www.militaar.net

KT - ma viitan pigem püsivalt paigal olevatele anduritele koos vajadusel näiteks lennuvahendilt heidetavatele "heidutustele".

Kapten Trumm kirjutas:
Taoliste meredessantide tegemine, nagu KT2013'l näha oli, on võimalik ainult vastasest "asustamata" randa, otse laevalt maabuda saab ainult sadamakaile (süvislaeva ja Eesti rannikuvee sügavuse üldine probleem) või sadama puudumisel toimub aeganõudev ümberlaadimine paatidele (selles sügavuses, kus tänased MV laevad opereerida saavad, kaldale ei sumpa - vajalik on ümberlaadimine paatidele) - kogu see kohmitsemine saab vastasel kohalolekul toimuma mõistagi turmtule all ja oma tehnikalt ei erine suurt WWI maabumistest (ainult selle vahega, et tollal toetasid maabumist suured sõjalaevad oma raske tulejõuga - mida meil täna pole).

Eesti Mereväe laevade viga on ka selles, et nad on dessandi korraldamiseks liiga kohmakad, sandown klassi laevad on oma ruumipuudusega tülikad ja aeglased, paadi veeskamine võtab palju aega ja meeste arv, mida laev kanda suudab on väike. Ruumi puudusest tingituna, peavad osad mehed reisima välisdekil, mis aga kurnab pikemal sõidul mehed ära ja muudab nad haavatavaks.

Lindormen klassi kuuluv Tasuja on neist kõige mõistlikum, mehed saavad ülesõidul olla laevas sees ja puhata korralikult välja ennem eesseisvat operatsiooni. Aga dessandi poole pealt tundub ikkagist kohmakas ja vale sunnitlusega. Tasujaga tegime peaaegu kompanii suuruse üksusega dessandi, ajakulu, et kõik mehed kaldale jõuaksid oli pakun sinna 30 minuti kanti, laeva süvis on meie ranniku vees opereerimiseks liiga sügav ja vahemaa kaldale venib pikaks, mis teeb dessandi korraldamise ohtlikuks. Laevad ise oma pardarelvadega piisavat katet ei paku ja usun, et reaalselt keegi neid laevu dessandi korraldamisega ohtu ei pane. Olen sinuga täiesti samal arvamusel.

2korda2 kirjutas:KT - ma viitan pigem püsivalt paigal olevatele anduritele koos vajadusel näiteks lennuvahendilt heidetavatele "heidutustele".

Põhjus, miks laevu tasub lasta laevadelt on selles, et laevu tuleb lasta torpeedodega. Ja suure laeva hävitamiseks on täismõõdus torpeedo ainus mõeldav vahend. Rakett kahjustab tõsiselt aga ei uputa.

Kilo Tango kirjutas:Põhjus, miks laevu tasub lasta laevadelt on selles, et laevu tuleb lasta torpeedodega. Ja suure laeva hävitamiseks on täismõõdus torpeedo ainus mõeldav vahend. Rakett kahjustab tõsiselt aga ei uputa.

Uputamine eesmärgina tundub liiga radikaalse eesmärgina. Korralik vigastamine on IMHO sama hea kui uputamine - laev on mängust väljas mõlemal juhul.
Kui vastane ei taha vigastatud laeva päästmise operatsiooniga teisi laevu siduda, siis uputab ta ise vigastatud laeva

Eesti Mereväe laevade viga on ka selles, et nad on dessandi korraldamiseks liiga kohmakad, sandown klassi laevad on oma ruumipuudusega tülikad ja aeglased, paadi veeskamine võtab palju aega ja meeste arv, mida laev kanda suudab on väike. Ruumi puudusest tingituna, peavad osad mehed reisima välisdekil, mis aga kurnab pikemal sõidul mehed ära ja muudab nad haavatavaks.

Lindormen klassi kuuluv Tasuja on neist kõige mõistlikum, mehed saavad ülesõidul olla laevas sees ja puhata korralikult välja ennem eesseisvat operatsiooni. Aga dessandi poole pealt tundub ikkagist kohmakas ja vale sunnitlusega. Tasujaga tegime peaaegu kompanii suuruse üksusega dessandi, ajakulu, et kõik mehed kaldale jõuaksid oli pakun sinna 30 minuti kanti, laeva süvis on meie ranniku vees opereerimiseks liiga sügav ja vahemaa kaldale venib pikaks, mis teeb dessandi korraldamise ohtlikuks. Laevad ise oma pardarelvadega piisavat katet ei paku ja usun, et reaalselt keegi neid laevu dessandi korraldamisega ohtu ei pane. Olen sinuga täiesti samal arvamusel.

Idanaabril oli meie vetes piirivalveks (Väinamerel) kasutusel nn soomuskaater (projekt 1204 Shmel), mis oli relvastatud 76 mm kahuriga soomustornis (ujuvtanki torn), ahtris 2x25 mm automaatkahuritega, lisaks reaktiivsuurtükisüsteemi ja VSHORAD õhutõrjesüsteemiga - taoline suhteliselt väike, kuid hambuni relvastatud laevuke tagaks tegelikuks väikedessandile täitsa kena tuletoetuse (tänapäeval pole ka fregattide kahurirelvastus palju võimsam - tavaliselt 76 mm OTO Melara), kui sinna 2-3 kaatri komplekti lisada dessantpraamid kompanii+ üleveoks, oleks vist asi väikeriigile igati uhke.

Muide, selle Shmeli iseärasus oli ülimalt väike süvis (1,2 m), mis nt liivapõhjaga lubab juba dessandil vöörist vette kalpsata, vene piirivalve sõitis mõnikord vööriga päris kaldale välja (tagurpidikäiguga pesid sõukruvid laeva uuesti liivalt lahti). Asi oli mõeldud jätkuna WWII soomuskaatritele ja kasutamiseks suurtel jõgedel ning rannikuvetes maavägede toetuseks.

Kapten Trumm kirjutas: Idanaabril oli meie vetes piirivalveks (Väinamerel) kasutusel nn soomuskaater (projekt 1204 Shmel), mis oli relvastatud 76 mm kahuriga soomustornis (ujuvtanki torn), ahtris 2x25 mm automaatkahuritega, lisaks reaktiivsuurtükisüsteemi ja VSHORAD õhutõrjesüsteemiga - taoline suhteliselt väike, kuid hambuni relvastatud laevuke tagaks tegelikuks väikedessandile täitsa kena tuletoetuse (tänapäeval pole ka fregattide kahurirelvastus palju võimsam - tavaliselt 76 mm OTO Melara), kui sinna 2-3 kaatri komplekti lisada dessantpraamid kompanii+ üleveoks, oleks vist asi väikeriigile igati uhke.

Muide, selle Shmeli iseärasus oli ülimalt väike süvis (1,2 m), mis nt liivapõhjaga lubab juba dessandil vöörist vette kalpsata, vene piirivalve sõitis mõnikord vööriga päris kaldale välja (tagurpidikäiguga pesid sõukruvid laeva uuesti liivalt lahti). Asi oli mõeldud jätkuna WWII soomuskaatritele ja kasutamiseks suurtel jõgedel ning rannikuvetes maavägede toetuseks.

Soomuskaatrite kasuks räägib ka poole suurem kiirus, vaadates meie rannikumere põhja, mis on lauge ja madal, oleks süvise eelis tohutu.

Mis torpeedokaatritest tänapäevaks saanud on? Sõjaeelne EW plaanis torpeedokaatreid soetada, et olevat head Väinamerel ja põhjaranniku lahtedes.

Üldiselt 60ndatel-70ndatel tõrjus tiibrakett peamise laevavastase väikese sõjalaeva pearelvana torpeedo välja.
Torpeedo on kasutusel peamiselt allveetõrje relvana.
Probleem on selles, et torpeedode kasutamiseks peab üsna ligidale minema ja see on ohtlik (suur sõjalaev on paremate avastusseadmete ja relvastusega).

Kapten Trumm kirjutas: Idanaabril oli meie vetes piirivalveks (Väinamerel) kasutusel nn soomuskaater (projekt 1204 Shmel), mis oli relvastatud 76 mm kahuriga soomustornis (ujuvtanki torn), ahtris 2x25 mm automaatkahuritega, lisaks reaktiivsuurtükisüsteemi ja VSHORAD õhutõrjesüsteemiga - taoline suhteliselt väike, kuid hambuni relvastatud laevuke tagaks tegelikuks väikedessandile täitsa kena tuletoetuse (tänapäeval pole ka fregattide kahurirelvastus palju võimsam - tavaliselt 76 mm OTO Melara), kui sinna 2-3 kaatri komplekti lisada dessantpraamid kompanii+ üleveoks, oleks vist asi väikeriigile igati uhke.

Muide, selle Shmeli iseärasus oli ülimalt väike süvis (1,2 m), mis nt liivapõhjaga lubab juba dessandil vöörist vette kalpsata, vene piirivalve sõitis mõnikord vööriga päris kaldale välja (tagurpidikäiguga pesid sõukruvid laeva uuesti liivalt lahti). Asi oli mõeldud jätkuna WWII soomuskaatritele ja kasutamiseks suurtel jõgedel ning rannikuvetes maavägede toetuseks.

Mõned (kuni 4) 1204 tüüpi alused on kasutusel ka laste (noorte) õppelaevadena Amuuri kaldal Svobodnojes. Tükkis relvastusega. Iseasi, et vb on relvad deaktiveeritud. Kui ei, siis näib sealse "lasteaia" tulejõud suurem, kui meie ....

Meil siin kasutusel olnud 1204-d olid peale vene vägede äraminekut 90ndatel käigus Peipsil ja Pihkva järvel ning nende sadam oli Velikaja jõe suudmes, võib-olla vedelevad seal tänapäevani (no meediat jälgides tundub, et FSB piirivalveväed sõidavad mingide kiiremate moodsamate asjadega).

VF piirivalvelaevastiku kohaliku flotilli peabaas peaks olema Kamenka saarel. Kokku on neil u 10-kond korralikumat laeva ja kaatrit, neist uuemad relvastatud 14,5-2 raskekuulipildujatega. Sarnaste kaatritega trolliti ka Ukraina piirivalvureid Azovi merel.
Laevastiku aastapäevade puhul, kui õigesti mäletan, toimub Velikaja jõel tavaliselt pidulik "mini-laevastiku" paraad.

Vaatasin dokki Jugoslaaviast. Seal näidati miskit paraadi. Ja paraadil sõitsid veoautodes tõesti "ne imejuštši analogov" -relvad.
Väliselt nagu lennukipommid. Aga esiosa oli klaasist ja sees istus mingi mees.
Pildi kvaliteet pole liiga hea. Aga....kas ma hakkan töötusest hulluks minema, nägin lihtsalt tavalisi öiseid luupainajaid või on sihukesed relvad tõesti olnud olemas????
Mida nendega tehti? Kukutati koos mehega vaenlasele pähe? Mitte 1945 aasta jaapani kamikaze, vaid väljaõppinud jugoslaavlasega? Sellise laeng ei saa ju suur olla. Sest seal on mees ja juhtimisseadmed.
Ma saan aru, et pomme juhivad tuvid. Aga mees! Või oli tegemist lennukiga millelt olid tiivaad ära kruvitud? Allveelaevad?
Miski muu?

Saade oli eetris 22.08.2021 "Hüljatud paigad. Verine pärand." H1 Ep4 Lõik oli 33 minutil.

https://en.wikipedia.org/wiki/R-2_Mala-class_swimmer_delivery_vehicle

Mini-bolt-lahingusukeldujatele. Una klass eksisteerib ka, see on juba lühikese linnaliinibussi mõõtu plekikolakas.