Venemaa ootamatu rünnak

[HeiniR]

Iskanderide kogupauk või misiganes sarnane üllatusrünnak VF poolt Eesti Vabariigile oleks kole plekk venelastele (Russki Mirile/ajaloole), see näitaks venelasi 100 korda väiksema rahva suhtes barbaarsusi toime pannes eriliselt arenguvõimetu inimmassina. Mina täna ei usu/arva, et sellise "võiduga" end kogu maailma ees alandada soovitakse, isegi mitte venelased. Katsuge nüüd seletada ülejäänud maailmale, et Eesti Vabariik kujutas VF ellujäämisele tõsist ohtu ja muud varianti peale äkkrünnaku ei olnud. Sellist jama ei seletaks kergelt ka mitte vene rahvale.
Seega jääb siiski üle mingi pikem algus, ja vimkade viskamine, mis lõpuks võib kulmineeruda sõjalise konfliktina. Ja seega, mida rohkem on kokkuvõttes luudel tugevat lihast, seda parem tulemus.

[Lemet]

Iskanderide kogupauk või misiganes sarnane üllatusrünnak VF poolt Eesti Vabariigile oleks kole plekk venelastele (Russki Mirile/ajaloole), see näitaks venelasi 100 korda väiksema rahva suhtes barbaarsusi toime pannes eriliselt arenguvõimetu inimmassina

Kavo jebjot?

[Madis22]

Neid tõsisemaid rusikaid koondub idapiiri taga üle aasta, õppuse Zapad käigus.
Aga arvestades, et meil on reservarmee, mille töölerakendamine sõltub sellest, kas ladudest on midagi võtta või mitte, on perspektiivikas rünnata ennetavalt sõjalisi võtmeobjekte, näiteks Iskander rakettidega...

Aastat neli tagasi lasid jänkid Shayrati lennuväe baasi pihta ligi 60 Tomahawk raketti. Kuigi need põhjustasid materiaalseid kaotusi, oli peamine mõju ennekõike moraalne ning baas olla venelaste sõnutsi juba paar päeva hiljem taas aktiivses kasutuses olnud. Tegemist ei ole Ämarist oluliselt suurema objektiga. Venelased küll üritasid ka omalt poolt mingi raketirünnakuga silma paista, aga mitte eriti edukalt. Rakette oli vähe ja täpsus mannetu. Kui tõenäoline on neil täna koguda kokku ja rakendada piisavalt arvestatav mass rakette, mis ka sihtmärke tabaksid, et olulist osa meie sõjalistest sihtmärkidest sel määral mõjutada, et kahju oleks mitte ainult mõnetine ja moraalne, vaid mobilisatsiooni välistav? Ma saan aru, et kuni piirdutakse konventsionaalsete lõhkepeadega, on jutt sadadest rakettidest. See on päris arvestatav mass raketivägesid, mis nad sellise rünnaku sooritamiseks aktiveerima peaks.

Edit: Võibolla lennuväe baas on natuke suur objekt meie ladudesüsteemi analoogiks. 2018 aastal korraldati Süürias teine suuremahulisem raketirünnak, kus muuhulgas oli sihtmärgiks ka Him Shanshar-i ladude kompleks. Selle umbes 300m läbimõõduga sihtmärgi vastu kasutati 22 raketti. Samasse kompleksi kuuluva eraldi asetseva punkri vastu kasutati veel eraldi seitse raketti.

Lühidalt - ei teki tunnet, et rakettide näol oleks tegemist miskit laadi imerelvaga, millega venelased nagu muuseas võiks meie kaitsevõimekuse minema pühkida.

[Gideonic]

Aastat neli tagasi lasid jänkid Shayrati lennuväe baasi pihta ligi 60 Tomahawk raketti. Kuigi need põhjustasid materiaalseid kaotusi, oli peamine mõju ennekõike moraalne ning baas olla venelaste sõnutsi juba paar päeva hiljem taas aktiivses kasutuses olnud.

See taaskasutus oli ka selge propaganda. Hea näidata kuna lennurada jäi praktiliset terveks (seda ka ei sihitud). Mis nii viga seal päev-kaks hiljem kopteriga vehkida, et "aktiivne kasutus".

2017.a. pihta saanud objektid:


Tegelikult kõikvõimalikud hooldus- ja abihooned, relvalaod, kütusemahutid jms lasti pilbasteks. Need on normaalseks õhubaasi kasutuseks siiski vajalikud ja nende taastamine ei käi päris nii kähku. Aja jooksul (arvatavasti mõned nädalad) saad)i see muidugi kasutuskõlbulikuks.

2020. a. märtsis korraldas Iisrael sinna uue õhurünnaku ning juba mõne nädala pärast on näha, et süürlased askeldasid seal taas.


Igatahes on see baas kaugel oma kunagisest hiilgusest, võib vaadata google mapsist praegus seisu. Sisuliselt kõik 2017. a. purustatud infra on endiselt taastamata, 2020. a. märtsi lennuraja vigastused samas tehti kiiresti korda.

[Kapten Trumm]

Aastat neli tagasi lasid jänkid Shayrati lennuväe baasi pihta ligi 60 Tomahawk raketti. Kuigi need põhjustasid materiaalseid kaotusi, oli peamine mõju ennekõike moraalne ning baas olla venelaste sõnutsi juba paar päeva hiljem taas aktiivses kasutuses olnud. Tegemist ei ole Ämarist oluliselt suurema objektiga. Venelased küll üritasid ka omalt poolt mingi raketirünnakuga silma paista, aga mitte eriti edukalt. Rakette oli vähe ja täpsus mannetu. Kui tõenäoline on neil täna koguda kokku ja rakendada piisavalt arvestatav mass rakette, mis ka sihtmärke tabaksid, et olulist osa meie sõjalistest sihtmärkidest sel määral mõjutada, et kahju oleks mitte ainult mõnetine ja moraalne, vaid mobilisatsiooni välistav? Ma saan aru, et kuni piirdutakse konventsionaalsete lõhkepeadega, on jutt sadadest rakettidest. See on päris arvestatav mass raketivägesid, mis nad sellise rünnaku sooritamiseks aktiveerima peaks.

Selle raketirünnaku häda oli selles, et tegemist oli poliitilis-demostratiivse, mitte sõjalise löögiga.
See tingis vahendite valiku ja sihtmärgid, et Süüria liigselt häda ei saaks.
Olnuks see sõjaline, oleks see stardirada lihtsalt tehtud sveitsi juustuks ja selleks oleks kulunud alla 10 vastavate submunitsioonidega tiibraketi.
Mitte üritatud mingeid raketipunkreid või Shilkade positsioone seal ühekaupa tabada. See on ju täiesti irrelevantne - oluline on, et lennukid maas püsiks.

[Madis22]

Selle raketirünnaku häda oli selles, et tegemist oli poliitilis-demostratiivse, mitte sõjalise löögiga.
See tingis vahendite valiku ja sihtmärgid, et Süüria liigselt häda ei saaks.
Olnuks see sõjaline, oleks see stardirada lihtsalt tehtud sveitsi juustuks ja selleks oleks kulunud alla 10 vastavate submunitsioonidega tiibraketi.
Mitte üritatud mingeid raketipunkreid või Shilkade positsioone seal ühekaupa tabada. See on ju täiesti irrelevantne - oluline on, et lennukid maas püsiks.

Samas vastas selle rünnaku iseloom just sedasorti tegevusele, mida on vaja läbi viia meie mobilisatsioonivõimekuse kahjustamiseks - ei saa suvaliselt visata paari raketti ja öelda, et tehtud, vaid peab igas kompleksis noppima välja konkreetsed hooned, millede pihta tuleb omakorda lasta igale ühele üks kuni mitu raketti. Ja ka siis võib tulemuseks olla, et hoone on küll (osaliselt) purustatud, aga selles olev vara ja vahendid ei ole mitte täielikult hävitatud, vaid ehk ainult osaliselt kahjustatud või laiali puistatud.

[Kapten Trumm]

Kui väeosade lahinguvõime saavutamist õnnestub selle liigutusega kasvõi 24 tundi edasi lükata (nt mahapõlenud transpordipark tähendab, et tuleb asendus leida kuskilt, kasvõi tsiviilist), siis muutub ka sündmuste käik "kergjalavägi BTR katusel" mõnevõrra ohtlikumaks. Kasvõi selles mõttes, et nad võivad jõuda samade neutraliseeritud ladudeni ja võtta need oma kontrolli alla, enne kui sinna tekib kriitiline mass reserviste.

vaid peab igas kompleksis noppima välja konkreetsed hooned,

Me räägime laoplatsidest mõõtmetega 300x300 kuni 600x600 m, lennuväli on ründamiseks ikka tohutu objekt, meil asuva NSVL tüüpilise lennuvälja ala suurus on umbes 3000x1500 meetrit, kus objektid ongi rünnaku raskendamiseks hajutatud, ruleerimisteed on häda korral kasutatavad ka startimiseks ja lennukid asuvad hajutatuna kindlustatud angaarides, kus lennuki hävitamiseks tuleb igat ca 40 angaarist tabada eraldi. Seepärast keskendutakse lennuvälja ründamisel stardirajale ja lennujuhtimisele, see neutraliseerib baasi mõneks tunniks, mis võimaldab oma lennuväel võtta õhuruumi kontrolli enda kätte.

[Madis22]

Nagu ma oma eelmise posti editiski tähelepanu juhtisin - ühe sellise suht lageda 300x300 laoplatsi peale kulutati vajaliku mõju saavutamiseks 22 raketti. Selle juurde kuuluva punkri hävitamiseks lisaks 7 raketti. Me siin täidame juba mõnda aega neid laoplatse viilhallidega, mis võiks näiteks kassettmoona mõju mõnevõrra vähendada. Osa meie ladusid sisaldavad neid samu kunagisi lennukiangaare vms veneaegseid pinnasega kaetud betoon-halle. Meie ladudes hoitav talub mingil määral rappimist, kui ladu pihta saab, ilma et nende kasutatavus selletõttu kaoks. Meil ei ole neid laoplatse mitte kaks, kolm vaid vähemasti kaks-, kolmkümmend. Mul ei ole siin moona-kulutabeleid tehnika ja ladude mõjutamiseks, kuid kui vaadelda kulutabeleid jalaväe mõjutamiseks ja arvestada, et 5-700kg lõhkepeaga iskander pole oma mõjult suurt erinev 5-700kg fugaššlaengust, siis tuleb neid kulutada arvestataval hulgal, et lisaks lao-rajatiste risustamisele ka seal hoitavat mobilisatsioonivõimet olulisel määral vähendaval hulgal kahjustada. Minu senist arusaamist mööda venelastel lihtsalt ei ole neid lähikonnas sellisel hulgal, kui üldse. See on kole relv, kui sa satud olema selle plahvatuse mõjuraadiuses, aga mitte imerelv.

Ja reservistide ladudeni jõudmise aeg ei sõltu ladudes oleva seisukorrast.

[Kapten Trumm]

Oled millestki valesti aru saanud või oli tegemist mingi kõvasti kindlustatud objektiga.
Iisraeli lennuvägi kulutas 1981 Osiraki tuumakompleksi hävitamiseks, mis koosnes põhiosas kolmest ca 300x300 m kindlustatud objektist, kuusteist 900 kilost pommi. Ja need olid väga paksud betoonist rajatised. Iraagi tuumaprojekt seisis päris kaua.

[devro]

Rootslaste läbimängitud strateegiad Baltikumi vallutamiseks Venemaa poolt andis vastuseks ,et kiirmarsiga Balti riike ei võeta.
Soome keeles:
https://www.is.fi/ulkomaat/art-2000007978727.html

[Kapten Trumm]

Kuna ma soomet ei puhu, siis paluksin kellelgi väikest lühitõlget.
Sõjajõudude ja sõjaraua arv Eesti kohta on muidugi silmapaistvalt vale.

[ruger]

Kuna ma soomet ei puhu, siis paluksin kellelgi väikest lühitõlget.
Sõjajõudude ja sõjaraua arv Eesti kohta on muidugi silmapaistvalt vale.

Inglisekeelsem tõlge https://translate.google.com/translate? ... 78727.html

[Walter2]

Kuna ma soomet ei puhu, siis paluksin kellelgi väikest lühitõlget.

Isegi eestikeelne Google tõlge on täiesti loetav.

[nimetu]

Sõjajõudude ja sõjaraua arv Eesti kohta on muidugi silmapaistvalt vale.

See pilt on üldse üsna vale. Soomukite puhul tundub, et on arvestatud ainult IFV-sid. Ainult et probleem on selles, et lätlastel on heal juhul kuni 20 kahuriga varustatud soomukit ning leedukad pole enamus "Hunte" veel kättegi saanud. Viidatud suurtükkide arv ei tähenda sisuliselt midagi, sest arvestatud on ainult "torusid" mitte toimivad üksuseid ja selles vallas valitseb meie lõunanaabritel samamoodi suur auk. Leedukatel oleks hetkel välja panna poolteist suurtükipataljoni, lätlastel üks (pluss üks patarei) ning Eestil mõningate mööndustega kaks. Kolme riigi peale kokku tuleks võib-olla 100 suurtükki.

Teistest arvudest ei maksa vist väga rääkidagi.

Esialgne allikas ise, kust need numbrid on võetud, asub siin:
https://puolustusvoimat.fi/documents/19 ... 0279050410

Artikli aluseks olev FOI raport on siin:
https://www.foi.se/report-summary?repor ... --5012--SE


EDIT:
Näide sellest, kuidas üks tõrjeoperatsioon võiks välja näha.
https://www.youtube.com/watch?v=PxcHlaP0Yxc
Kindlasti väärib äramärkimist drooniluure ja pikamaa suurtükisüsteemide olulisus vastase õhutõrjesüsteemide maha surumisel ja liitlaste õhuülemvõimu kehtestamisel. Need on kohad, kus Balti riigid saaksid ka ise midagi ära teha.

[Kapten Trumm]

Rene Toomse blogist leidsin siit läbi käimata teema - reid Ämari lennuvälja vastu.

http://renetoomse.blogspot.com/2014/09/ ... gulka.html

Erioperatsioon Progulka

NB! Tegemist on mõtteharjutusega, millel pole mingisugust seost päris elu ja olukorraga. Kõik nimelised kokkulangevused on juhuslikud.
Loovalt lähenevad probleemilahendused palun kirjutada kommentaaridesse.

Olukord:
Ühel vihmasel sügisõhtul kell 20.03 ületavad neli tumehallides vihmakeepides ja seljakottidega meest kiirelt piirilõigu Värska vallas. Piirivalve kaamera fikseerib liikumise. Kolme kilomeetri kaugusele jäävas Väike-Rõsna kordonis antakse häire. Piirivalvurid hüppavad maasturisse ja hakkavad sõitma. Mehed keepides liiguvad kiirel sammul otsesuunas metsateele, mis jääb 400 m kaugusele piirist, käed kindlalt laskevalmis automaate hoides, silmad skaneerimas iga võimalikku liikumist nende teekonnal.


Metsavaheteel ootab neid päevinäinud kaubik, mille keskealine juht väljas närviliselt suitsu tõmbab. Üks „hallidest mehikestest“ võtab tal sõnalausumata suitsuotsa käest, kustutab ja paneb oma tasku. Mehed istuvad masinasse ja liiguvad suuremale teele. Viie kilomeetri kaugusel, teeäärses parklas, ootavad kaks autot, tumeroheline Ford Mondeo ja selle taga vanem Nissan Patrol. Nende juhid on nooremad ja pole märkigi närvilisusest. Hetkega istuvad endised „hallid mehikesed,“ nüüdseks keebid kaotanud ja teksades ning jopedes, autodesse ringi, pannes relvad ja seljakotid maasturi pagasiruumi. Esimesse masinasse istub üks mees, teised kolmekesi tagumisse. Masinad hakkavad liikuma, pidades piisavat vahemaad, mis annaks reageerimisaja kontrollpunktile sattumisel. Kurss võetakse Pärnule. Kaubik liigub põhja suunas, selle juhi töö on tehtud. Samal ajal jõuab piiripatrull piiririkkumise kohta.

Tee on puhas, liiklus hõre. Kaks masinat liiguvad liiklusreeglitest kinni pidades. Pärnust võetakse suund Tallinna poole. Viis tundi ja 360 km hiljem peatuvad autod metsavaheteel Ämari lennubaasist põhjas. Kaks „halli mehikest“ võtavad oma varustuse ja liiguvad metsatukka lennubaasi traataia juures. Nad vaatlevad järgnevad tunnid, et olla kindel valvepatrullide liikumise graafikus ja skeemis. Lõunasuunal, 600 m kaugusel, angaari ees pargivad neli hävitajat F15C.

Kell 04.05 liigub lähemale maastur. Selle juht väljub ja peale kiiret juhiste saamist võtab positsiooni korraliku optikaga varustatud poolautomaatse jahikarabiiniga, et kontrollida lähenemisteid angaarile. „Hallid mehikesed“ lasevad maasturi aknad alla ja istuvad sisse. Hetk hiljem sööstab maastur läbi traataia, käivitades signalisatsiooni lennuvälja valvemeeskonna ruumis. Maastur kihutab üle lauge lennuvälja otsejoones lennukite poole. Kaitseliidu valvemeeskond haarab relvad ja sööstab oma maasturisse, võttes kursi angaarile.

Mõnekümne sekundiga on Nissan lennukite juures, kaks meest hüppavad välja, jooksevad lennukite poole ja viskavad mootoritesse viitsütikutega lõhkeaine pakid. Samal ajal läheneb valveüksuse häiregrupp, mis satub risttule alla aia juures jälgiva julgestusmehe ja maasturi juurde jäänud kahe „halli mehikese“ poolt. 20 sekundiga on kõik neli hävitajat mineeritud, “hallid“ masinas ja kihutatakse tagasi tuldud teed. Kaitseliidu häireüksus on sunnitud varjuma täpsuspüssi tule eest ning ei saa asuda jälitama. Nissan liigub läbi sama koha välja, kust sisse murdis, võtab peale julgestaja ja liigutakse kiirelt Ford Mondeo juurde. Samal ajal kostavad angaari juures plahvatused.

Umbes 10 km eemal, mahajäetud talu juures viskavad „hallid“ oma relvad vanasse kaevu. Veel 5 km, eemal inimasustusest, vahetavad mehed riided, viskavad maasturisse ja panevad masina põlema, hävitades nii ka viimased asitõendid. Samas on ootel vahetusmasin, millega „hallid mehikesed“ viiakse tagasi Piibe maanteed mööda tagasi kagupiiri äärde. Öösel ületavad neli tumedat kuju, varjates oma nägusid kaamera eest kapuutside alla, kiirel sammul riigipiiri Pabra järve juures.

Operatsiooni kestvus kokku 26 tundi, operatsiooni kulud ca 80 000 eurot, kahju liitlasvägedele umbes 100 miljonit dollarit, kahju Eesti Vabariigi mainele – hindamatu. Lisaks piinlikule olukorrale liitlaste ees, peatatakse arutelud Balti õhuturbemissiooni põhibaasi Leedust ületoomiseks Eestisse. Kohalviibivate liitlasvägede turvaastet tõstetakse, piiratakse nende vabal ajal liikumist ja ühisõppustel osalemist. Ühendriikides algab debatt oma vägede väljatoomise üle seoses ebastabiilse julgeolekuolukorraga Eestis.

Venemaa eitab kategooriliselt igasugust seotust intsidendiga ja „leiab“ tõendid, et rünnaku korraldas hoopis Leedu eriüksus valitsuse tellimusel, et iga hinna eest säilitada Shiauliai lennuväli Balti õhuturbe põhibaasina.

Ülesanne:
Töötada välja lahendus sellise operatsiooni nurjamiseks enne, kui liitlaste lennukitele on viga tehtud.

Panen ise ka paar vastust ülesandele
1. korralikult tõkestatud välispiir piisavate PV jõududega (mida neli meest niisama ei "ületa")
2. Ämari lennuväljal rajatakse lennukitele taolised kindlustatud angaarid nagu olid vanasti - kuhu mingi Nissaniga sisse ei sõida.
3. Lennuväljal on piisav kaitseüksus soov soomusveokidel, mida täpsuspüssiga maha ei suru.