Helikopterid

[toomas tyrk]

Lugemisoskus on sul trumm endiselt kehva. Artikli esimeses lõigus on kirjas, kellele Instigo oma teenuseid müüs.

Tulles aga tagasi "küpsete" ja "mitteküpsete" kopterite juurde - mis kopteriga see Copterline praegu lendab? Mi 8?

[Kapten Trumm]

Sul on jätkuvalt taipamise kiirusega probleeme.
Panin selle lingi selleks, et see seletabki, miks kasutaja elutsükliprobleemidega hädas on.
Ma ei hakka siin rohkem kommenteerima, kohe ilmub siia teadagi kes.

[Tschy]

Mis hädad need siis on?

Ja selle mehe töö ongi vaid tutvustada ja anda kontakte. Viia huvitatud osapooled kokku. Ega kosjasobitaja pea ju pärast voodi kõrval kätt hoidmas käima.

[Kapten Trumm]

Minuarust on relvaturul täna lausa vastupidine olukord, kus tootjatel napib ostjaid ja käivad ise ukse taga kraapimas.
Sestap ongi küsimus, kas tegemist on vahest mingi seletamatu defitsiidiga, mida peab nõuka meetoditega hankima.
Ma ju asjast ei tea midagi, lihtsalt selline küsimus tekkis

[toomas tyrk]

Sul on jätkuvalt taipamise kiirusega probleeme.
Panin selle lingi selleks, et see seletabki, miks kasutaja elutsükliprobleemidega hädas on.
Ma ei hakka siin rohkem kommenteerima, kohe ilmub siia teadagi kes.

hm, väga huvitav...

räägi nüüd trumm kõigile ja kõva häälega, mis "elutsükliprobleemid" need siis on ja kuidas see artikkel seda seletab.

[Tschy]

Minuarust on relvaturul täna lausa vastupidine olukord, kus tootjatel napib ostjaid ja käivad ise ukse taga kraapimas.
Sestap ongi küsimus, kas tegemist on vahest mingi seletamatu defitsiidiga, mida peab nõuka meetoditega hankima.

Lugedes viidatud artiklit, sain mina aru niimoodi, et härra Purre esindab AW-d, Thales-Raytheonit ja teisi, ehk siis käibki nende nimel "ukse taga kraapimas" ning ka oma kasumi saab tootjatelt. Või..?

[virguja]

... Eesti riigieelarve süsteemis ei arvestada aasta eelarvekulu sisse amortisatsiooni, investeeringud ja jooksvad kulud on eri asjad. Sellest muidu tulenebki riigiasutuse suur vaimustus uutest asjadest, sest õnnestub valitsusest see uue asja raha välja kangutada, on aastaid muretu, sest uuel ja kallil asjal on jooksvad kulud madalamad ning hiigelamort ei kajastu sinu eelarve kuludes. Selline kulude jaotamine tekitabki ametnike peas väärkontseptsioone, justkui uus asi on imeodav - sest enamik uue asja kuludest ehk kulum nende eelarves ei kajastu, küll aga kajastuvad seal jooksvad kulud- mis vanal asjal ongi suuremad, seepärast ongi ametnikul kasulikum osta uus asi. Samas maksumaksja või eelarve summa kontekstis on asjad teistmoodi, eelarvest suur osa koormatakse ära uute asjade ostmisega, mis piirab jällegi nende arvu (ehk kättesaadavust). Võib arvata, et tänased politsei uute autode täisteenusliisingud maksavad kokkuvõttes raha, mille kõrval Tallinna taksohinnad kahvatuvad.

Tsiteeritu tundub olevat VÄGA TÄHELEPANUVÄÄRNE. Kas keegi oskab lähemalt kommenteerida, riigieelarve ja riigimajandamise hingelu?

[tommy]

räägi nüüd trumm kõigile ja kõva häälega, mis "elutsükliprobleemid" need siis on ja kuidas see artikkel seda seletab.

Ei tulegi või..??

[Hjalmar Nelk]

Tsiteeritu tundub olevat VÄGA TÄHELEPANUVÄÄRNE. Kas keegi oskab lähemalt kommenteerida, riigieelarve ja riigimajandamise hingelu?

Fakt, et amortisatsioon ei kajastu kassapõhises eelarvepildis (kui selliseid peenekõlalisi sõnu kasutada võib) on iseenesest õige. Kõik järgnev on vale. Vale on väita, et riigiasutused ei a) arvesta investeeringutega kaasnevaid püsikulusid (ülalpidamiskulusid); b) näe ette investeeringute "elukaart" ehk järgmiste investeeringute vajadusi; või c) ei saa aru, et ühe valdkonna (suured) investeeringud saavad toimuda millegi/kellegi arvelt; või d) laiemas pildis käituksid Trummi poolt kirjeldatud rehepappidena a la peale mind tulgu või vee-uputus. Eelarvet käsitletakse ikka ühe tervikuna - lihtsustatult öeldes liidetakse investeeringud ja püsikulud ikka kokku, mitte ei hoita eraldi.

Juhin tähelepanu veel Trummi väitele, et uute asjade hoolduskulud on odavamad, kui vanadel (siiamaani on alati täpselt teistpidi väidetud).

[Kapten Trumm]

Vale on väita, et riigiasutused ei a) arvesta investeeringutega kaasnevaid püsikulusid (ülalpidamiskulusid)

Kes seda väitis?
Väideti ju vastupidist, uuel asjal on (esialgu) ülalpidamiskulud madalamad ja seda vägagi vaadatakse.
Muidugi seejuures jääb segaseks, miks neid vanu veoautoronte meile sadade kaupa tuuakse, kui esindusest uute ostmine oleks ju jube odav....

Riigiasutuse eelarvesse nähtus nimega kulum ei kuulu. Eraettevõtjale aga küll.
Uutel masinatel on kulum kaugelt suurem summa perioodis kui vanade masinate remondikulu.
Eraettevõttele (ka riigiettevõttele) aga küll. Selle kinnituseks on näiteks täna EL veevärgi- ja soojaprojektide sisuline pidurdumine, sest tarbijale on hinnad 50%+ tõusnud ning keegi ei jaksa seda kulumit kinni maksta. Maanteede ehitusel, kus riik on tellija, see aga probleemiks pole (probleemiks osutuvad vaid kasvavad ülalpidamiskulud, mis uutel sildadel ja teedel on kõvasti suuremad nende keerukuse ja mõõtmete tõttu). Sellele protsessile lükkavad powerit juurde igasugu abi, EL jne fondid, kust saadavat raha võetakse kui niisama saadut.

Niipalju on asjad muutunud viimane 15a, et summa jagamisel kuludeks ja investeeringuteks on ministril vabamad käed, 2000ndate alguses, kui raha nappis, kirjutas rahandusministeerium kuluridasid kõige otsesemalt ette (nt palgakulud jms).

lihtsustatult öeldes liidetakse investeeringud ja püsikulud ikka kokku, mitte ei hoita eraldi.

Püsikulusse ei kuulu sul kulum (amort), mis nt uuel masinal annab 2/3 püsikuludest. Kuna remont kuulub, aga kulum mitte, siis on kasulikum osta uut tehnikat.

[davidsoniharald]

Nüüd on töö: panna autole automaatselt lülituvad päevatuled (noh, lihtsalt lähituled lähevad mootori käivitumisel põlema). Pidades kinni valmistaja nõuetest.
Formaalne kvalfikatsioon on olemas põhimõtteliselt teha kogu autoelektrit.
Sõidukitel nimega Vaz-2101 või kasvõi Opel Astra 1998 teeb ta selle suht lihtsasti ära, juhtmed, tuled, releed, elementaarelekter.
Sõidukil nimega Volvo S80 2006 aga ei tee. Valmistaja otse ratsimist ei luba. Kogu elektri juhtimine toimub läbi keskploki (kõvasti elektroonikat), asju lülitatakse releede asemel transistorlülitustega ja mis kõige hullem - tulede konfiguratsiooni muutmiseks tuleb sisse logida sellesse plokki (mis on võimalik esinduse tarkvaraga), mida kindlasti 99,9% elektrikest pole. Eri moodulid "suhtlevad" üksteisega. Nii lihtne see ongi. Nüüd tuleme algusesse tagasi - formaalne kvalifikatsioon on olemas mõlema jaoks. Ühel saab, teisel ei saa.

Ei saa ikka lõpuks vaiki olla. Loll olen vist. Aga: Luba ma parandan sind: "Ühega saan hakkama, teisega ei saa."

Pikk jutt lühidalt: Ostad ebayst kaabli, selle ajaga mis kaabel postis liigub loed hunniku Volvo foorumeid läbi ja hangid tarkvara (kui see on olemas siis on keegi sellest ka koopia teinud ja kui see kord on internetti üles pandud siis keegi kuskil on selle sulle nõus uuesti üles laadima). Logid plokki sisse ja teed mis vaja. Ilma käsi määrimata. Jutt ei ole mingist möödunud nädalal välja tulnud autost, nii et oskusteavet liigub kindlasti piisavalt. Ei ole mingi "ainult tehase esinduses" tehtav töö.

Proovi ajaga kaasas käija ja kasutada ära seda infoajastut mis meil käes on, võid endale Vazi asemel paremat tagaveolist lubada.

Lõpp.

[Viiskümmend]

Läti ostis paar aastat tagasi Soome piirivalvelt mingi ca. 1 mln euro eest kaks u.35 aasta vanust Agusta Belli, ehk täitsa värske kogemus (kasutatud asja hoolduskulud) on meie lähimal Balti partneril ju olemas, tuleb lihtsalt küsida ning neid numbreid siis Robinsonide, AWde jne. helikopteritega võrrelda

[Kapten Trumm]

Paneme siia siis paar Belli ülesputitatud secondhandi hinda kah, internet on üks imeline asi.
Hinnad "lenda koju" kopterile on 200-400 tuhat eurot tükist. Lisaks pakutakse ka ühte Cobrat.
Kokku saada 17 UH-1. Hangi Riigidepartemangu luba ja vea ära.

http://www.nwhelicopters.com/nwh/index. ... &Itemid=88
http://www.dakotaairparts.com/uh-1

Võrreldes Mi-8ga on tegemist suht odava asjakesega, Mi-8d on nii 20 korda kallimad.
http://www.globalplanesearch.com/helico ... _8_hip.htm
http://www.globalplanesearch.com/search?gpsq=UH-1

Midagi tõsisemat õhuväe vendadele:
800 lennutunniga MiG-29UB (kahjuks ei ole 29UB-l erinevalt Su-27UB-st radarit) ca 4 miljonit eurot. Ressurss on 2500.
http://www.aircraftsalesworld.com/listi ... _29UB.html

Relvade kandmise võimeline L-39 (L-39ZA) - 1800 tundi - 150 000 eurot
http://www.aviatorshotline.com/aircraft ... a-albatros

Ühesõnaga, lennundustehnikat on ka kõhnale rahakotile.

[Viiskümmend]

Lihtsalt tuletan meelde, et Eesti Kaitseväe poolt renditavad L-39d on toodud mahakantud varedena - juppide kaupa kusagilt endise NLiidu avarustest ning need on alles siin põlve otsas kohalike meistrimeeste poolt lennukõlbulikeks putitatud. Kuna nende tugevalt pruugitud lennuvahendite igapäevase kasutamise tehnoloogiline risk on täies ulatuses antud rendileandja kanda võib õhuvägi samas väga kergelt ning muretult hingata ja kõik toimib suurepäraselt.

Kuna ka Kaitseväe võimalike uute helikopterite kontekstis on alati räägitud utility (mitte ründekopterite) hankimisest siis ka need võimalikud helikopterid tuleks täpselt samasuguse skeemiga erasektori käest rentida... ja nende helikopterite päritolu/vanusega seotud elutsüklikulu ei oleks siis kasutaja jaoks üldse enam mingi sisuline argument, mille pärast stressata

[Lupus]

Baltic Beez i lennukid on siin kokkupandud??? Päris loll jutt