Lennusalk opereerib hooldab lennuvahendieid vastavalt EASA Part-147 jm reeglitele, sellist asja nagu "kodustes tingimustes" kordategemist a la kuvalda või pahtli meetodil ei saa teha. Hooldus ja remonditööd tehakse vastavalt tootja juhenditele, olgu tegu AW-139, Mi-8 või L-410 ga. Varuosad ostetakse, mitte ei teha ise (kui muidugi vastavat võimekust ja lubasid ei ole) ning töid teevad EASA Part-66 järgi sertifitseeritud mehed -mõlemal juhul. Mis suurema hulga masinatega (oletame, et odavalt on suurem hulk ostetud) on see, et varuosaladu on suurem ning asjad käivad kiiremini.Kapten Trumm kirjutas:Kui masinaid on juba selline arv, siis on palgal ka õppind mehhaanikud, kes võtavad laost (jah, baasi peale saab juba varuosaladu pidada või nt mõnda kopterit varuosadeks) vajaliku jupi, teevad õhtul käed mustaks ja hommikul on valmis. Eestis asunud MiG-23 polk (mis on ühest tühjast Mi-8-st ikka hulka keerukam masin) just sedasi oma masinad lahingukorras hoidis. Olnuks mõeldamatu, kui terve väeosa sõltunuks siis mingist kuu aja pärast tulevast hooldusmeeskonnast. Kui ei saanud hakkama polgu jõududega, kutsuti abi diviisi või armee tehnilisest teenistusest. Lennukite korrashoiuks olid ette nähtud ka spetsiaalsed ekspluatatsioonimaterjalid nagu krunt, värv (kuumakindel), midagi silikoonhermeetiku taolist (!!). Viimane oli hinnatud autoremondimeeste hulgas.Mis sa arvad, et Mi-8 hooldus käib nagu 01 või mtz i oma, et muutkui treime angaarinurgas vajalikud poldid ja düüsid valmis ning kui kuskil mõlk sees või korrosioon kallal, siis ajame aga pahtlit täis, värv peale ja pojeehali?
1. Mul pole vaja sellist asja pildilt internetist vaadata.Kapten Trumm kirjutas:Vaata suvalisi lennukite lähipilte internetist, millel vanust 20+ aastat.pahtlit täis, värv peale ja pojeehali
Ongi seal korrosioonikohad värvitud angaaris põlve otsas, isegi soomlaste Hornetitel on sedasi.
Mõnel paranduskohal on isegi näha, et värv on jooksma hakanud ja siis on lapiga üleliigne ära pühitud.
Aerodünaamikat ei mõjuta.
2. Lennuki korrodeeruvalt kohalt eemaldatakse korrosioon ning kui materjali jääkpaksus seda lubab, siis värvitakse üle. Kui materjali jääkspaksus on lubatust väiksem, siis koostöös lennukitootjaga mõeldakse välja lahendus ning needitakse probleemsele kohale lapp või vahetatakse komponent. Ja ka selle töö jaoks on tarvis samu vahendeid ja inimesi, vahet pole kas tegu on lääne või ida masinatega. Põlve otsas, "kodustes tingimustes" ei tee tsiviliseeritud riikides keegi midagi.