www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 22 Sept, 2021 0:25

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 774 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 48, 49, 50, 51, 52  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Helikopterid
PostitusPostitatud: 02 Mai, 2021 1:08 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Jaan, 2016 23:51
Postitusi: 254
UH1 lennnutund maksab ca 2000 usd, AW139 on u 3000 usd/h. Robinson oli umbes 350 usd/h.
Teisest klassist masinad, teisest klassist hinnad ka. Masina vanus ei tee lennutunni hinda odavamaks, kui täishinnaga ostma peab pole mingit põhjust vana mudelit eelistada.

https://www.fs.usda.gov/sites/default/files/media_wysiwyg/flt_chrt_awarded_2018-2021.pdf


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Helikopterid
PostitusPostitatud: 03 Mai, 2021 16:51 
Eemal
Liige

Liitunud: 29 Juun, 2007 1:15
Postitusi: 80
UH1 lennutund 2000usd ? Black hawkidel peaks ta minuteada olema ca 1200$ tund , arvasin et uh1 vähe pisem ja ökonoomsem. Kust sinu andmed pärinevad kui saladus pole. Mitte et ma oleks konkreetselt UH1 pooldaja aga mingisugused otsused võiks juba vastu võtta. Ja loodame et praeguses kärpemeeleolus kopterite hanget ei pidurdata.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Helikopterid
PostitusPostitatud: 03 Mai, 2021 17:55 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Jaan, 2016 23:51
Postitusi: 254
https://youtu.be/zunO6iUVUT0?t=161

Sealt videost jäi meelde 2000 usd, kuigi jah ta ütleb 1500 kuni 2000, teeme siis meie palkade juures siis 1600 :D.
Muidu see tabel mis ma linkisin on US Forest Service kodukalt, nemad majandavad ka ikka päris palju kopteritega ja inf peaks üsna täpne olema. Üks asi mis sageli kipub lennutunni hinnast välja jääma on kindlustus, kuidas sellega militaar masinatel on, ei tea.

Aga UH60 1200 usd/h küsiks vastu, et kus see inf pärineb? Mu kuulujutu tasemel vana inf PPA Agustade kohta on ka midagi 2000 eur kanti tunnis, vaevalt ,et samuti 2 mootoriline blackhawk odavam saaks olla.

Põhiline mis ma nende "enamvähem täpsete" hindadega öelda tahtsin ongi see ,et vana lind ei ole teps mitte odavam kasutada, osta jah, eks ikka aga kui edasi vahet pole, milleks siis vanaisade masinatega hambad risti pingutada


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Helikopterid
PostitusPostitatud: 04 Mai, 2021 9:08 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 6456
Isegi kiire guugeldamine annab tulemuseks, et pelgalt BH varuosade maksumus lennutunni kohta maksis 1996 paiku 1600 dollarit.

Veidi rohkem guugeldades saame, et AW139 lennutunni hind on 3000 dollarit ja Sikorsky S-70 (UH-60 tsiviilvariant) lennutund maksab 4000 dollarit.
https://www.aircraftcostcalculator.com/ ... stland+139
https://www.aircraftcostcalculator.com/ ... ky+S-70A-C


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Helikopterid
PostitusPostitatud: 19 Aug, 2021 17:20 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Jaan, 2016 23:51
Postitusi: 254
Kiirabikopteritest väike jutuke. Minister Kiik möönab, et raha pole ja pole ka selge kas ja mida EU-st saab. OK arusaadav ja mõistlik. Aga siis on jutuks kohe ka see, et kui mingi pisku ka tilgub siis oleks plaan soetada juurde pmst 2tk AW139. Ok saame ka sellest aru, ühtne lennupark, koolits-hooldus jms. Siis on juttu jälle sellest, et isegi väiksemate kopterite jooksvateks kuludeks pole raha..
Tsiteeri:
Sääraseid traumasid ei ole nii palju, et nad vajaksid eraldi kiirabikoptereid
juu siis.
H145 saab ka vintsi külge panna ja ehk mõne õnnetu purjetaja Riia lahest ehk välja tõmmata.
Valmisolek.. mäletan mitte väga ammust CV online pakkumist PPA kopterile, misiganes olukord a kodust-lennujaama peab saama 15min max. 15 min lennuaega.. siis hakkab meie piirides tõesti lennuvahendi eelis kiirabiautoga kokku kuivama, samas antud oludes loevad minutid
Ma pakun ,et Eestis on küll huvilisi (tean kahte endist ÕV pilooti), kes istuks hea meelega H145 võtmed näpus öösiti valves.

Praegu on 3tk, üks neist on misiganes ajahetkel kiirele väljakutsele minekus võimetu, väike hooldus on alati käimas.
Ainult ühel peaks olema rootori labadel jäätõrje
Kolmas on juba väljakutsel..
Jap keegi ei kahtle, et masinaid on juurde vaja aga jälle, kurat kohe maetakse mõtted maha.
Kulub pea kolm kuud, et külmlaos põrandaküte välja lülitada.
On mind säästestud vms a isegi kõige algajama praktikandi ja kõige hullema pohhuistiga koos töötades pole taolist jama kohanud, mis oleks siis võrreldav taoliste jamadega
Jutt ise:

Tsiteeri:
Ministrid ütlesid ei miljonite eurode säästmisele: kiirematele ja odavamatele kiirabikopteritele eelistatakse päästekoptereid (230)
Brüsseli abikava näeb ette Eestis kiirabi lennuteenuse loomist. Sotsiaalminister ja siseminister aga leidsid, et sama sildi all saab väledate kiirabikopterite asemel osta sootuks teistsuguseid lennumasinaid.

Sulev Vedler
sulev.vedler@ekspress.ee

FOTO: SCANPIX, PRIIT SIMSON
Teisipäeval, 3. augustil kell 17.02 laekus häda­abitelefonile teade, et Põhja-Pärnumaal jäi auto alla 41-aastane jalgrattur.

Aluste külas liikusid Mercedes-Benzi sõiduautole vastu kaks ratturit. Neist tagumine otsustas miskipärast teed ületada. Autojuht surus piduripedaali, kuid sellest ei piisanud kokkupõrke vältimiseks.

Pauk oli tõsine. Juba algne info ütles, et viga saanud mehel oli peas veritsev haav ja ta kaotas teadvuse. Teda ei toimetatud ravile mitte kiirabiautoga, vaid Tallinnast kutsuti kohale politsei- ja piirivalve­ameti (PPA) helikopter. Umbes tunni pärast jõudis lennumasin kohale ja maandus vana kuivati kõrvale põllule. Otse teele maandumist segasid elektriliinid. Helikopter toimetas jalgratturi Põhja-Eesti regionaalhaiglasse (PERH).

PERHis tegeleb kopterite teemaga reanimobiiliosakonna juhataja-ülemarst Andrus Remmelgas. Ta tegi oma elu esimese meditsiinilennu helikopteriga juba 1980. aastate lõpus, kui üks patsient toimetati Tallinnast Tartusse. „1993. või 1994. aastal ostis piirivalve Saksamaalt Mi-8 kopterid. Hakkasime neid koptereid Mustamäe haiglas meditsiinilendudeks kasutama päris tihedalt,“ meenutab doktor Remmelgas.

Ta on endine kaitseväe peaarst, kuulunud sotsiaalministeeriumi kiirabikomisjoni, riigireservi komisjoni ja Eesti päästemeeskonda. Ta on teeninud ka kuus kuud Afganistanis NATO missiooni staabis.

Praegu tegeleb Eestis meditsiinilendudega PPA lennusalk. Perioodil 2012–2018 tehti keskmiselt 144 meditsiinilendu aastas ehk üks lend iga kahe ja poole päeva tagant. Nende seas on lastehaigla tellitud transpordilennud.

Varem tähendas see enamasti lende saarte ja mandri vahet. „Mullu tegime vaid 90 lendu, tänavu nende arv praeguse prognoosi järgi kasvab,“ märgib Andrus Remmelgas. „Alates möödunud aastast lendame ka liiklusõnnetuste ja muude suuremate traumade puhul, nagu tõsised kukkumised ja tulistamised.“
NÄIDE VÄLISMAALT: Pühapäeval transportis ADACi kiirabikopter liiklusõnnetuses viga saanud inimest Alam-Saksis. Kiirabi­koptereid tarvitatakse edukalt ka näiteks Soomes ja Taanis.
NÄIDE VÄLISMAALT: Pühapäeval transportis ADACi kiirabikopter liiklusõnnetuses viga saanud inimest Alam-Saksis. Kiirabi­koptereid tarvitatakse edukalt ka näiteks Soomes ja Taanis.FOTOSTAND / REISS VIA WWW.IMAGO-IMAGES.DE / SCANPIX BALTICS
Ta ütleb, et kiirabimeeskond kihutab vilkuritega Mustamäel asuvast PERHist Ülemiste lennujaama veerand tunniga. „Meil on eriväljaõppe saanud arst ja õde peal, võtame kaasa ka verd ja muud vajalikku.“

Mõnikord maandub lennumasin ka haigla juures ning võtab meedikud ja seadmed sealt pardale. Seda siis, kui tänavaliiklus on tihe või kopter saabub parajasti mõnelt muult lennult. PPA helikopteritega otsitakse ju ka kaduma läinud inimesi, päästetakse merehätta sattunuid, kustutatakse metsatulekahjusid jne.

15-minutine reageerimine on võimalik tööajal ehk kella üheksast hommikul õhtul kella viieni. Ülejäänud ajal istuvad PPA lennusalga mehed kodus valves ja peavad väljakutse korral ise lennujaama sõitma. Siis kulub kopteri väljalennuni
30-40 minutit või rohkemgi.

Martin Noorsalu usub, et seda aega saaks oluliselt lühendada, kui Eesti tarvitaks väiksemaid kiirabikoptereid.

Euroopa Liidu õiguses loetakse meditsiinilende äriliseks tegevuseks. Selleks tuleb omada lennuoperaatori sertifikaati. PPA lennusalgal see puudub.

Noorsalu teab, mida räägib. Ta on õhuväeohvitser, väljaõppinud kopteripiloot. Saanud lenduri kutsemärgi Saksamaalt, lennanud kolm aastat USAs UH-60 Black Hawki kopteril. Osalenud Afganistani missioonil neli kuud just meditsiinilise evakuat­siooni kopteril lennates.

Noorsalu on MTÜ Eesti Kiirabikopter juhatuse liige. Selle ühingu eesmärk on selgitada rahvale ja ametkondadele spetsiaalse kiirabikopteri (HEMS) teenuse olemust, võimalusi ja vajalikkust.

Sääraseid lende saaks riigi asemel teha erafirma.
EESTi PILOODID: Martin Noorsalu (paremal) tegi Afganistani missioonil meditsiinilende UH-60 Black Hawki kopteriga.
EESTi PILOODID: Martin Noorsalu (paremal) tegi Afganistani missioonil meditsiinilende UH-60 Black Hawki kopteriga.FOTO KAITSEVÄGI
Euroopa Liidu õiguses nimetatakse meditsiinilende äriliseks tegevuseks. Selleks on vaja lennuoperaatori sertifikaati. PPA lennusalgal seda pole. Õiguskantsleri büroo kahtleb, kas meditsiinilende võibki praegusel moel korraldada: ametiabi on mõeldud üksikjuhtudeks, aga meil on neiks lausa hinnakiri ja planeeritakse selle teenuse mahtusid.

PPA tarvitab meditsiinilendudeks mitmeotstarbelisi päästekoptereid. Väljakutsest poole tunni möödudes jõuab selline õhumasin 75 kilomeetri kaugusele.

Kiirabiauto läbib selle ajaga 40–50 kilomeetrit, kiirabikopter 100–120 kilomeetrit.

Võit oleks märkimisväärne.

Kuid Eestis pole kiirabikoptereid. Nende soetamiseks polnud seni raha. Aga vajadus oli.

Seda enam, et PPA uude lennukisse patsient enam ei mahu ja seetõttu on haigete vedamiseks kiireim vahend just helikopter.

2019. aasta aprillis alustas riigikantselei juures tööd õhusõidukite eksperdirühm. See vaagis Eesti lennuteenuste tulevikku.

Komisjoni töö oli mõeldud üksnes asustusesiseseks kasutamiseks, kuid põhilised ettepanekud tegi toonane siseminister Mart Helme mullu avalikuks. Neist kõige olulisem oli juurutada PPA kopteritele ööpäevaringne 15 minuti pikkune valmisolek.

Minister nimetas ka vajadust arendada välja kiirabilendude teenus. „See suurendaks ajakriitilist ravi vajavate patsientide ellujäämise ja paranemise tõenäosust,“ selgitas ta.

Eksperdirühm leidis, et „kiirabikopteri teenus on üks väheseid valdkondi, kus on reaalselt toimiv erasektorist teenuse sisse ostmise alternatiiv“.

Ühtäkki ilmus horisondile ka rahalaev. Muidugi on selle lähtesadam Brüssel. Taaste- ja vastupidavusrahastusse (RRF) sigines rida „Tervis ja sotsiaalkaitse. Kiirabi lennuteenuse väljaarendamine. RRF toetus 46,3 mln eurot“.

Noorsalu ja tema mõttekaaslased lootsid, et lõpuks ometi muutuvad nende unistuseks reaalsuseks.

Aga ei.

Säärasel tasemel otsuseid teevad poliitikud valitsuse tasemel. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning siseminister Kristian Jaani leidsid, et riik võiks osta hoopis kaks uut päästekopterit. Koos kopteribaaside laiendamise ja haiglate juurde maandumisplatside rajamisega kulub selleks 46,3 miljonit eurot. Lisanduvad taristu ja kopterite ülalpidamine, hooldamine, töötasud ja muu säärane, mille maksaks kinni Eesti riik.

MTÜ pole säärase lahendusega nõus. Kiirabiteenuse arendamise sildi all tahetakse osta koptereid, mis peavad täitma ka teisi ülesandeid, st esineb oht, et neil pole aega tegeleda kiirabiga. Sääraste suurte kopterite hankimine ja hilisem ülalpidamine on mitu korda kulukam kiirabikopterite omast.

Jutt päästekopterite ilmastikukindlusest on jama – udu korral ja jäävihmas ei lenda ükski helikopter.

MTÜ pakkus, et riik võiks soetada hoopis kolm väiksemat kopterit OÜ-le Transpordi Varahaldus, leida neile konkursi korras erafirmast operaator ning luua neile üks baas Lõuna-Eestisse (sobivaim oleks Tartu-Jõgeva piirkond) ja Põhja piirkonda (saari arvestades sobiks enim Märjamaa-Haapsalu kant).
MITTE AINULT MEDITSIINI­LENNUD: PPA helikopter harjutas tänavu suvel merelt päästmist. PPA kopter tegeleb ka metsatule­kahjude kustutamise, kadunute otsimise ja palju muuga.
MITTE AINULT MEDITSIINI­LENNUD: PPA helikopter harjutas tänavu suvel merelt päästmist. PPA kopter tegeleb ka metsatule­kahjude kustutamise, kadunute otsimise ja palju muuga.FOTO ROBIN ROOTS / ÕHTULEHT
Selliste kopterite lennutund maksaks umbes 2200 eurot. Kui arvestada, et kopterid teevad sääraseid lende 600 tundi aastas, siis hoiaks riik kümne aasta jooksul kokku 24,3 miljonit eurot.

Palga- ja koolituskulu vahe annab võitu 18 miljonit eurot, sest erinevalt PPA suure kopteri kuuest-seitsmest inimesest piisab kiirabikopterile kolmest inimesest pardal ning ööpäevaringseks valveks on vaja viit säärast tiimi.

Ja muidugi ostud ise. Leonardo toodetav AW139 mitmeotstarbeline päästekopter maksab umbes 18 miljonit eurot. Airbusi meditsiinivarustuses kopteri H145 saab kätte 7,5 miljoni euroga. Kokkuhoid oleks (kolm Airbusi versus kaks Leonardot) 13,5 miljonit eurot.

Ka ekspluatatsioonikulud oleksid väiksemad. Sääst kümne aastaga 30–50%.

Martin Noorsalu saatis need rehkendused rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusele. Kohtus Kristian Jaani ja Tanel Kiigega. Ja tulemus?

Riik keeldus ikkagi kiirabikopterite plaanist.

Triin Tomingas rahandusministeeriumist teatas Noorsalule, et enne jaanipäeva kinnitas valitsus taastekava ja saatis Euroopa Komisjonile, kuid kõnelused käivad septembri lõpuni, nii et kõik pole veel lukku pandud.

Kristian Jaani ütleb Ekspressile keerutamata, et eelistab uute päästekopterite ostmist.

Neid läheb vaja olenemata sellest, kas kiirabikopterid soetatakse või mitte.

Aga kas ostuplaan käiku läheb, pole Jaani sõnul selge, sest riigieelarves pole püsikulude katmiseks tarvilikku raha.

Sama meelt on Tanel Kiik. Ta lisab, et pole üldse selge, kui palju ja milleks Brüssel raha eraldab. Osa RRFiga lubatud summast on juba maha nülitud.

Ka doktor Andrus Remmelgas on ministritega samal arvamusel. Kiirabikopterid on küll kiired, kuid neis ei ole ruumi haigele abi andmiseks. „Nad sobivad suurlinnadesse nagu London, kus autoga sõitmine võtab aega. Meil ei ole ummikud probleemiks. Saame ka lühendada PPA kopteri väljalennu aega juba praegu, kui panna mootorid tööle enne reanimobiilibrigaadi saabumist. Praegu kulub selleks vähemalt kolm minutit.“ Kui reanimobiilibrigaad asuks lennuväljal, lüheneks aeg veelgi.

Remmelgas tunnistab, et talle meeldiks väikese kiirabikopteriga lennata ja iga inimelu on kallis. Kuid peame arvestama Eesti väiksuse ja haigekassa rahaliste võimalustega: „Selliste miljonite eest saaksime palju fancy’sid asju Eestile, kuid mis see maksma läheb? Sääraseid traumasid ei ole nii palju, et nad vajaksid eraldi kiirabikoptereid.“

Martin Noorsalu muigab seepeale: „Mida suurem kopter, seda rohkem on maandumiseks ruumi vaja. Väiksem kopter on paindlikum. Mujal maailmas pole see probleem. Ja meditsiinilennud ei ole PPA ülesanne.“

Ta lisab multifunktsionaalsuse kohta, et hea müügimees oskab kolmele kliendile müüa ühe ja sama asja, aga kui kõik korraga seda asja vajama hakkavad, jääb keegi ilma. „Kui multifunktsionaalsus oleks toimiv lahendus, kannaksid kõik töömehed erinevate vahendite asemel ühte multitööriista – lapiku kruvikeerajaga saab keerata ka ristpead ja mingitel juhtudel isegi torx-otsaga kruve!“



Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Helikopterid
PostitusPostitatud: 20 Aug, 2021 18:20 
Eemal
Liige

Liitunud: 29 Juun, 2007 1:15
Postitusi: 80
Täielik peataolek. Kuidas on võimalik nende otsustega niikaua üldse venitada, selleks ajaks kui uued jõuavad on esimesed AW139 juba 15a vanad. Olen aastaid jälginud lennusalga arenguid ning minuarust meil juhivad seda ametkonda lambad. Tartu kopteribaasist jahuti juba 2007a kui mitte varem. Nüüd saadi uus seirelennuk aga kõik muu varasem areng olnud ca 10aastst nulline. ( Peale 3. Aw139 saabumist ). Ja õhuväe kopteripargi arengutest ega üldisemalt pole mõtet rääkida. Jumal tänatud USA annetuste eest, kahjuks vist robinsonid ka areenilt lahkumas. Siis me ilmselt üks maailma õhusõidukivaesemaid riike. Lennundusfänni ning amatöörpiloodina kurb. Õnneks erasektor tõusmas, paar uuemat EC120 ja EC130 ilmunud taevasse kopterdama. Mõned Bellid Tallinas vist ka. Õhuvägi peaks Maaametilt Caravani laenama häda korral.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Helikopterid
PostitusPostitatud: 20 Aug, 2021 22:07 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Okt, 2005 21:57
Postitusi: 3096
aero+ kirjutas:
Täielik peataolek. Kuidas on võimalik nende otsustega niikaua üldse venitada, selleks ajaks kui uued jõuavad on esimesed AW139 juba 15a vanad. Olen aastaid jälginud lennusalga arenguid ning minuarust meil juhivad seda ametkonda lambad. Tartu kopteribaasist jahuti juba 2007a kui mitte varem. Nüüd saadi uus seirelennuk aga kõik muu varasem areng olnud ca 10aastst nulline. ( Peale 3. Aw139 saabumist ). Ja õhuväe kopteripargi arengutest ega üldisemalt pole mõtet rääkida. Jumal tänatud USA annetuste eest, kahjuks vist robinsonid ka areenilt lahkumas. Siis me ilmselt üks maailma õhusõidukivaesemaid riike. Lennundusfänni ning amatöörpiloodina kurb. Õnneks erasektor tõusmas, paar uuemat EC120 ja EC130 ilmunud taevasse kopterdama. Mõned Bellid Tallinas vist ka. Õhuvägi peaks Maaametilt Caravani laenama häda korral.

Plaane võib teha igasuguseid, aga kui puudub raha, siis plaan on ainult ilus paber või soovunelm. AW139 saadi suure surmaga eurorahade eest ja ühe eest taheti veel peaaegu raha tagasi. Õhuväe lendav mant on ka kõik abi korras saadud.
Ma arvan, et see võtab kokku selle teema lennundusfänn või mitte.

_________________
Unforeseen consequences


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Helikopterid
PostitusPostitatud: 20 Aug, 2021 23:23 
Eemal
Liige

Liitunud: 29 Juun, 2007 1:15
Postitusi: 80
Kurvaks teebki sektori alarahastatus nii kaitse- kui siseministeeriumis. Prohmakad Agustade hooldushankel jne. Mõistan, et lennundus on väga kallis valdkond ja rahakraanid pole olnud helded ühelegi õhuväeliigile aga lennundus üleüldiselt Eestis minu isikliku arvamuse kohaselt riikliku juhtimise poole pealt olnud täielik per*e. Alates Tero Taskila seiklustest, kõverkaela trikkidest EA-ga, riigifirma töötajate palkade ülelaskmisega kuni uue riikliku nürisünnitiseni mis vähemalt mõni seg tagasi isegi ei lennanud Tallinnast vaid tegi tšarterlende Rootsis. Siis mingi tegelane vist tagus endale vastu rinda ka kui joppas mõned miljonid kasumit pärast aastaid kümneid miljoneid maksumaksjate raha põletamist. Lennujaamadega sama lugu. Tartu lennujaam võiks vabalt olla õhuvärav Lõuna-Eestisse. Praegu töristavad seal vist mõned õppelennud ja õhtuti üks Helsingi reis. Polegi kellelegi otseselt näpuga näidata aga laiemalt pole lennundust rohkem propageerivaid üritusi ka kui Lennundusmuuseumi lennunduspäevad?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Helikopterid
PostitusPostitatud: 21 Aug, 2021 16:13 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 6456
Tsiteeri:
Kurvaks teebki sektori alarahastatus nii kaitse- kui siseministeeriumis.

Ma ei tea, mõned siin foorumis jälle arvaks, et õhuvägi on ülerahastatud pseudoväeliik.
Kui aga päriselt rääkida, siis KV ülesanne on peamiselt riigikaitse arendamine, mitte haigete lennutamine. Sellest tulenevalt ei maksa ka loota, et keegi seal niigi piiratud ressursside raames hakkaks selle jaoks heast südamest mingit kopterisalka ehitama. Kui soovitakse, et ÕV tegeleks selle teemaga, siis tuleks neile poliitikute poolt ka vastav ülesanne anda. Antud hetkel on see määratud PPA domeeniks ning nemad arendavad seda võimekust vastavalt oma (jällegi piiratud) ressurssidele ja võimalustele.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Helikopterid
PostitusPostitatud: 22 Aug, 2021 11:22 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Okt, 2005 21:57
Postitusi: 3096
Üldiselt see Ekspressi artikkel ei tundu kõige neutraalsem, vaid suunatud nö ühte auku. Keegi vist tahab neid väiksemaid päästekoptereid meeleheitlikult meile vahendada ja hiljem kalli hooldusega tegeleda. Sellepärast lastakse auguliseks ka võimalus heal juhul eurorahade eest kaks uut AW-d juurde hankida.

_________________
Unforeseen consequences


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Helikopterid
PostitusPostitatud: 22 Aug, 2021 17:22 
Eemal
Liige

Liitunud: 29 Juun, 2007 1:15
Postitusi: 80
Nõus. Ilmselt olemas inimesed kes nende väikeste koperdajate haldamisest huvitatud ning kes siis enda õpitud tööd Eestis praktiseerida saaks. Eks sealt tuleb lobby väiksemate kasuks. Samas tundub utoopiline et hakatakse liiklusõnnetuste/beebivedudeks kasutama igakord AW139 suurusklassis masinat. Kui hangitakse 2 uut AW139-d siis lennutunni hind jääb ju samaks. Kui võtta üks AW139 ja üks või sootuks 2 väikest meditsiinioma, oleks ju tegelikult võimalik pidada 4 kopteriga päästesalka ning 2 väiksemat oleks siis TÜK ja PERHi ekspressid nö. Väiksemate kopterite ja pilootide koolitamine ka vähe odavam. Oskab keegi vastata, kas AW109 ja AW139 miskid juhtimissüsteemid kattuvad ning kas võimalik teoorias piloodid mõlemale tüübile kinnitus saada? 15 aastat itaallastega kogemust osadel siiski .


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Helikopterid
PostitusPostitatud: 22 Aug, 2021 22:23 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Jaan, 2016 23:51
Postitusi: 254
Tsiteeri:
Tartu lennujaam võiks vabalt olla õhuvärav Lõuna-Eestisse. Praegu töristavad seal vist mõned õppelennud ja õhtuti üks Helsingi reis.

AS Tln Lennujaam on seal tegelt omaltpoolt kõik teinud, piisav rada, ILS jne a keda pole on lihtsalt reisijad. On sealt proovitud igast liine a ei tule lihtsalt välja. As Tln Lennujaam ise on kuni koroona jamani pidevalt plussis olnud, majandab ennast ise ära ja jääb üle ka omavahendeid investeeringuteks.
AW 109-ga tuleb minuteada ikka teooria + 6 lennutundi koolitust isegi kui 139 on olemas


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Helikopterid
PostitusPostitatud: 22 Aug, 2021 23:12 
Eemal
Liige

Liitunud: 21 Jaan, 2009 11:50
Postitusi: 416
Asukoht: Saaremaa
aero+ kirjutas:
Täielik peataolek. Olen aastaid jälginud lennusalga arenguid ning minuarust meil juhivad seda ametkonda lambad.


Ikka. Muidugi lambad. No mai ei tea, eks olen vist ka ise lammas, aga nii palju, kui nn lennusalgaga on kokkupuuteid olnud, siis on seal 100% igati profid ja ka super varustusega tegelased ees olnud. Mine proovi, sinusuguseid lambaid sinna ei saa. Kas sellepärast määgid?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Helikopterid
PostitusPostitatud: 23 Aug, 2021 0:07 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Jaan, 2006 22:05
Postitusi: 238
Ka sellesama "sisuturunduse"-märgist pääsenud artikli põhjal tekib minul, kui lennundushuvilisel (aga ka -võhikul) ee...küsimusi:

Probleemipüstitus (rõhuasetused ja lõiked tollest artiklist ilmselgelt kõik minu omad):
Tsiteeri:
15-minutine reageerimine on võimalik tööajal ehk kella üheksast hommikul õhtul kella viieni. Ülejäänud ajal istuvad PPA lennusalga mehed kodus valves ja peavad väljakutse korral ise lennujaama sõitma. Siis kulub kopteri väljalennuni
30-40 minutit või rohkemgi.

Martin Noorsalu usub, et seda aega saaks oluliselt lühendada, kui Eesti tarvitaks väiksemaid kiirabikoptereid.

Tsiteeri:
Neist kõige olulisem oli juurutada PPA kopteritele ööpäevaringne 15 minuti pikkune valmisolek.

Natuke müügitöösegust seletust:
Tsiteeri:
Säärasel tasemel otsuseid teevad poliitikud valitsuse tasemel. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning siseminister Kristian Jaani leidsid, et riik võiks osta hoopis kaks uut päästekopterit. Koos kopteribaaside laiendamise ja haiglate juurde maandumisplatside rajamisega kulub selleks 46,3 miljonit eurot. Lisanduvad taristu ja kopterite ülalpidamine, hooldamine, töötasud ja muu säärane, mille maksaks kinni Eesti riik.

Tsiteeri:
MTÜ pakkus, et riik võiks soetada hoopis kolm väiksemat kopterit OÜ-le Transpordi Varahaldus, leida neile konkursi korras erafirmast operaator ning luua neile üks baas Lõuna-Eestisse ja Põhja piirkonda.
Selliste kopterite lennutund maksaks umbes 2200 eurot. Kui arvestada, et kopterid teevad sääraseid lende 600 tundi aastas, siis hoiaks riik kümne aasta jooksul kokku 24,3 miljonit eurot.
Palga- ja koolituskulu vahe annab võitu 18 miljonit eurot, sest erinevalt PPA suure kopteri kuuest-seitsmest inimesest piisab kiirabikopterile kolmest inimesest pardal ning ööpäevaringseks valveks on vaja viit säärast tiimi.
Ja muidugi ostud ise. Leonardo toodetav AW139 mitmeotstarbeline päästekopter maksab umbes 18 miljonit eurot. Airbusi meditsiinivarustuses kopteri H145 saab kätte 7,5 miljoni euroga. Kokkuhoid oleks (kolm Airbusi versus kaks Leonardot) 13,5 miljonit eurot.
Ka ekspluatatsioonikulud oleksid väiksemad. Sääst kümne aastaga 30–50%.

Tsiteeri:
Martin Noorsalu muigab seepeale: „Mida suurem kopter, seda rohkem on maandumiseks ruumi vaja. Väiksem kopter on paindlikum. Mujal maailmas pole see probleem. Ja meditsiinilennud ei ole PPA ülesanne.“
Ta lisab multifunktsionaalsuse kohta, et hea müügimees oskab kolmele kliendile müüa ühe ja sama asja, aga kui kõik korraga seda asja vajama hakkavad, jääb keegi ilma. „Kui multifunktsionaalsus oleks toimiv lahendus, kannaksid kõik töömehed erinevate vahendite asemel ühte multitööriista – lapiku kruvikeerajaga saab keerata ka ristpead ja mingitel juhtudel isegi torx-otsaga kruve!“


(Kompleks-)küsimus:

1. Kui kõige suurem probleem on 15-minutiline reageerimisaeg väljalennuni (või 45 min töövälisel ajal), siis kuidas parandab seda teise kopteritüübi kasutuselevõtt?
2. Kui riik peaks niikuinii rajama härrastele Blackhawkeritele baasid, maandumisplatsid, üürima-hooldama kopterid selleks, et härrad saaks lennata alternatiivstruktuuri koosseisus, mismoodi on see kuluefektiivsem kui laiendada olemasolevat struktuuri? (NB! Mina pole siin arvutusi teinud, lihtsalt röögatan emotsionaalselt eelpoolviidatud sisuturundus-artikli põhjal) Miks mitte teha needsamad baasid ja rakendada valmisolekunõuded Agustadele? Jah, ma saan aru, et lennutunnihind ja muu sodi on kallim kui mõnel "rangelt meditsiinikopteril", aga kas tõesti NII PALJU kallim? Lisaks see, et riigil on juba käputäis Agusta-sertifitseeritud piloote olemas. Kas järgmise käputäie Agusta-sertifitseeritute palkamise asemel olemasolevate re-sertifitseerimine + x hulga Blackhawkerite palkamine on tõesti nii palju odavam?
3. Kas tõsiselt on AW139 meeskonnas SEITSE inimest iga jumala väljalend, või on see pigem Blackhawkerite loominguline faktide esitlus? Mida need ülejäänud kuus teevad (jah, okei, üks piloot lendab varus ja üks on see, kes perspektiivis kunstlikku hingamist teeb, sel juhul jääb alles neli küsitava funktsiooniga meeskonnaliiget)?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Helikopterid
PostitusPostitatud: 23 Aug, 2021 8:50 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 23 Aug, 2021 7:59
Postitusi: 2
Puhas demagoogiline tekst.
Minu teada ei ole midagi nende väikeste kopteri tüübikad(145,109) odavamad kui 139. Simukas peab erinevate tüüpidega ikka käima: kulu. Tehnikutele uus tüüp: kulu. Jne jne.
Kui riik annaks salgale raha juurde, oleks võimalik ka 24/7 ööpäev reageerimine jne jne.
Ehk siis andke raha mulle, küll siis ma näitan. Omakasu…..
Halenaljakas see, et mingid piloodid tulevad vaidlema eesti meditsiini spetsialistidega….


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 774 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 48, 49, 50, 51, 52  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt