www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 16 Juun, 2021 17:46

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 2105 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 137, 138, 139, 140, 141  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Venemaa ootamatu rünnak
PostitusPostitatud: 07 Okt, 2020 17:52 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 32378
Tsiteeri:
Maailma tapatalgute ajalugu vaadates on ootamatuid rynnakuid aeg ajalt ikka tehtud.
Pole ju siin ka Venemaa patust puhas.


Viimati vist 2014 kevadel, operatsioon Krõm Nash. Lääs vahtis valdavalt üllatunud näoga, kuna vist elektroonilise jälgimisega suurt eelhoiatust ei tulnud.

Tänapäeval läheb see muidugi raskemaks, sest elektroonika on kõikjal ja selle kaudu saab jälgida. Samas muidugi oskuslik vastane oskab neid kanaleid ka ummistada valeinfoga ja Uazikutega virgatsid, ümbrik käskudega sinelitaskus, pole ka kuhugi kadunud.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Venemaa ootamatu rünnak
PostitusPostitatud: 29 Okt, 2020 23:06 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Mai, 2009 14:42
Postitusi: 915
Asukoht: Tallinn
https://epl.delfi.ee/arvamus/intervjuu- ... d=91500197

Tsiteeri:
Küsisime hiljuti riigieelarve arutelude käigus lahvatanud kaitse-eelarvetülile kõrvalpilku Venemaa juhtivalt sõjaliselt vaatlejalt Aleksandr Goltzilt, ikka mõistmaks, milline paistab Eesti kaitsevõime meie idanaabri poolt vaadatuna.
Ehk on kellelgil täispikkuses?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Venemaa ootamatu rünnak
PostitusPostitatud: 29 Okt, 2020 23:18 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 24765
Asukoht: Viljandimaa
Tsiteeri:
Venemaal on küllalt levinud arvamus, et nende armee on võimeline kolme-nelja tunniga blokeerima Balti riikide ja NATO väeüksused ning kõik strateegilised objektid enda kätte haarama. Kas seda räägitakse eestlaste, lätlaste ja leedulaste hirmutamiseks või on sellel tegelik alus?

Sellist seisukohta tõsiselt võetavate ekspertide puhul ei kohta.

Nii et selline stsenaarium on ebareaalne?

Jah, Venemaal tehakse palju rumalusi, nii et välistada ei saa midagi. Näiteks 1994 üritati lühikese ajaga Tšetšeeniat hõivata.

Keegi tõsiselt võetav pole sellest stsenaariumist rääkinud. Putin on küll kunagi öelnud, et Venemaa võib kiiresti Kiievi ja Thbilisi ära võtta, aga Balti riikide kohta pole keegi seda öelnud. Enam-vähem normaalsed inimesed Venemaal saavad pärast 2014. aastat aru, et pärast seda, kui Balti riikidesse paigutati NATO rahvusvahelised pataljonid, on NATO sunnitud Baltimaid kaitsma.

Enam-vähem normaalsed inimesed Venemaal saavad aru, et pärast seda, kui Balti riikidesse paigutati NATO rahvusvahelised pataljonid, on NATO sunnitud Baltimaid kaitsma.

Kuidas hindaksite Balti riikide sõjavägede ja siin paikneva NATO võitlusvõimet Moskvast vaadatuna?

Täiesti selge, et Baltimaade sõjaväed on väikesed. Üksinda nad Venemaa ohule vastu seista ei suuda. Ma mäletan väga hästi, kuidas 2014. aastal NATO Walesi tippkohtumisel kinnitati otsus paigutada Balti riikidesse NATO pataljon. Vene kindralid naersid selle üle, nad ütlesid, et mida annavad need pataljonid, kui Venemaal on Balti kandis terved diviisid.

Varsti nad enam ei naernud. Esiteks saadi aru, et nendel pataljonidel pole niivõrd sõjaline kui poliitiline tähendus. Sellele järgnesid ka teised algatused, näiteks NATO nelja kolmekümne plaan (NATO plaan lahinguvalmiduse suurendamiseks – toim), ameeriklaste roteeruva mehhaniseeritud brigaadi paigutamine Ida-Euroopasse jne. Praegu on Balti riigid sõjalisest seisukohast paremini kaitstud kui enne 2014. aastat.

Eesti sõjavägi on arvuliselt väike kooslus, millel raskerelvad praktiliselt puuduvad. Eestis vaieldakse juba 20 aastat selle üle, kas vajame tanke või ei. Selle relvaliigi hankimise vastased räägivad, et tankid on kallid ega sobi Eesti maastikule. Kas tankidel on tänapäevases sõjapidamises veel tähtsust või on täppisrelvad olulisemad?

Kui räägime suurte riikide sõjavägedest, mis kavatsevad sõdida avatud maastikul, on kindel hulk tanke loomulikult vajalik. See hulk ei pea olema mõistagi nii suur nagu teise maailmasõja ajal või Nõukogude Liidul külmas sõjas. Ent mingi kogus tanke on suurtele armeedele endiselt vajalik selleks, et vastase kaitsest läbi tungida. Kuid Eesti sõjaväe ees sellist ülesannet pole.

Tankid on relvaliik, kus nende arv on tähtis. No kui palju tanke suudaks Eesti endale lubada? Ühe pataljoni?

Jah, ütleme 40–50 tanki.

Selline arv tanke ei võimaldaks Eestil konfliktis Venemaaga lahendada mingeid ülesandeid. Ainus tähtsus, mis 40–50 Eesti tankil oleks, seisneks selles, et need oleksid lisa Ameerika brigaadi tankidele. Kuid minu arvates pole see Eesti-sugusele piiratud ressurssidega riigile kõige ratsionaalsem rahapaigutus.

Ainus tähtsus, mis Eesti 40–50 tankil oleks, seisneks selles, et need oleksid lisa Ameerika brigaadi tankidele.

Üks Eesti valitsuses olev erakond sooviks hankida laevatõrjerakette ja keskmaa õhutõrjerakette. Kas see oleks mõistlikum rahapaigutus?

See oleks kahtlemata mõistlikum. Tänapäevases sõjas alustab ükskõik milline agressor sõda sellest, et üritab kindlustada oma ülekaalu õhus. Esimene löök antakse alati õhutõrje pihta. Tegemist on väga olulise komponendiga.

Teine küsimus on, millistest süsteemidest käib jutt. Õhutõrje on Eesti liitlaste kõige nõrgem koht. Venemaal on seda võimet pidevalt arendatud, kuid ameeriklastel oli väga kaua aega potentsiaalsete vastaste üle õhus täielik ülekaal ja nad ei mõelnud eriti õhutõrjele.

Ameeriklased on oma Patrioti süsteeme küll moderniseerinud, kuid need on nüüdseks juba vanad. Ameeriklased on küll investeerinud raketitõrjesüsteemi THAAD arendusse, kuid need süsteemid on väga kallid ja lennukite vastu kasutud.

Ükskõik milline tänapäevane relvastus on väga kallis, eriti see, mille on teinud ameeriklased. Ma mõtleksin Eesti poliitikute asemel hoolega, kas Eestil tasub hankida raskerelvi, millel on mõtet ainult sellisel juhul, kui neid on palju. Kallis on ka nende üleval pidamine. Näiteks Patrioti rakettide divisjoni üleval pidamine on võrdlemisi kallis, kui sul on neid süsteeme mõned üksikud ühikud.

Venemaa eksperdid, nagu Valeri Solovei ja Andrei Piontkovski, on meid hirmutanud oma vaidlustega, kas NATO asub Balti riikide kaitsele või mitte. Mida teie arvate?

Jah, see, kes hakkab Narva nimel sõdima, on nende lemmikteema. Ma pole selliste stsenaariumite toetaja. See probleem eksisteeris 2014. aastani.

Ma mäletan, kuidas Briti parlamendi kaitsekomitee esitas selle kohta väga põhjaliku ülevaate ja nendest teemadest räägiti väga otsekoheselt. Muu hulgas leiti, et NATO riikide juhtidel ei pruugi jätkuda Balti riikide kaitsmiseks ja 5. artikli rakendamiseks tahet.

Kuid tänapäeval on nendele küsimustele juba vastatud. Kui Taani, Kanada, Prantsuse, Saksamaa jt sõdurid peaksid Balti riikides sattuma kriitilisse olukorda, on nende riikide juhid sunnitud sõjaliselt reageerima. Sellisel juhul ei käi jutt enam Balti riikide kaitsmisest, vaid nende riikide sõdurite elust ja tervisest. Loomulikult näeb seda ka Venemaa ja peab seda asjaolu arvesse võtma. Ma olen kindel, et Venemaal mõistetakse, mis selliste stsenaariumite korral juhtuks.
Jutt, et Eestil raskerelvad puuduvad, on vist vastase eksitamiseks :roll: :roll: :roll:

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Venemaa ootamatu rünnak
PostitusPostitatud: 30 Okt, 2020 8:06 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Juun, 2014 20:52
Postitusi: 2841
Kriku kirjutas:
Kriku kirjutas:
... Eesti sõjavägi on arvuliselt väike kooslus, millel raskerelvad praktiliselt puuduvad. Eestis vaieldakse juba 20 aastat selle üle, kas vajame tanke või ei. Selle relvaliigi hankimise vastased räägivad, et tankid on kallid ega sobi Eesti maastikule. Kas tankidel on tänapäevases sõjapidamises veel tähtsust või on täppisrelvad olulisemad?...
Jutt, et Eestil raskerelvad puuduvad, on vist vastase eksitamiseks :roll: :roll: :roll:
Pigem on jutt ikka selles, et milline on arvuline suhe Eesti Kaitseäe ja võimaliku ründaja samaväärsete süsteemide vahel.
PS. Minu allakriipsutus.

_________________
Paljude raamatute lugemine teeb inimese paljulugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Venemaa ootamatu rünnak
PostitusPostitatud: 30 Okt, 2020 11:28 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 32378
Selle "tõsiseltvõetava õhutõrje" teemal.
NSVL perioodil asus Eestis kokku 45 õhutõrjekompleksi (keskmaa ja kaugmaa).
Lisaks oli ka radareid tunduvalt rohkem kui täna.
Sellega moodustati perimeeter põhja- ja läänerannikul (põhjas lõppes see Ida-Virus), pluss õhuruum oli läbi tulistatav kaugmaaga mingist kõrgusest alates pluss mõned objektid sisemaal olid oma kaitsega (Tapa, Tartu-Võru jne).

Täna kasutatavate süsteemide laskekaugused on umbes analoogsed. Lahesõda näitas, et taolised perimeetrid tegelikult kontsentreeritud rünnaku korral ei pidanud.

45 raketisüsteemi (battery) Eestile ei ole võimetekohane mingil juhul, ka siis kui Hiiumadalalt naftat leiame. Eesti ÕT saab olema parimal juhul "area defence" kriitilistes piirkondades ja ülejäänus tuleb loota liitlaste lennuväele või lasta vastastel seal vabalt lennata.

Lisaks on see "tõsiseltvõetav ÕT" vähemalt 2 suurusjärku kallim kui tankipataljon, niiet taoline rumal võrdlus pole kuigi "eksperditase".

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Venemaa ootamatu rünnak
PostitusPostitatud: 06 Jaan, 2021 22:34 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Mär, 2005 0:15
Postitusi: 922
Kõige olulisem on Eesti jaoks see, et sundida Venemaad koondama tõsisemat rusikat. Seda aga pole tänapäeva luurevahendite juures võimalik aga teha märkamatult.

Selleks ongi vaja tanke, liikursuurtükke, MLRSe ja keskmaa ÕT vahendeid. Isegi siis kui kõiki varemnimetatut on meil pataljon - kaks. Tähendab see seda, et kergejalaväega BTRil sõites pealetung kukuks läbi. Lisaks idanaabri militaar mõtlemine sinna juurde.

On vaja hakkata tassima kohale raskemat rauda ... mille tegemise puhul aga on lootus, et see ei jää märkamata.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Venemaa ootamatu rünnak
PostitusPostitatud: 11 Jaan, 2021 12:43 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 32378
Neid tõsisemaid rusikaid koondub idapiiri taga üle aasta, õppuse Zapad käigus.
Aga arvestades, et meil on reservarmee, mille töölerakendamine sõltub sellest, kas ladudest on midagi võtta või mitte, on perspektiivikas rünnata ennetavalt sõjalisi võtmeobjekte, näiteks Iskander rakettidega, mille vastu meile jõukohased ÕT vahendid on kasutud. Tegelt oleks ilmselt ka see ÕT üksus strateegilise üllatuse saavutamisel reservis-laos.

Arvestades, et ScP isikkooseis läheb ka õhtul koju ja sugugi mitte Tapale/Paldiskisse, siis õigel ajastusel on ka see käsitletav reservaarmeena (kui öösel tabada kasarmuid ja ladusid, on üksus võitlusvõimetu. Ainuke, 24/7 oma relvastuse juures viibiv lahinguvõimeline üksus on EfP pataljon, sellega on nüüd üllatuse võimalus suurem.

Peale seda, kui need objektid on mõjutatud, on võimalik juba peale saata "kergejalavägi BTR-idel" (tegelt nt kopteritel ja transpordilennukitel), et võtta enda kontrolli alla see, mis järgi on jäänud ja puhastada mõjutatud objektid (et reservistid ja kaitseliitlased ei tuleks sinna varustust otsima).

Sellisel juhul muutub Eesti kaitsmise kaalukeeleks hoopis Kaitseliit ja KV desorganiseeritud üksuste jäänuste võime pidada efektiivset sissisõda. Selle edu määravad rahuaegsed ettevalmistused ning detsentraliseeritus (mida rohkem suuri raskuspunkte, seda lihtsam mõjutada)

Liikurhaubitsaid, soomukeid jne pole selleks vaja, tolleks hetkeks on need juba ära põlenud või viidud Moskvasse, et seal esitleda kui võidu trofeesid.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Venemaa ootamatu rünnak
PostitusPostitatud: 12 Jaan, 2021 16:55 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Juul, 2008 20:32
Postitusi: 1530
Iskanderide kogupauk või misiganes sarnane üllatusrünnak VF poolt Eesti Vabariigile oleks kole plekk venelastele (Russki Mirile/ajaloole), see näitaks venelasi 100 korda väiksema rahva suhtes barbaarsusi toime pannes eriliselt arenguvõimetu inimmassina. Mina täna ei usu/arva, et sellise "võiduga" end kogu maailma ees alandada soovitakse, isegi mitte venelased. Katsuge nüüd seletada ülejäänud maailmale, et Eesti Vabariik kujutas VF ellujäämisele tõsist ohtu ja muud varianti peale äkkrünnaku ei olnud. Sellist jama ei seletaks kergelt ka mitte vene rahvale.
Seega jääb siiski üle mingi pikem algus, ja vimkade viskamine, mis lõpuks võib kulmineeruda sõjalise konfliktina. Ja seega, mida rohkem on kokkuvõttes luudel tugevat lihast, seda parem tulemus.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Venemaa ootamatu rünnak
PostitusPostitatud: 12 Jaan, 2021 17:05 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 18213
Tsiteeri:
Iskanderide kogupauk või misiganes sarnane üllatusrünnak VF poolt Eesti Vabariigile oleks kole plekk venelastele (Russki Mirile/ajaloole), see näitaks venelasi 100 korda väiksema rahva suhtes barbaarsusi toime pannes eriliselt arenguvõimetu inimmassina


Kavo jebjot?

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Venemaa ootamatu rünnak
PostitusPostitatud: 13 Jaan, 2021 15:59 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 09 Mär, 2005 15:11
Postitusi: 1367
Asukoht: Tartu
Kapten Trumm kirjutas:
Neid tõsisemaid rusikaid koondub idapiiri taga üle aasta, õppuse Zapad käigus.
Aga arvestades, et meil on reservarmee, mille töölerakendamine sõltub sellest, kas ladudest on midagi võtta või mitte, on perspektiivikas rünnata ennetavalt sõjalisi võtmeobjekte, näiteks Iskander rakettidega...

Aastat neli tagasi lasid jänkid Shayrati lennuväe baasi pihta ligi 60 Tomahawk raketti. Kuigi need põhjustasid materiaalseid kaotusi, oli peamine mõju ennekõike moraalne ning baas olla venelaste sõnutsi juba paar päeva hiljem taas aktiivses kasutuses olnud. Tegemist ei ole Ämarist oluliselt suurema objektiga. Venelased küll üritasid ka omalt poolt mingi raketirünnakuga silma paista, aga mitte eriti edukalt. Rakette oli vähe ja täpsus mannetu. Kui tõenäoline on neil täna koguda kokku ja rakendada piisavalt arvestatav mass rakette, mis ka sihtmärke tabaksid, et olulist osa meie sõjalistest sihtmärkidest sel määral mõjutada, et kahju oleks mitte ainult mõnetine ja moraalne, vaid mobilisatsiooni välistav? Ma saan aru, et kuni piirdutakse konventsionaalsete lõhkepeadega, on jutt sadadest rakettidest. See on päris arvestatav mass raketivägesid, mis nad sellise rünnaku sooritamiseks aktiveerima peaks.

Edit: Võibolla lennuväe baas on natuke suur objekt meie ladudesüsteemi analoogiks. 2018 aastal korraldati Süürias teine suuremahulisem raketirünnak, kus muuhulgas oli sihtmärgiks ka Him Shanshar-i ladude kompleks. Selle umbes 300m läbimõõduga sihtmärgi vastu kasutati 22 raketti. Samasse kompleksi kuuluva eraldi asetseva punkri vastu kasutati veel eraldi seitse raketti.

Lühidalt - ei teki tunnet, et rakettide näol oleks tegemist miskit laadi imerelvaga, millega venelased nagu muuseas võiks meie kaitsevõimekuse minema pühkida.

_________________
Cartridges are naught but a passing fad ...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Venemaa ootamatu rünnak
PostitusPostitatud: 13 Jaan, 2021 16:52 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 15:19
Postitusi: 2258
Madis22 kirjutas:
Aastat neli tagasi lasid jänkid Shayrati lennuväe baasi pihta ligi 60 Tomahawk raketti. Kuigi need põhjustasid materiaalseid kaotusi, oli peamine mõju ennekõike moraalne ning baas olla venelaste sõnutsi juba paar päeva hiljem taas aktiivses kasutuses olnud.


See taaskasutus oli ka selge propaganda. Hea näidata kuna lennurada jäi praktiliset terveks (seda ka ei sihitud). Mis nii viga seal päev-kaks hiljem kopteriga vehkida, et "aktiivne kasutus".

2017.a. pihta saanud objektid:
Pilt

Tegelikult kõikvõimalikud hooldus- ja abihooned, relvalaod, kütusemahutid jms lasti pilbasteks. Need on normaalseks õhubaasi kasutuseks siiski vajalikud ja nende taastamine ei käi päris nii kähku. Aja jooksul (arvatavasti mõned nädalad) saad)i see muidugi kasutuskõlbulikuks.

2020. a. märtsis korraldas Iisrael sinna uue õhurünnaku ning juba mõne nädala pärast on näha, et süürlased askeldasid seal taas.
Pilt

Igatahes on see baas kaugel oma kunagisest hiilgusest, võib vaadata google mapsist praegus seisu. Sisuliselt kõik 2017. a. purustatud infra on endiselt taastamata, 2020. a. märtsi lennuraja vigastused samas tehti kiiresti korda.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Venemaa ootamatu rünnak
PostitusPostitatud: 13 Jaan, 2021 17:09 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 32378
Tsiteeri:
Aastat neli tagasi lasid jänkid Shayrati lennuväe baasi pihta ligi 60 Tomahawk raketti. Kuigi need põhjustasid materiaalseid kaotusi, oli peamine mõju ennekõike moraalne ning baas olla venelaste sõnutsi juba paar päeva hiljem taas aktiivses kasutuses olnud. Tegemist ei ole Ämarist oluliselt suurema objektiga. Venelased küll üritasid ka omalt poolt mingi raketirünnakuga silma paista, aga mitte eriti edukalt. Rakette oli vähe ja täpsus mannetu. Kui tõenäoline on neil täna koguda kokku ja rakendada piisavalt arvestatav mass rakette, mis ka sihtmärke tabaksid, et olulist osa meie sõjalistest sihtmärkidest sel määral mõjutada, et kahju oleks mitte ainult mõnetine ja moraalne, vaid mobilisatsiooni välistav? Ma saan aru, et kuni piirdutakse konventsionaalsete lõhkepeadega, on jutt sadadest rakettidest. See on päris arvestatav mass raketivägesid, mis nad sellise rünnaku sooritamiseks aktiveerima peaks.


Selle raketirünnaku häda oli selles, et tegemist oli poliitilis-demostratiivse, mitte sõjalise löögiga.
See tingis vahendite valiku ja sihtmärgid, et Süüria liigselt häda ei saaks.
Olnuks see sõjaline, oleks see stardirada lihtsalt tehtud sveitsi juustuks ja selleks oleks kulunud alla 10 vastavate submunitsioonidega tiibraketi.
Mitte üritatud mingeid raketipunkreid või Shilkade positsioone seal ühekaupa tabada. See on ju täiesti irrelevantne - oluline on, et lennukid maas püsiks.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Venemaa ootamatu rünnak
PostitusPostitatud: 13 Jaan, 2021 17:34 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 09 Mär, 2005 15:11
Postitusi: 1367
Asukoht: Tartu
Kapten Trumm kirjutas:
Selle raketirünnaku häda oli selles, et tegemist oli poliitilis-demostratiivse, mitte sõjalise löögiga.
See tingis vahendite valiku ja sihtmärgid, et Süüria liigselt häda ei saaks.
Olnuks see sõjaline, oleks see stardirada lihtsalt tehtud sveitsi juustuks ja selleks oleks kulunud alla 10 vastavate submunitsioonidega tiibraketi.
Mitte üritatud mingeid raketipunkreid või Shilkade positsioone seal ühekaupa tabada. See on ju täiesti irrelevantne - oluline on, et lennukid maas püsiks.

Samas vastas selle rünnaku iseloom just sedasorti tegevusele, mida on vaja läbi viia meie mobilisatsioonivõimekuse kahjustamiseks - ei saa suvaliselt visata paari raketti ja öelda, et tehtud, vaid peab igas kompleksis noppima välja konkreetsed hooned, millede pihta tuleb omakorda lasta igale ühele üks kuni mitu raketti. Ja ka siis võib tulemuseks olla, et hoone on küll (osaliselt) purustatud, aga selles olev vara ja vahendid ei ole mitte täielikult hävitatud, vaid ehk ainult osaliselt kahjustatud või laiali puistatud.

_________________
Cartridges are naught but a passing fad ...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Venemaa ootamatu rünnak
PostitusPostitatud: 13 Jaan, 2021 18:57 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 32378
Kui väeosade lahinguvõime saavutamist õnnestub selle liigutusega kasvõi 24 tundi edasi lükata (nt mahapõlenud transpordipark tähendab, et tuleb asendus leida kuskilt, kasvõi tsiviilist), siis muutub ka sündmuste käik "kergjalavägi BTR katusel" mõnevõrra ohtlikumaks. Kasvõi selles mõttes, et nad võivad jõuda samade neutraliseeritud ladudeni ja võtta need oma kontrolli alla, enne kui sinna tekib kriitiline mass reserviste.

Tsiteeri:
vaid peab igas kompleksis noppima välja konkreetsed hooned,


Me räägime laoplatsidest mõõtmetega 300x300 kuni 600x600 m, lennuväli on ründamiseks ikka tohutu objekt, meil asuva NSVL tüüpilise lennuvälja ala suurus on umbes 3000x1500 meetrit, kus objektid ongi rünnaku raskendamiseks hajutatud, ruleerimisteed on häda korral kasutatavad ka startimiseks ja lennukid asuvad hajutatuna kindlustatud angaarides, kus lennuki hävitamiseks tuleb igat ca 40 angaarist tabada eraldi. Seepärast keskendutakse lennuvälja ründamisel stardirajale ja lennujuhtimisele, see neutraliseerib baasi mõneks tunniks, mis võimaldab oma lennuväel võtta õhuruumi kontrolli enda kätte.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Venemaa ootamatu rünnak
PostitusPostitatud: 14 Jaan, 2021 16:35 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 09 Mär, 2005 15:11
Postitusi: 1367
Asukoht: Tartu
Nagu ma oma eelmise posti editiski tähelepanu juhtisin - ühe sellise suht lageda 300x300 laoplatsi peale kulutati vajaliku mõju saavutamiseks 22 raketti. Selle juurde kuuluva punkri hävitamiseks lisaks 7 raketti. Me siin täidame juba mõnda aega neid laoplatse viilhallidega, mis võiks näiteks kassettmoona mõju mõnevõrra vähendada. Osa meie ladusid sisaldavad neid samu kunagisi lennukiangaare vms veneaegseid pinnasega kaetud betoon-halle. Meie ladudes hoitav talub mingil määral rappimist, kui ladu pihta saab, ilma et nende kasutatavus selletõttu kaoks. Meil ei ole neid laoplatse mitte kaks, kolm vaid vähemasti kaks-, kolmkümmend. Mul ei ole siin moona-kulutabeleid tehnika ja ladude mõjutamiseks, kuid kui vaadelda kulutabeleid jalaväe mõjutamiseks ja arvestada, et 5-700kg lõhkepeaga iskander pole oma mõjult suurt erinev 5-700kg fugaššlaengust, siis tuleb neid kulutada arvestataval hulgal, et lisaks lao-rajatiste risustamisele ka seal hoitavat mobilisatsioonivõimet olulisel määral vähendaval hulgal kahjustada. Minu senist arusaamist mööda venelastel lihtsalt ei ole neid lähikonnas sellisel hulgal, kui üldse. See on kole relv, kui sa satud olema selle plahvatuse mõjuraadiuses, aga mitte imerelv.

Ja reservistide ladudeni jõudmise aeg ei sõltu ladudes oleva seisukorrast.

_________________
Cartridges are naught but a passing fad ...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 2105 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 137, 138, 139, 140, 141  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt