Re: Võimearendus tankide näitel
Postitatud: 22 Okt, 2014 20:08
Tankid Pehme jöud?
Tanke omava ja lahingvalmiduses pidava riigi vastu ei minda kergerelvastusega midagi tösist proovimagi et teeme "nati Donbassi". Pole lihtsalt mötet oma parimaid erivägesid saata tankide torude ette, ehk siis "kerge jalutuskäik vaenulikus riigis, käes ainult automaat" jääb ära. Rohkemat saavutust pehmelt jöult ma ei oska tahatagi.
Isiklikult minu möttemaailm militaarias on suht probleemi keskne, abstraktsused on pigem ajaloolised seoased, möjud jne. Seega yritan kirjutada Ohu ja Ylesande keskselt.
Unustame korraks söna tank päris ära, unustame Ida vs lääne tehnika ära. Tasub ka unustada öppeotstarbelised masinad. Need oleks olnud väga teretulnud 90-datel, aastal 2000. Täna on asi palju karmim kui siis oli
Meil on demokraatlikult valitud valitsus, seega rahva tahe on esindatud, meil on Kvj kes on antud valdkonna juht, millised on nende instantside poolt esitatud prioriteedid?
Goverment guidance defence prioroties. Doktrini tasemel.
Geopoliitiline asukoht dikteerib laiapöhjalisele ajateenistusele pöhineva, suure mob reserviga territoriaalkaitse. Julgeolekupoiitiliika alus ja eeldus on isesisev kaitsevöiem x arv päevi. Kaitsevöime pöhineb väljaöpetatud reservi ykustega vastupanu osutamist kogu riigi territooriumil territoriaalprintsiibil. Keskjuhtimse mobiilsed yksused kasutatkse otsustava edu saavutamiseks. Asi selge.
Vabariigi valitsus on kinnitanud Riigikaits arengukava ja KVJ on asetanud yksuste ettevalmistamisele pöhiraskuspunkti, kiirreageerimisvöime saavutamine,
ehk siis lahingulisel valmiduses olevate, vöi selle valmiduse kiirelt saavutatvate yksuste loomine.
Nyyd kui körgem söjalis - poliitiline juhtkond on pystitanud ylesande, harutame selle lahti mida see tähendab ja vaatame millised opn lahenduse variandid.
Ylesanne on olmeas. Peab täitma asuma. Ei saa, ei kölba, ei taha, ei oska jne ei oma käibeväärtust. Valitsuse suu läbi on rääkinud rahvas. Inimesed eeldavad, et nad elavad normaalses riigis, mis neid kaitsma asub.
Miks on ylesanne "Kiirrerageerimine" pystitatud Pöhjendus:
Mob reservi pöhineva riigikaitse on köige haavatavam enne mob yksuste lahingvalmiduse saavutamist. Kui valida, kas asuda pikkadesse ja kurnavatesse lahingutesse kaitseks ettevalmistunud kogu mob. resrvväega, vöi ennetada mob läbiviimist kiire operatsiooniga, siis alati valitakse see variant. Ostsutava söjalise edu saavutamiseks territoriaalkaitset kasutava riigi vastu ongi ainuke söjaliselt möttekust omav viis kukutusrynnak, vöi muu vastav söjalis- pollitiline tegveus, mis takistaks mobilisatsiooni läbiviimist, eesmärgiga dikteerida oma poliitiline tahe, vöi höivata territoorium.
Käesolevaga siis otsin lahendust probleemile kuidas, millega, mismoodi tökestada kukutusrynnaku läbiviimne esimese laine pataljonidega sissetungi teel, enne territoriaalkaiste ja mobpi yksuste kaitsevöime saavutamist. Probleem eksisteerib niikaua kuni eksisteerivad mob. Yksused
praegune vöimekus
Tuginedes taas arvuti klaviatuurile:
Territoriaalkaitses esmase lahingvalmiduse saavutamine on paljulti kaitseliidu yksuste kanda. Vöib eeldada et KL omab vöimekus 3h, 6h, 12h ja 24h jooksul tösta lahingvalmidusse X arv Y yksusi. Ehk siis kui mitu meest jöuab kui mitme tunniga töölt koju ja sötta.
Maakeeli: siis suurem osa foorumlasi teab et KL jookseb kokku kui jamaks läheb.
Kutsun yles säilitama vaikimist kysimustes kui palju, kui suur ja kus kohas.
Julgeolekukeskkond ja ohud
Kukutusrynnaku läbiviimiseks vajalikud söjalised jöud viibivad oma alalises dislokatsioonis, vahetus piiri läheduses, näiteks Pihkvas. Ajakirjanduse andmeil käib kohalikel polygoonidel jätkuv tegevus. Pataljoni suuruste yksuste liikumine seega igapäevane asi.
Suurriigil on kindlasti olemas ka varjatud pealelaadimisjaamad, maskeerimisvöimalused, eksitamise meetodid, ehk siis kaubarongiks maskeeritud söjaväeyksus vöib olla kuid ekslemas, enne kui see saabub mahalaadimisjaama vahetus piiri läheduses.
Kokkuvöttes, kui lähtuda:
Vastase tegevuse osas:
- suurimaks ohuks meile ja parimaks variandiks neile on: kukutusrynnak,
- kasutatavad yksused vastase poolt: esimeses laines minimaalselt brigaad Ida- Viru höivamiseks, vöi mitmu brigaadi kogu riigi territooriumi höivamiseks:
- ajaline tegur:
3-4h pool riiki, 8 - 12h kogu riik, kohale söidetud kiirusega 50kmh/ kolonnis
Meie tegevusvöimalused praegu:
- kaitseliidu kohalikud malevad:
probleem: ei pruugi jöuda kohale piisava ajaga 3 -4h jooksul kesk eesti, 1 -2h piiriäärsed, piisava hulgaga, piisava tulejöuga peatamaks vastase esimese astme patajonid ja vältimaks nende liikumist riigi sygavusse.
- liitlasväed
probleem: doktriini kohaselt söltuvad lahinguruumi kontrollis öhutoetusest, vastase öhutörje ulatus takistab sellise doktriini rakendamist ja vöib eeldada et liitlased ei soovi konflikti esimestel tundidel, esimese asjana eskaleeruda konflikti vastase territooriumile relvade kasutamisege öhutörjevahendite mahasurumiseks.
Tehnoloogilise taseme eelis lubab pidada liitlasvägede yksusi märkimisväärselt lahingvöimekamaks kui vastasel, kuid ilma öhutoetusetta ei pruugi Eestis kohapeal olevad yksused olla vöimleised peatama vastase edasiliikumist.
Lähtudes liitlaste doktriinist, sellisel juhul loovutatakse territooriumi aja vastu, säilitatakse lahingkontakt kuniks olukorras saavutatakse muutus. Meie probleem seejuures on see, et olukorras vöibki saabuda märkimisväärne pööre, kuid selline asi vöib juhtuda näiteks Vilniuse joonel, vöi keset Poolat.
Seega ylesanne:
Leida lahend, kuidas, millega ja mismoodi on vöimalik saavutada VV ja KVJ poolt pysitatud ylesande täitmine, yksusega X?.
Pöhiylesanne on riigi sygavuse kaitse vastase esimese astme pataljonide vastu 12h jooksul kuniks KL on saavutanud piisava lahingvöimekuse. Mobiliseerunud.
Yksuse X ylesande täitmiseks vajaliku vöime kirjeldus:
1. Reageerimisaeg.
Eesmärk: Yksus X peab olema vöimeline asuma ylesande täitmisele 24/7/365.
Sellest tulenev piirang; sellise valmiduse saavutamine personalimahuka yksysega, näiteks pataljon 600 meest, tähendab, et tegelikult peab olema kokku 1800 meest, sest alaliseks valmiduseks on vaja 3 vahetust, vöi 3 pataljoni.
Lahend: Yksus x on tehinkamahukas, vähese personaliga.
2. Mobiilsus.
Eesmärk: Yksus X peab saabuma igades ilmastikutingimustes paari tunni jooksul kas Ida virusse, löuna eestisse, Harjumaale. Iga tund on miinus 40 km territooriumi sygavust, mida me kontrollime.
Sellest tulenevad piirangud: Lahingkopterid ei ole vöimelised lendama iga ilmaga (sygis/kevadtormid), vöi kui on isegi on vöimelised lendu töusma, siis sihtmärgi identifitseerimne oma/vööras/tsiviil, on väga raske ja vöib möjutada kriitiliselt pystitatud törjeylesande täitmist. Rasked lumeolud välistavad ka ratastehnika. Samuti tsiviiltranspordi. Samuti jala köndiva jalaväe.
Lahenus: roomiktehnika.
3. Tulejöud.
Eesmärk; Ennetamaks riigi territooriumi sygavuse langemist vaenlase kontrolli alla konflikti esimestel tundidel, peab Yksus X peab olema vöimeline peatama vastase edasliikumise soomustehnikaga, ehk siis vötma ära vöimaluse kiireks manöövriks sygavusse, looma eeldused lahingulise edu saavutamiseks kohalikele yksustele. Lähtudes doktriinist, on vastase esimese astme yksus minimaalselt tuygevdatud pataljon, so ligikaudu 50 soomukit.
Probleem: arvestades 1 masina peatamiseks, hävitamiseks on reaalsetes tingimustes vaja soomukit tabada 1 -3 korda, peab yksus X peab olema varustatud soomust läbistava relvastusega ja omama kaasas laskemoona minimaalselt 150 lasku, sooviatavalt 300.
4. Lahinguline kestvus.
Piiratud inimressursist ja sotsiaalsetest normidest lähtudes, peab yksusel X olema märkimisväärne kaitse tase,
Pöhjus: pelgalt manöövriga kohtumislahingust pataljoniga ei pääse, peab arvestama tulega köikidest pardarelvadest, seega on soovitatav soomuse kaitse kuni kaitseni tanki kahuri tabamuste eest.
Lahendused pysitatud ylesande täitmiseks:
Pioneeri- ja miinitökked.
Rahauajal ettevalmistada ei ole vöimlik piisavas ulatuses ja tökkeväärtusega. Eelvalmistatud tökete elimineerimiseks on olemas vastasel pioneeritehnika.
Konfliti korral ei ole vöimalik 1 -2h jooksul piisavas hulgas ja mahus ettevalmistada esimese laine vastu.
Tähelepanu! Samas tökestamise ja mineerimisega esimese laine järel, vähendab se märkimisväärselt vastase lahingulit kestvust hoolduse blokeerimisega, ka manöövrivabadust. On teostatav kaitse sugavuses, kui vastane on juba peatatud. Vajalik tehniline resurss on ratastraktor, vajalik personal on 1 -3 inimest per KL malev, kellel on selge mis ta tegema peab. Igati arvestatav vöime, märkimisväärselt odavalt, kuid mitte antud probleemi lahedus.
Öhusöja vahendid.
Peamien probleem on vastase öhutörje ulatus yle kogu Eesti territooriumi, mis muudab otsese söltuvuse kriitiliseks. Liitlaste öhuvahendid kindlasti omavad möju, liitlastel on vömalik paigutada oma öhutörjevahendid ja samaselt nullida vastase öhutegevus Eesti kohal, kuid kriitiline söltuvus on kontrollimatu risk kriitiölise ylesande täitmiseks. Tehnilin eresurss vöib ola märkimisväärselt kulukas.
Tankitörje vahendid.
Kasutuses olevate ja kasutusse tulevate tankitörje vahenditega relvastatud yksuste puhul on peamisteks probleemideks valmidusaste ja lahinguline kestvus. Pysiva lahingvalmiduse loomiseks näiteks tankitörjekomapniidena, tähendab see elukutseliste kompaniide moodustamist, mis personali mahu poolest on vördeline tankikompaniiga, kuid ei pruugi olla samase lahingulise kestvusega, peaylesande täitmiseks vajaliku laskemoona trasnport vöib muutuda problemaatilisels.
Puhtalt olemasolevate tankitörjevahenditega ei ole möeldav esimese laine yksuste peatamine kohtamislahingus, ilma muude relvaliikide toeta ja kui mitte muul pöhjusel, siis manöövrivöiem töttu.
Jalastunud tankitörjest on enne pioneerilaste ettevalmistuste teostust vöimalik mööda söita ja kui selline variant on olemas, seda ka kasutatakse.
Hangitavad tankitörjevahendid annavad vajaliku tulejöu, neid on vöimalik kasutada ka mobiilselt, kuid lahingulise kestvuse osas jalastunud meeskond on jällegi aldis vastutegevusele. Piisava laskemoona hulgat ransport on jällegi probleem.
Muud moodsad lahendused
Flash mob, facebook, twitter, linkedin ja paneme huilole dislike? Ei toimi. Kutsuda yles kodanikke syytepudelitega tanke peatama, on demokraatliku riigi viimane vöimalus. See ei ole riigikaitse planeerimise alus. Natukenegi tösisemalt asja yle möeldes tekib kysimus, et millega siis 23 aastat on tegeldud, kui peab toetuma Liiviko klaastaarale, mitte mobpi reservile antud asjas?
Tankid.
Rahuajal ettevalmistatav yksus. Personali maht väike. Parim kaitstus ja lahinguline kestvus, suurem hulk moona kui tankitörjekompaniil. Manöövrivöime minimaalsetl samane vastasega. Ressursimahukas, kuid pikaajaline lahenudus. Alalist valmidust on vöimlaik ylal pidada jätkuvalt.
Ylesanne lahendatud.
Julgeolekupoliitiline löppsöna.
Hiljuti esines Eestis yks maailma tipppoliitik ja andis julgeolekugarantiid, milliseid Eestil pole iial varem olnud. Riigi jaoks, mida ta esindab, on odavam ja möttekam anda meile köik mis me vajame kasvöi tasuta koos väljaöppega euroopa baasides, simulaatorite kasutamisega, koostööharjutustega, kui lubada nende juhi lubaduste devalveerumine.
Isiklikult eelistaksin ka mina Leo2 -te, neid on terve Euroopa täis, varuosad jne. Samuti on Leo suutnud ledestada Abramsit testides. Aga poliitilised realiteedid on poliitilised realiteedid. Kes neid meile annab? Milline Euroopa riik kellel on Leo2-d ja on Nato liige teeks sellise liigutuse?
Eesti polittiline eliit on julgeolekugarantiide saavutamisega osutunud märkimisväärselt asjalikumaks, kui keegi oodata oskas. Aplaus. Oma osa on selles ka nendel, kes ei tulnud koju kuumadest kohtadest. Hetk vaikust ja kummardus nende meeste suunal.
Et realiseeriks nyyyd meie poliitilise kapitali. Keegi vöiks minna jänkidega rääkima Abramsite teemal.
Tanke omava ja lahingvalmiduses pidava riigi vastu ei minda kergerelvastusega midagi tösist proovimagi et teeme "nati Donbassi". Pole lihtsalt mötet oma parimaid erivägesid saata tankide torude ette, ehk siis "kerge jalutuskäik vaenulikus riigis, käes ainult automaat" jääb ära. Rohkemat saavutust pehmelt jöult ma ei oska tahatagi.
Isiklikult minu möttemaailm militaarias on suht probleemi keskne, abstraktsused on pigem ajaloolised seoased, möjud jne. Seega yritan kirjutada Ohu ja Ylesande keskselt.
Unustame korraks söna tank päris ära, unustame Ida vs lääne tehnika ära. Tasub ka unustada öppeotstarbelised masinad. Need oleks olnud väga teretulnud 90-datel, aastal 2000. Täna on asi palju karmim kui siis oli
Meil on demokraatlikult valitud valitsus, seega rahva tahe on esindatud, meil on Kvj kes on antud valdkonna juht, millised on nende instantside poolt esitatud prioriteedid?
Goverment guidance defence prioroties. Doktrini tasemel.
Geopoliitiline asukoht dikteerib laiapöhjalisele ajateenistusele pöhineva, suure mob reserviga territoriaalkaitse. Julgeolekupoiitiliika alus ja eeldus on isesisev kaitsevöiem x arv päevi. Kaitsevöime pöhineb väljaöpetatud reservi ykustega vastupanu osutamist kogu riigi territooriumil territoriaalprintsiibil. Keskjuhtimse mobiilsed yksused kasutatkse otsustava edu saavutamiseks. Asi selge.
Vabariigi valitsus on kinnitanud Riigikaits arengukava ja KVJ on asetanud yksuste ettevalmistamisele pöhiraskuspunkti, kiirreageerimisvöime saavutamine,
ehk siis lahingulisel valmiduses olevate, vöi selle valmiduse kiirelt saavutatvate yksuste loomine.
Nyyd kui körgem söjalis - poliitiline juhtkond on pystitanud ylesande, harutame selle lahti mida see tähendab ja vaatame millised opn lahenduse variandid.
Ylesanne on olmeas. Peab täitma asuma. Ei saa, ei kölba, ei taha, ei oska jne ei oma käibeväärtust. Valitsuse suu läbi on rääkinud rahvas. Inimesed eeldavad, et nad elavad normaalses riigis, mis neid kaitsma asub.
Miks on ylesanne "Kiirrerageerimine" pystitatud Pöhjendus:
Mob reservi pöhineva riigikaitse on köige haavatavam enne mob yksuste lahingvalmiduse saavutamist. Kui valida, kas asuda pikkadesse ja kurnavatesse lahingutesse kaitseks ettevalmistunud kogu mob. resrvväega, vöi ennetada mob läbiviimist kiire operatsiooniga, siis alati valitakse see variant. Ostsutava söjalise edu saavutamiseks territoriaalkaitset kasutava riigi vastu ongi ainuke söjaliselt möttekust omav viis kukutusrynnak, vöi muu vastav söjalis- pollitiline tegveus, mis takistaks mobilisatsiooni läbiviimist, eesmärgiga dikteerida oma poliitiline tahe, vöi höivata territoorium.
Käesolevaga siis otsin lahendust probleemile kuidas, millega, mismoodi tökestada kukutusrynnaku läbiviimne esimese laine pataljonidega sissetungi teel, enne territoriaalkaiste ja mobpi yksuste kaitsevöime saavutamist. Probleem eksisteerib niikaua kuni eksisteerivad mob. Yksused
praegune vöimekus
Tuginedes taas arvuti klaviatuurile:
Territoriaalkaitses esmase lahingvalmiduse saavutamine on paljulti kaitseliidu yksuste kanda. Vöib eeldada et KL omab vöimekus 3h, 6h, 12h ja 24h jooksul tösta lahingvalmidusse X arv Y yksusi. Ehk siis kui mitu meest jöuab kui mitme tunniga töölt koju ja sötta.
Maakeeli: siis suurem osa foorumlasi teab et KL jookseb kokku kui jamaks läheb.
Kutsun yles säilitama vaikimist kysimustes kui palju, kui suur ja kus kohas.
Julgeolekukeskkond ja ohud
Kukutusrynnaku läbiviimiseks vajalikud söjalised jöud viibivad oma alalises dislokatsioonis, vahetus piiri läheduses, näiteks Pihkvas. Ajakirjanduse andmeil käib kohalikel polygoonidel jätkuv tegevus. Pataljoni suuruste yksuste liikumine seega igapäevane asi.
Suurriigil on kindlasti olemas ka varjatud pealelaadimisjaamad, maskeerimisvöimalused, eksitamise meetodid, ehk siis kaubarongiks maskeeritud söjaväeyksus vöib olla kuid ekslemas, enne kui see saabub mahalaadimisjaama vahetus piiri läheduses.
Kokkuvöttes, kui lähtuda:
Vastase tegevuse osas:
- suurimaks ohuks meile ja parimaks variandiks neile on: kukutusrynnak,
- kasutatavad yksused vastase poolt: esimeses laines minimaalselt brigaad Ida- Viru höivamiseks, vöi mitmu brigaadi kogu riigi territooriumi höivamiseks:
- ajaline tegur:
3-4h pool riiki, 8 - 12h kogu riik, kohale söidetud kiirusega 50kmh/ kolonnis
Meie tegevusvöimalused praegu:
- kaitseliidu kohalikud malevad:
probleem: ei pruugi jöuda kohale piisava ajaga 3 -4h jooksul kesk eesti, 1 -2h piiriäärsed, piisava hulgaga, piisava tulejöuga peatamaks vastase esimese astme patajonid ja vältimaks nende liikumist riigi sygavusse.
- liitlasväed
probleem: doktriini kohaselt söltuvad lahinguruumi kontrollis öhutoetusest, vastase öhutörje ulatus takistab sellise doktriini rakendamist ja vöib eeldada et liitlased ei soovi konflikti esimestel tundidel, esimese asjana eskaleeruda konflikti vastase territooriumile relvade kasutamisege öhutörjevahendite mahasurumiseks.
Tehnoloogilise taseme eelis lubab pidada liitlasvägede yksusi märkimisväärselt lahingvöimekamaks kui vastasel, kuid ilma öhutoetusetta ei pruugi Eestis kohapeal olevad yksused olla vöimleised peatama vastase edasiliikumist.
Lähtudes liitlaste doktriinist, sellisel juhul loovutatakse territooriumi aja vastu, säilitatakse lahingkontakt kuniks olukorras saavutatakse muutus. Meie probleem seejuures on see, et olukorras vöibki saabuda märkimisväärne pööre, kuid selline asi vöib juhtuda näiteks Vilniuse joonel, vöi keset Poolat.
Seega ylesanne:
Leida lahend, kuidas, millega ja mismoodi on vöimalik saavutada VV ja KVJ poolt pysitatud ylesande täitmine, yksusega X?.
Pöhiylesanne on riigi sygavuse kaitse vastase esimese astme pataljonide vastu 12h jooksul kuniks KL on saavutanud piisava lahingvöimekuse. Mobiliseerunud.
Yksuse X ylesande täitmiseks vajaliku vöime kirjeldus:
1. Reageerimisaeg.
Eesmärk: Yksus X peab olema vöimeline asuma ylesande täitmisele 24/7/365.
Sellest tulenev piirang; sellise valmiduse saavutamine personalimahuka yksysega, näiteks pataljon 600 meest, tähendab, et tegelikult peab olema kokku 1800 meest, sest alaliseks valmiduseks on vaja 3 vahetust, vöi 3 pataljoni.
Lahend: Yksus x on tehinkamahukas, vähese personaliga.
2. Mobiilsus.
Eesmärk: Yksus X peab saabuma igades ilmastikutingimustes paari tunni jooksul kas Ida virusse, löuna eestisse, Harjumaale. Iga tund on miinus 40 km territooriumi sygavust, mida me kontrollime.
Sellest tulenevad piirangud: Lahingkopterid ei ole vöimelised lendama iga ilmaga (sygis/kevadtormid), vöi kui on isegi on vöimelised lendu töusma, siis sihtmärgi identifitseerimne oma/vööras/tsiviil, on väga raske ja vöib möjutada kriitiliselt pystitatud törjeylesande täitmist. Rasked lumeolud välistavad ka ratastehnika. Samuti tsiviiltranspordi. Samuti jala köndiva jalaväe.
Lahenus: roomiktehnika.
3. Tulejöud.
Eesmärk; Ennetamaks riigi territooriumi sygavuse langemist vaenlase kontrolli alla konflikti esimestel tundidel, peab Yksus X peab olema vöimeline peatama vastase edasliikumise soomustehnikaga, ehk siis vötma ära vöimaluse kiireks manöövriks sygavusse, looma eeldused lahingulise edu saavutamiseks kohalikele yksustele. Lähtudes doktriinist, on vastase esimese astme yksus minimaalselt tuygevdatud pataljon, so ligikaudu 50 soomukit.
Probleem: arvestades 1 masina peatamiseks, hävitamiseks on reaalsetes tingimustes vaja soomukit tabada 1 -3 korda, peab yksus X peab olema varustatud soomust läbistava relvastusega ja omama kaasas laskemoona minimaalselt 150 lasku, sooviatavalt 300.
4. Lahinguline kestvus.
Piiratud inimressursist ja sotsiaalsetest normidest lähtudes, peab yksusel X olema märkimisväärne kaitse tase,
Pöhjus: pelgalt manöövriga kohtumislahingust pataljoniga ei pääse, peab arvestama tulega köikidest pardarelvadest, seega on soovitatav soomuse kaitse kuni kaitseni tanki kahuri tabamuste eest.
Lahendused pysitatud ylesande täitmiseks:
Pioneeri- ja miinitökked.
Rahauajal ettevalmistada ei ole vöimlik piisavas ulatuses ja tökkeväärtusega. Eelvalmistatud tökete elimineerimiseks on olemas vastasel pioneeritehnika.
Konfliti korral ei ole vöimalik 1 -2h jooksul piisavas hulgas ja mahus ettevalmistada esimese laine vastu.
Tähelepanu! Samas tökestamise ja mineerimisega esimese laine järel, vähendab se märkimisväärselt vastase lahingulit kestvust hoolduse blokeerimisega, ka manöövrivabadust. On teostatav kaitse sugavuses, kui vastane on juba peatatud. Vajalik tehniline resurss on ratastraktor, vajalik personal on 1 -3 inimest per KL malev, kellel on selge mis ta tegema peab. Igati arvestatav vöime, märkimisväärselt odavalt, kuid mitte antud probleemi lahedus.
Öhusöja vahendid.
Peamien probleem on vastase öhutörje ulatus yle kogu Eesti territooriumi, mis muudab otsese söltuvuse kriitiliseks. Liitlaste öhuvahendid kindlasti omavad möju, liitlastel on vömalik paigutada oma öhutörjevahendid ja samaselt nullida vastase öhutegevus Eesti kohal, kuid kriitiline söltuvus on kontrollimatu risk kriitiölise ylesande täitmiseks. Tehnilin eresurss vöib ola märkimisväärselt kulukas.
Tankitörje vahendid.
Kasutuses olevate ja kasutusse tulevate tankitörje vahenditega relvastatud yksuste puhul on peamisteks probleemideks valmidusaste ja lahinguline kestvus. Pysiva lahingvalmiduse loomiseks näiteks tankitörjekomapniidena, tähendab see elukutseliste kompaniide moodustamist, mis personali mahu poolest on vördeline tankikompaniiga, kuid ei pruugi olla samase lahingulise kestvusega, peaylesande täitmiseks vajaliku laskemoona trasnport vöib muutuda problemaatilisels.
Puhtalt olemasolevate tankitörjevahenditega ei ole möeldav esimese laine yksuste peatamine kohtamislahingus, ilma muude relvaliikide toeta ja kui mitte muul pöhjusel, siis manöövrivöiem töttu.
Jalastunud tankitörjest on enne pioneerilaste ettevalmistuste teostust vöimalik mööda söita ja kui selline variant on olemas, seda ka kasutatakse.
Hangitavad tankitörjevahendid annavad vajaliku tulejöu, neid on vöimalik kasutada ka mobiilselt, kuid lahingulise kestvuse osas jalastunud meeskond on jällegi aldis vastutegevusele. Piisava laskemoona hulgat ransport on jällegi probleem.
Muud moodsad lahendused
Flash mob, facebook, twitter, linkedin ja paneme huilole dislike? Ei toimi. Kutsuda yles kodanikke syytepudelitega tanke peatama, on demokraatliku riigi viimane vöimalus. See ei ole riigikaitse planeerimise alus. Natukenegi tösisemalt asja yle möeldes tekib kysimus, et millega siis 23 aastat on tegeldud, kui peab toetuma Liiviko klaastaarale, mitte mobpi reservile antud asjas?
Tankid.
Rahuajal ettevalmistatav yksus. Personali maht väike. Parim kaitstus ja lahinguline kestvus, suurem hulk moona kui tankitörjekompaniil. Manöövrivöime minimaalsetl samane vastasega. Ressursimahukas, kuid pikaajaline lahenudus. Alalist valmidust on vöimlaik ylal pidada jätkuvalt.
Ylesanne lahendatud.
Julgeolekupoliitiline löppsöna.
Hiljuti esines Eestis yks maailma tipppoliitik ja andis julgeolekugarantiid, milliseid Eestil pole iial varem olnud. Riigi jaoks, mida ta esindab, on odavam ja möttekam anda meile köik mis me vajame kasvöi tasuta koos väljaöppega euroopa baasides, simulaatorite kasutamisega, koostööharjutustega, kui lubada nende juhi lubaduste devalveerumine.
Isiklikult eelistaksin ka mina Leo2 -te, neid on terve Euroopa täis, varuosad jne. Samuti on Leo suutnud ledestada Abramsit testides. Aga poliitilised realiteedid on poliitilised realiteedid. Kes neid meile annab? Milline Euroopa riik kellel on Leo2-d ja on Nato liige teeks sellise liigutuse?
Eesti polittiline eliit on julgeolekugarantiide saavutamisega osutunud märkimisväärselt asjalikumaks, kui keegi oodata oskas. Aplaus. Oma osa on selles ka nendel, kes ei tulnud koju kuumadest kohtadest. Hetk vaikust ja kummardus nende meeste suunal.
Et realiseeriks nyyyd meie poliitilise kapitali. Keegi vöiks minna jänkidega rääkima Abramsite teemal.