alari kirjutas:Preislastest joosti üle.
Barrel rifling was invented in Augsburg, Germany at the end of the fifteenth century.[5] In 1520 August Kotter, an armourer of Nuremberg, Germany improved upon this work. Though true rifling dates from the mid-16th century, it did not become commonplace until the nineteenth century.
Ma vastasin sellele lõigulevipu kirjutas:Vähemalt nende history saadetes kus kõiki neid vanuaja relvi proovitakse saadakse neist päris hästi pihta.
Mis sa siis selle jutuga öelda tahad?vipu kirjutas:alari: vintraua puudumisel ei olegi võimalik 200m kaugusel olevale märklauale hästi pihta saada. üldiselt sa keerasid mu arvamuse lihtsalt peapeale. minu arvamus oli kunagisest sõjapidamisest kus keegi ei visanud end puutaha pikali vaid seisti rahulikult püsti seni kuni pihta saadi.
Varitsuse oleks kenasti saanud teha, aga sellist sõjapidamisviisi üldse ei tunnistatud. Sa võid isegi mõõkadega pikali olles end varjates kena üllatuse vastasele põhjustada.alari kirjutas:Ma vastasin sellele lõigulevipu kirjutas:Vähemalt nende history saadetes kus kõiki neid vanuaja relvi proovitakse saadakse neist päris hästi pihta.
Mis sa siis selle jutuga öelda tahad?vipu kirjutas:alari: vintraua puudumisel ei olegi võimalik 200m kaugusel olevale märklauale hästi pihta saada. üldiselt sa keerasid mu arvamuse lihtsalt peapeale. minu arvamus oli kunagisest sõjapidamisest kus keegi ei visanud end puutaha pikali vaid seisti rahulikult püsti seni kuni pihta saadi.
Puu taha pikali ei visatud lihtsalt selle pärast, et selle aja relvade tuletihedus oli nii väike, et sedasi tegutsedes polnud võimalik peatada ründavat vastast.
https://en.wikipedia.org/wiki/Battle_of ... A1n_(1811) - musketite aega sobiv ilus varitsus. Ja noh, 3-5 musketilasku minutis on minu arvates ikka üsna aeglanevipu kirjutas:Varitsuse oleks kenasti saanud teha, aga sellist sõjapidamisviisi üldse ei tunnistatud. Sa võid isegi mõõkadega pikali olles end varjates kena üllatuse vastasele põhjustada.
Tuletihedus ei olnud väga aeglane, omal ajal laaditi muskett käbedalt.
The light infantry, normally composed of men less than 5 feet, 6 inches in height, would precede their regiment as it approached an enemy unit. Their duty was to harass the enemy with scattered musket fire and to try to force back the enemy's skirmishers attempting to do the same. The light infantry fought as skirmishers, rather than shoulder-to-shoulder, taking advantage of the room between soldiers and all bits of cover to move towards the enemy while firing and reloading.vipu kirjutas: Varitsuse oleks kenasti saanud teha, aga sellist sõjapidamisviisi üldse ei tunnistatud.
Ma olen kuulnud, et Hitler olnud selle jaoks liiga humaanneCastellum kirjutas:Kui imerelv oli olemas, mis takistas seda rakendamast?
Alternatiivkirjanduses ilmunud selle kohta küllaltki palju väiteid:Castellum kirjutas: Kirjastus Grenaderilt ilmuvat raamat „Saksa aatomipommi saladus", kus väidetavat, et Saksamaa sai tuumapommi valmis, amid vehkisid selle sisse (ru:прикомсомолили) ja viskasid siis Jaapani linnadele (Kultuur ja Elu 2/2016 ):
http://kultuur.elu.ee/
Kui imerelv oli olemas, mis takistas seda rakendamast?