Miniallveelaevad
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9143
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Miniallveelaevad
ROKS Cheonan-i uputas Yeono klassi allveelaev, mille veeväljasurve sukeldunud olekus on 130 tonni. PK kasutab veel väiksemaid allveelavu (Yugo klass), milledest mõned on samuti relvastatud kahe 533mm torpeedoga. Enamasti on viimaste puhul küll tegemist diversanditaksodega.
Võrdluseks - Lembitu veeväljasurve sukeldununa on 853 tonni.
Siin väidab Fox, et ameeriklased on tõsiselt mures selliste allveelaevade pärast, kuna need on madalas vees sonaritele väga raskesti märgatavad.
Tabasin ennast mõttelt, et mis oleks kui Kockums ehitaks selliseid mikroallveelaevu ja kas EKV-l võiksid sellised masinad rannakaitse seisukohalt huvi pakkuda.
Pakuks omalt poolt mõningad mõtted selle kohta, milline sedasorti masin võiks olla (rubriik ju Oleksoloogia):
1. Kaalu ca. 100 tonni
2. Kannab 2 torpeedot. Mõistlik oleks kasutada optilise kaabliga juhitavaid torpeedosid
3. Uusima elektroonikaga juhitav - vajab vähem meeskonda
4. Demagnetiseeritud
5. Akustiliselt summutava pinnakattega
6. Mehitatud ainult 3-4 mehega (akustik, kapten, tüürimees, tehnik)
7. AIP - ehk Kockumsi Stirling mootoriga ja diisliga
8. Periskoobi asemel varustatud optilise kaabli otsas välja lastava stabiliseeritud kaamerapoiga
Selliste masinate jaoks saab luua mobiilseid tankimise ja laadimise punkte väikesadamastes asjatamiseks ilma, et peaks rajama eraldi allveelaevadepood. Varitsuste korraldamine on selliste masinatega suhteliselt kerge.
Võrdluseks - Lembitu veeväljasurve sukeldununa on 853 tonni.
Siin väidab Fox, et ameeriklased on tõsiselt mures selliste allveelaevade pärast, kuna need on madalas vees sonaritele väga raskesti märgatavad.
Tabasin ennast mõttelt, et mis oleks kui Kockums ehitaks selliseid mikroallveelaevu ja kas EKV-l võiksid sellised masinad rannakaitse seisukohalt huvi pakkuda.
Pakuks omalt poolt mõningad mõtted selle kohta, milline sedasorti masin võiks olla (rubriik ju Oleksoloogia):
1. Kaalu ca. 100 tonni
2. Kannab 2 torpeedot. Mõistlik oleks kasutada optilise kaabliga juhitavaid torpeedosid
3. Uusima elektroonikaga juhitav - vajab vähem meeskonda
4. Demagnetiseeritud
5. Akustiliselt summutava pinnakattega
6. Mehitatud ainult 3-4 mehega (akustik, kapten, tüürimees, tehnik)
7. AIP - ehk Kockumsi Stirling mootoriga ja diisliga
8. Periskoobi asemel varustatud optilise kaabli otsas välja lastava stabiliseeritud kaamerapoiga
Selliste masinate jaoks saab luua mobiilseid tankimise ja laadimise punkte väikesadamastes asjatamiseks ilma, et peaks rajama eraldi allveelaevadepood. Varitsuste korraldamine on selliste masinatega suhteliselt kerge.
Saage tuttavaks - Biber: http://www.uboat.net/types/biber.htm
Ja Seehund: http://www.uboat.net/types/midget.htm
Just see teine oleks täiustatult kirjeldusele vägagi vastav.
Ja Seehund: http://www.uboat.net/types/midget.htm
Just see teine oleks täiustatult kirjeldusele vägagi vastav.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9143
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Eee... Kust otsast. Peale suuruse ja torpeedode arvu?EOD kirjutas:Saage tuttavaks - Biber: http://www.uboat.net/types/biber.htm
Ja Seehund: http://www.uboat.net/types/midget.htm
Just see teine oleks täiustatult kirjeldusele vägagi vastav.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9143
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Ma tean seda. Aga siis olid ka rannakaitses ikkagi mingid lahendused olemas. Praegu pole seal mitte tuhkagi. Lisaks on ju kõvasti välja öeldud, et hävitajaid ei osteta. Kolmas teema on see, et me räägime siinkohal Kalevist ja Lembitus 8 KORDA väiksematest masinatest.nokkloom kirjutas:Ei taha küll teie mõttelendu segada, aga...
Lembitu ja Kalevi hinna eest oleks saanud kogu Eesti õhuvägi omale hävitajad.
Või nt osta kogu armeele moodsad tankitõrje kahurid (mis küll kahjuks tähendasid arvatavasti 37-45mm "Hüvasti kodumaa" tüüpi aparaate aga siiski )
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9143
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Ega ei pakkunudki, et II MS aegsete jooniste järgi 1/1 valmistama hakata.Kilo Tango kirjutas:Eee... Kust otsast. Peale suuruse ja torpeedode arvu?EOD kirjutas:Saage tuttavaks - Biber: http://www.uboat.net/types/biber.htm
Ja Seehund: http://www.uboat.net/types/midget.htm
Just see teine oleks täiustatult kirjeldusele vägagi vastav.
3. Uusima elektroonikaga juhitav - vajab vähem meeskonda. Elementaarne ju, et juhtimine ei käi tänapäeval enam rattakesi keerutades.
4. Demagnetiseeritud. Loomulikult.
5. Akustiliselt summutava pinnakattega. Kindlasti. Raskendab avastamist ja annab täiendava lekkekindluse.
6. Mehitatud ainult 3-4 mehega (akustik, kapten, tüürimees, tehnik). Milleks nii palju. II MS ajal saadi kahe mehega hakkama ja piisaks ka nüüd komandörist/operaatorist ja juhist.
Muuseas oli Seehund ainuke Saksa miniallveelaevatüüp, mis oli U- pardanumbritega ehk loetud "päris" allveelaevaks. Ja kaabli (tõsi küll, mitte optilise) kaudu juhitavad torpeedod olid ka sakslastel II MS lõpuks välja töötatud.
Samas on selge, et meie arutelu tegelikku olukorda kuidagi ei mõjuta. Kui isegi hädavajalikest hävitajatest loobuti, siis Soome lahe tingimustesse sobiva miniallveelaeva konstrueerimise ja tootmisega kindlasti tegelema ei hakata.
Päris kaua ja päris kõvasti räägiti ka sellest, et me tanke ei osta sest "NATO-l on neid piisavalt". Isiklikult usun, et aastaks 2020 on olemas Eestil omad hävitajad. Mürki küll ei võta selle peale .Kilo Tango kirjutas: Ma tean seda. Aga siis olid ka rannakaitses ikkagi mingid lahendused olemas. Praegu pole seal mitte tuhkagi. Lisaks on ju kõvasti välja öeldud, et hävitajaid ei osteta. Kolmas teema on see, et me räägime siinkohal Kalevist ja Lembitus 8 KORDA väiksematest masinatest.
Ütleks isegi et laevade vastased raketid autode peal oleks mõistlikum idee, kuna nood pisiallveelaevad maksaksid ikka roppu raha.
Punktid 3 4 5 ja 7 viivad asja juba üpris ilusate rahanumbriteni. See, et ta 8 korda väiksem on ei muuda teda sugugi odavamaks, vaid ehk isegi pigem kallimaks, kuna sama elektroonika (ja isegi keerulisem arvestades meeskonna vähesust) peab mahtuma väiksemasse purki. (näide kehtis veel lähiajal suurepäraselt läpakate kohta kus mida väiksem läpakas oli, seda kallim ta oli) Lisaks saaks me välja maksta kõik arenduskulud, kuna hetkel sellist aparaati maailmas "mingitel kahtlastel põhjustel" ei eksisteeri.
Ja mis suhtes see tänapäeval teisiti on? Nüüd on meil lihtsalt ebajumal NATO. Isegi ostsime miinitraalereid ja transpordi lennuki osakuid, et nad rõõmsamad oleks.corvus kirjutas: Asju tuleks vaadata ikka ajastu kontekstis. Tollal oli see lahendus soomlastega läbiräägitud. Kujutad sa seda täna ette? Tollal valitsenud eufooriat teatavates ringkondades. Me suutsime tollal soomlastega moodustada mingi teatava sümbioosi just kaitsealaselt ja piireületavalt (mitte saada lubaduse vabatahtlike saatmise näol ja võimalik, et ka finants abina).
Kahjuks ei saanud seda tollal kõvasti reklaamida, kuid suur asi oli seegi, et meid võeti tõsiste partneritena! Ja Lembitu ja Kalev olid osa meie poolsest panusest... milliste tegelik osa jäi siis (ja on ka täna veel) laiale üldsusele teadmata.
Ajaloole meeldib ennast korrata. Selle asemel et tegeleda oma riigi kaitsmisega, proovime me alati liitlastele pugeda. Miskipärast polnud see eelmine kord väga tomiv strateegia, kas see kord on siis või?
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9143
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Seehund oli (nagu ka kõik muud saksa miniallveelaevad - Hecht, Biber ja Molch) olid lahingulise tõhususe mõistes täiesti mõttetud lootsikud. Üks põhjuseid oli alamehitatus. Teine oli see, et diisel ajas vingu sisse, mis viis nii mõnegi meeskonna kadumisele. Probleeme oli veelgi. Imho rakendasid kõige tõhusamalt miniallveelaevu IIMS ajal hoopis britid (XE klass). Ka allveelaevaga tuumamiini viimine vaenlase sadamasse pole sugugi uus idee (Stickleback).EOD kirjutas:Ega ei pakkunudki, et II MS aegsete jooniste järgi 1/1 valmistama hakata.Kilo Tango kirjutas:Eee... Kust otsast. Peale suuruse ja torpeedode arvu?EOD kirjutas:Saage tuttavaks - Biber: http://www.uboat.net/types/biber.htm
Ja Seehund: http://www.uboat.net/types/midget.htm
Just see teine oleks täiustatult kirjeldusele vägagi vastav.
3. Uusima elektroonikaga juhitav - vajab vähem meeskonda. Elementaarne ju, et juhtimine ei käi tänapäeval enam rattakesi keerutades.
4. Demagnetiseeritud. Loomulikult.
5. Akustiliselt summutava pinnakattega. Kindlasti. Raskendab avastamist ja annab täiendava lekkekindluse.
6. Mehitatud ainult 3-4 mehega (akustik, kapten, tüürimees, tehnik). Milleks nii palju. II MS ajal saadi kahe mehega hakkama ja piisaks ka nüüd komandörist/operaatorist ja juhist.
Muuseas oli Seehund ainuke Saksa miniallveelaevatüüp, mis oli U- pardanumbritega ehk loetud "päris" allveelaevaks. Ja kaabli (tõsi küll, mitte optilise) kaudu juhitavad torpeedod olid ka sakslastel II MS lõpuks välja töötatud.
Samas on selge, et meie arutelu tegelikku olukorda kuidagi ei mõjuta. Kui isegi hädavajalikest hävitajatest loobuti, siis Soome lahe tingimustesse sobiva miniallveelaeva konstrueerimise ja tootmisega kindlasti tegelema ei hakata.
Akustik on hädavajalik meeskonnaliige, kes spetsialiseerub veealusele luurele. Ilma selleta on allveelaev kasutu. Tehnik peab tagama, et laeva seadmed töötaksid. Pmst. on tegemist enam-vähem miinimumkomplektiga, mis mõneti kopeerib tanki meeskonna ammuseks välja kujunenud spetsialiseerumist.
Lõppeks on pikkadel veealustel varitsustel vajalik ka sotsiaalne pool ja üksi laevas vee all kükitada on väga demoraliseeriv
wiki suudab ikka üllatada:Kilo Tango kirjutas:Imho rakendasid kõige tõhusamalt miniallveelaevu IIMS ajal hoopis britid (XE klass).
http://en.wikipedia.org/wiki/XE_class_submarine
Siin lõhnab halvasti see rünnaku aeg, just-just sõja lõpu eel rünnatakse ja ristleja enam ei käinudki retkel! Seevastu aga Takao artiklist loeme:In August, 1945, HMS XE1 and XE3 executed a joint attack on Japanese cruisers within Singapore harbour. [...] The Takao was severely damaged and never sailed again
http://en.wikipedia.org/wiki/Japanese_cruiser_Takao
ehk siis, Takao oli juba enne vigastatud ja ikkagi peale 2 (vt. XE artiklit) miniallveelaeva rünnakut:Takao was so badly damaged that it was considered impossible to send her back to Japan any time soon for full repairs. So the stern was cut off and shored up, and she was moored as an anti-aircraft battery for the defence of Singapore.
Või kas tegelikult mõeldi tõhusa kasutamise all hoopis mõne kaabli läbilõikamist?formal boarding of the still partially-manned Takao took place on 21 September 1945. She was finally towed to the Straits of Malacca to be used as a target ship for HMS Newfoundland.
kokkuvõtvalt, selle tõhusa kasutamise kajastamine wikis toob lõbusa tuju, huvitav oleks muidugi ka teada, kuidas asjad tegelikult olid
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40195
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Kui see tehing oleks leidnud aset 1945. aastal (jätame vahepealsed sündmused ära), siis oleks Eesti kahtlemata lennukitele panustanud. Kui me aga vaatame, mis aastal langetati otsus allveelaevad osa, siis sellest aastast jäi ajani, mil sai selgeks, et tegelik merede valitseja on lennuvägi - ikka hulk aastaid veel. Tollal toimus sõjanduses väga kiire areng - mitte ainult 5-10, vaid juba 1-2 aasta jooksul. Nimelt tekkis tõdemus, et lahingulaev pole merede kuninganna enam alles peale Pear Harbouri - osalt ka seepärast, et ameeriklased jäid oma lahingulaevade tuumikust ilma ja näe, midagi ei juhtunudki.nokkloom kirjutas:Ei taha küll teie mõttelendu segada, aga...
Lembitu ja Kalevi hinna eest oleks saanud kogu Eesti õhuvägi omale hävitajad.
Kuigi pealveelaevade vahetamisel allveelaevade vastu oli Eestil põhimõtteliselt minek õiges suunas. Hüpoteetilises konfliktis 1939/1940 oleks need vanad Novik-tüüpi hävitajad lihtsalt uputatud vastase lennuväe poolt.
Ses mõttes on see allveelaevade ost 2 otsaga asi - allveelaevade ostuhetkel oli tegemist kahtlemata tollase sõjandusmõtte järgi parima eek/võimekus suhtega merel.
Kui vaadata Eesti kaitse-eelarvet 30ndatel, siis samasuure % korral riigieelavest oleks me juba militaarriigi staatuses. Praegu saab raha kaugelt-kaugelt vähem. Ma kuskilt uduselt mäletan, et 20% eelarvest läks riigikaitsele. 2008. a seisuga pidanuks meil siis minema riigikaitsele ca 15 miljardit krooni aga läks neli millegagi.
Niiet rahalises soovimatuses ei maksaks EW-d süüdistada. Kui meil oleks kaitse-eelarve 15-20 miljardit, siis võiks meil olla samasuur õhuvägi nagu Soomel ja palju muid asju ka. Muidugi - 1930ndate eelarves puudusid ka sotsiaalkulud sellises ulatuses nagu praegu - mis praegu haukavad suurima tüki eelarvest...
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40195
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Exocet on ise kirbu kaka. Kaldasüsteemi usutavaks heidutuseks on vaja katkematut radaripilti ja seda, et autodega on rannik kaetud (auto per 50 km või nii).metsaline kirjutas:Siukse kalli pilliga pole S-gi teha... Madalas vees sellega ju ei opereeri... Ranniku kaitseks on vaja 3-sillalisi ja a la EXOCET peale ja pasta...
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 21 külalist