www.militaar.net

Panen lendama kõik asjad, kasvõi tiibklaveri. Tooge mulle mõni ajast-arust rocket ja garanteerin, et tabab bulleys.
Tänapäeva elektroonika ja juhtimisalgoritmide najal saab teha imesid.
Lisan veidi võtmekomponente:
3-Axis angular rate sensor (yaw, pitch, and roll)
Supports I²C and SPI communications
Three selectable scales: 250/500/2000 degrees/sec

20 a. tagasi oli selline vidin ulme.

Kulibin kirjutas:Panen lendama kõik asjad, kasvõi tiibklaveri. Tooge mulle mõni ajast-arust rocket ja garanteerin, et tabab bulleys.
Tänapäeva elektroonika ja juhtimisalgoritmide najal saab teha imesid.
Lisan veidi võtmekomponente:
3-Axis angular rate sensor (yaw, pitch, and roll)
Supports I²C and SPI communications
Three selectable scales: 250/500/2000 degrees/sec

20 a. tagasi oli selline vidin ulme.

Päris nii lihtne see asi ka nüüd ei ole. Vähemalt pole ma kuulnud, et Gaza sektori raketimajandus väga täpne oleks või Süüria valitsusvastased massiliselt märki tabaksid.

Oled sa reaalselt nende rakette näinud? Imho pole seal peale algupärase raketimootori ja mingi mürsu mitte mingit muud kunsti. Ei kontrollerit ega ka reaalselt välja arvutatud stabilisaator tiibu vms.

TangoViktor kirjutas:Oled sa reaalselt nende rakette näinud? Imho pole seal peale algupärase raketimootori ja mingi mürsu mitte mingit muud kunsti. Ei kontrollerit ega ka reaalselt välja arvutatud stabilisaator tiibu vms.

Reaalselt näinud? Käega katsunud ma neid tõesti pole. Sa oled?
Samas, tundub kuidagi uskumatu, et sealsed tegelased(eriti kui arvestada näiteks Iraani tuge) pole suutnud välja mõelda seda, et luua sihitav rakett. Vahendeid nagu oleks, ajusid kah. Sama uskumatu on see, et midagi sellist, kui see asi nii lihtne oleks, pole levinud üle maailma. Kuulda pole nagu midagi olnud.
Ma arvan, et P-Korea, Aafrika ja Ladina/Lõuna-Ameerika riigid jne jne omaksid hea meelega odavat vahendit, millega vastast kimbutada.
Ehk siis ma ei taha uskuda, et militaar.net on koht, kus on sündinud odav ja hea "igameherakett". Üle maailma on enam kui küll kohti, kus surve, soov ja rahakogus selle loomiseks on suuremad kui meil siin. Raketti aga pole, seega arvan ma, et teel sellise raketini on võrdlemisi suuri takistusi. Millised need on, ma ei tea, pole otseselt sellesse teemasse süvenenud.

Toomas, see jama, millega Hamas Iisraeli pommitada üritab, ei oma tõepoolest mingit erilist teaduspotentsiaali...sihitakse seda ekstreemsust põhimõttel silm sirkel, nina vinkel ja stardiseadeldisedki on sellised...hmm...novaatorlikud. Sihandsete raamide pealt lastakse välja näiteks Gradi moona.

Lemet kirjutas:Toomas, see jama, millega Hamas Iisraeli pommitada üritab, ei oma tõepoolest mingit erilist teaduspotentsiaali...sihitakse seda ekstreemsust põhimõttel silm sirkel, nina vinkel ja stardiseadeldisedki on sellised...hmm...novaatorlikud. Sihandsete raamide pealt lastakse välja näiteks Gradi moona.

Peangi seda silmas, et ka sealkandis on raha, võimalusi ja mõistust luua midagi paremat. Vajadust on neil isegi enam kui meil. Miks siis pole tehtud, ju on takistusi.
Üks täpselt tabav rakett, isegi tunduvalt väiksema laenguga, oleks ju hulga mõjusam nendest torudest, mida praegu kasutatakse.

Arvestades Iraani potentsiaali, arvan, et Iraan pole huvitatud sellest, et nende mässuliste ja araablaste raketid väga täpseks läheksid.
Pigem on ta huvitatud, et araablased oleks nagu kivi juutide kinga sees. Et oleks ebamugav juutidel. Aga mitte liiga palju. Muidu võtavab Iisrael veel midagi Iraanis ette.

See haibitud "Iraani võimekus" tundub olevat tegelikuses üks ütlemata kahtlane asi . Pakuks, et 50-ndad. Ehk siis 65 aastat arenenud riikidest tagapool.

Võimalik. Aga veenvat tõestusmaterjali ju eriti pole.

Mille kohta?

Rakett on oma olemuselt hulga lihtsam aparaat kui mistahes muu lennuvahend, näiteks luure UAV.
Elektroonika ja elektromehaanika on viimastel aastatel arenenud hullumeelse kiirusega.
Vaja on kahte kiiret servot, võimud sinna juurde, kontroller, silicon gyro moodul, kui pappi on laialt siis muidugi machine vision cam.
Raketiehitus nüüdselajal suht lihtne, valmis tahkekütusemooduleid on saadaval igale maitsele. Ja korpused võib süsinikfiibrist valmis mähkida iga sitapaake valmistav firma.
Tegelikult ma tahaksin öelda hoopis seda, et ballistilised raketid on suht mõtetud sest neid osatakse väga hästi tõrjuda ja tõrje läheb aina paremaks seoses sellesama elektroonika arenguga. Aretada tuleb hoopis maa-maa tüüpi vidinaid mis lendavad ülimadalalt (exocet)
Miljoniküsimus kah: Miks ei saa raketi juhtimiseks kasutada GPS süsteemi ?

Saab küll ja kasutatakse ka. Kõrvuti teiste süsteemidega.

Lemet kirjutas:Mille kohta?

Kui head ja täpsed on Iraani raketid.
Kas nad on kuuekümnendates või äkki hoopis kahetuhandates.

Selle järgi otsustades, mis tasemel toimetamisetest meediauudised pajatavad ja pilte ilmutatakse, siis ikka vast kuuekümnendad. Kui sedagi. Ahvidega suborbitaalsed lennud, kusjuures piltide järgi otsustades olid ahvid enne ja peale starti erinevad(ehk siis loom ei elanud lendu üle), lennukiehitusprogrammi tase, mis siiani piirdub F-5 tüüpi masinatele lisakiilu külgearetamisega jne...no ei mõju eriti tõsiseltvõetavalt see väide 2000ndate kohta. Sedalaadi katsetusi tegid juhtivad riigid 50-ndatel. Ja tehnoloogia on sellest ajast ikka hüpetega edasi liikunud. Ning kui sellisel taustal ei olda suutelised tulemuslikult toimetama, siis pole vast erilist põhjust "Iraani geeniusest" rääkida. Minu arvates...

"Iraani geeniusest" rääkida, muidugi, ei saa. Samas jääb mulle isand Kulbini kirjutisi lugedes mulje, et tegu on seadmega, mille teeb valmis iga, vastava eriala TTÜ lõpetanud bakalaureus. Ning see on see, mida ma hästi ei usu.
Iraani ülikoolid pole meie omadest viletsamad, vähemalt tundub nii kui avaldatud teadusartikkleid lugeda.
Ehk siis, minu arvamus on see, et kui selline rakett oleks lihtsate vahenditega tehtav siis oleks neid praeguseks päris palju kasutusel. Pean silmas just juhtimissüsteeme. Paari(või muu koguse) kilo lõhkeaine lendu saamisega on edukalt hakkama saanud kõik, kes seda on soovinud(Gaza sektor, Süüria valitsusvastased jne jne). Paraku ei taba see lõhkeaine just väga tihti märki ning nii on see viimased 10 aastat olnud.