Tõepoolest, Soome vastavad ametnikud vaatavad tulevikku murelikult ega luba endale sellist asjatundmatut kalambuuri nagu Eestis lehte pääsenud on.Soome näide ei päde kuna Helsingi ei ole Tallinn ega Soome Eesti
Kuidas oleks üks tuumasõda
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40175
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
Peale emotsioonide ei ole sinult ühtegi ideed veel tulnud kuidas midagi muuta või teha.
Wiki artiklid on mõttetud kuna seal on lihtsalt info. Pole mingit ülevaadet kas kõik on nii tore ja hea kui wikis kirjas on.
Kuna ühtegi tuumapommi pole Helsingile heidetud, ei ole jällegi mingit ülevaadet kuidas nende süsteem reaalseid tulemusi annab.
Eestis on kindlasti mõnd head varjendid olemas näiteks riigijuhtidele. Ei saa väita nagu midagi ei oleks.
Wiki artiklid on mõttetud kuna seal on lihtsalt info. Pole mingit ülevaadet kas kõik on nii tore ja hea kui wikis kirjas on.
Kuna ühtegi tuumapommi pole Helsingile heidetud, ei ole jällegi mingit ülevaadet kuidas nende süsteem reaalseid tulemusi annab.
Eestis on kindlasti mõnd head varjendid olemas näiteks riigijuhtidele. Ei saa väita nagu midagi ei oleks.
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
Selle loogika järgi võib ükskõik mida naeruvääristada. Öelda et kõik NATO ettevalmistused külma sõja ajal olid ka täiesti mõttetud. On ainult hunnik fakte, tegelikult keegi ei rünnanud. Kes teab, äkki oleks kõik Lääneriikide sõjaväed k.a. USA lagunenud nagu kaardimajake ...vipu kirjutas:Kuna ühtegi tuumapommi pole Helsingile heidetud, ei ole jällegi mingit ülevaadet kuidas nende süsteem reaalseid tulemusi annab.
Eestis on kindlasti mõnd head varjendid olemas näiteks riigijuhtidele. Ei saa väita nagu midagi ei oleks.
Jah võibolla oleks tõesti, aga mis sellest suurest kahtlusest siis tarka järeldada saab ... et ettevalmistus ükskõik milliseks vähetõenäoliseks tegevuseks on alati täiesti mõttetu, ning mitte midagi teha on seega täpselt sama hea?
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
Kuskohas ma naeruvääristasin midagi?
Elus on asju millel ei ole mõtet sees kui pole finantse jalaga segada. Nõukogude liit jah tampis kõik oma raha kaitsesse ja seepärast kogu elanikkond elas ülivaeselt.
Neil puudus abs ratsionaalne mõtlemine ja meeldis elada luulude keskel. Kõik need vene kindralid teadsid ise väga hästi, et ega need varjendid ei päästa mitte kedagi. Ma esimeses kommentaaris kirjutasin kuidas USA 50ndatel loobus varjenditest kuna vesinikupommi vastu polnud enam mõtet luua suuri tsiviilkaitse rajatisi ja ega teha õppuseid.
Igaüks võib Eestis oma rahade eest ehitada endale varjendi, aga riigi rahade eest seda teha pole ratsionaalne (pole seda raha mitte kusagilt võtta).
Pole isegi mõtet sellest unistada ega solvuda.
Elus on asju millel ei ole mõtet sees kui pole finantse jalaga segada. Nõukogude liit jah tampis kõik oma raha kaitsesse ja seepärast kogu elanikkond elas ülivaeselt.
Neil puudus abs ratsionaalne mõtlemine ja meeldis elada luulude keskel. Kõik need vene kindralid teadsid ise väga hästi, et ega need varjendid ei päästa mitte kedagi. Ma esimeses kommentaaris kirjutasin kuidas USA 50ndatel loobus varjenditest kuna vesinikupommi vastu polnud enam mõtet luua suuri tsiviilkaitse rajatisi ja ega teha õppuseid.
Igaüks võib Eestis oma rahade eest ehitada endale varjendi, aga riigi rahade eest seda teha pole ratsionaalne (pole seda raha mitte kusagilt võtta).
Pole isegi mõtet sellest unistada ega solvuda.
-
- Liige
- Postitusi: 2373
- Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
- Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
- Kontakt:
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
Vipu ja ameeriklased tunduvad selles valguses üsna mõistlikud olema ...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40175
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
1991-2016 KV peale kulutatud raha on ka suuresti maha visatud, poleks kulutanud, oleks täna rikkam
Leiate paralleele? Pole ju sõda olnud ja kui poleks NATO-sse kippunud, poleks pidanud ka kõrbesse minema.
Ameeriklased (ja nt britid) lasid tuumasõja kontekstis oma inimestest lihtsalt üle, st riskeerisid. Kogu tsiviilkaitse ülesehitamine sellele, et valitsusasutustel on kõvad punkrid ja ülejäänud kamp evakueerugu lahkelt (evakuatsiooniga tõsisemalt hakati tegelema alles Reagani ajal) isevoolu või vaadaku multifilme, kuidas endale elumajja mööblist punker ehitada - no Soomes, Rootsis, Norras, Iisraelis - arvati vist, et neil on taoliseks raiskamiseks elavjõudu vähevõitu. Sestap ehitati nimetatud riikides ülikõva vastav infra ning neid ehitatakse (vähemalt Soomes küll) ka täna. Vastavates teemades olen viidanud mitmele suurvarjendile, mis Soomes ehitati peale külma sõda.
Varjendite puhul pole ju küsimus ainult otseste efektide üle elamises, vaid tuumarelva puhul põhjustab enamiku ohvreid tuumasaaste, ei saa ju lihtsalt saata inimesi kuskile ettevalmistamata põllu peale, surevad seal lihtsalt kauem, piinarikkamalt ja suuremas koguses kui linna jäädes. Vaadake täna 100 km Tallinnast maal ringi, kuhu need sajad tuhanded linnaelanikud pannakse (sama jutt iga suurlinna kohta). USA puhul asub enamik suuremaid keskusi mere rannikul, üldiselt on tuulel komme merelt maale puhuda.
Nõuka ajast pole mõtet rääkidagi kui vaadata nt Soomet - Helsinki vastavad ettevalmistused olid Tallinna punaimperialismi mõõdutundeta raha raiskamisest betoonile terve suurusjärk suuremad
Soomlased ei teinud illusioone, et venelane (või ameeriklane) annab Helsinki evakueerimiseks nädala aega. Ameeriklased seda nähtavasti lootsid ja venelased mingil määral kah (kuigi Eestis vähemalt oli ka tagavaraplaan olemas seks puhuks).
Leiate paralleele? Pole ju sõda olnud ja kui poleks NATO-sse kippunud, poleks pidanud ka kõrbesse minema.
Ameeriklased (ja nt britid) lasid tuumasõja kontekstis oma inimestest lihtsalt üle, st riskeerisid. Kogu tsiviilkaitse ülesehitamine sellele, et valitsusasutustel on kõvad punkrid ja ülejäänud kamp evakueerugu lahkelt (evakuatsiooniga tõsisemalt hakati tegelema alles Reagani ajal) isevoolu või vaadaku multifilme, kuidas endale elumajja mööblist punker ehitada - no Soomes, Rootsis, Norras, Iisraelis - arvati vist, et neil on taoliseks raiskamiseks elavjõudu vähevõitu. Sestap ehitati nimetatud riikides ülikõva vastav infra ning neid ehitatakse (vähemalt Soomes küll) ka täna. Vastavates teemades olen viidanud mitmele suurvarjendile, mis Soomes ehitati peale külma sõda.
Varjendite puhul pole ju küsimus ainult otseste efektide üle elamises, vaid tuumarelva puhul põhjustab enamiku ohvreid tuumasaaste, ei saa ju lihtsalt saata inimesi kuskile ettevalmistamata põllu peale, surevad seal lihtsalt kauem, piinarikkamalt ja suuremas koguses kui linna jäädes. Vaadake täna 100 km Tallinnast maal ringi, kuhu need sajad tuhanded linnaelanikud pannakse (sama jutt iga suurlinna kohta). USA puhul asub enamik suuremaid keskusi mere rannikul, üldiselt on tuulel komme merelt maale puhuda.
Nõuka ajast pole mõtet rääkidagi kui vaadata nt Soomet - Helsinki vastavad ettevalmistused olid Tallinna punaimperialismi mõõdutundeta raha raiskamisest betoonile terve suurusjärk suuremad
Soomlased ei teinud illusioone, et venelane (või ameeriklane) annab Helsinki evakueerimiseks nädala aega. Ameeriklased seda nähtavasti lootsid ja venelased mingil määral kah (kuigi Eestis vähemalt oli ka tagavaraplaan olemas seks puhuks).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
lihtsalt herr Trummile üks küsimus -
kui unustame hetkeks Soome (oma suht unikaalse kaljupinnaga, kuhu varjendite tegemine suht lihtne ja odav), siis mis on situatsioon ülejäänud Euroopas? Nt Inglismaal, Poolas, Saksamaal või Itaalias? Võimaliku tuumarünnaku suhtes on nad ju samuti "sihikul" kui NATO liitlased. Kuhu evakueeruvad nt hollandlased, kes suht kokku pressitud oma pisikesele maalapile?
Kas Soome järsk sisserändajate kasv (ainuüksi 60 000 eestlast + pagulased jne) on kuidagi mõjutanud ka tsiiviilkaitse objektide arvu/mahutavust? Või on seal eelisjärjekord kohalikel?
Eks riski tõenäosust hinnatakse samuti skaalas ning tuumaoht on vast selles kõige ebatõenäolisemas otsas. Kõiki riske maailmas maandada ei saa või oleks äärmiselt kallis. Seetõttu tulebki hinnata, et kas reaalsem on Narva rohemehikesed või tuumarünnak või maavärin. Ja sellest johtuvalt jagatakse ka ressurssi.
Kui seeneke koduõuel õitsele lööb, siis on naguinii kaputt, sõltumata sellest kas kelder ja konserv on olemas või mitte.
kui unustame hetkeks Soome (oma suht unikaalse kaljupinnaga, kuhu varjendite tegemine suht lihtne ja odav), siis mis on situatsioon ülejäänud Euroopas? Nt Inglismaal, Poolas, Saksamaal või Itaalias? Võimaliku tuumarünnaku suhtes on nad ju samuti "sihikul" kui NATO liitlased. Kuhu evakueeruvad nt hollandlased, kes suht kokku pressitud oma pisikesele maalapile?
Kas Soome järsk sisserändajate kasv (ainuüksi 60 000 eestlast + pagulased jne) on kuidagi mõjutanud ka tsiiviilkaitse objektide arvu/mahutavust? Või on seal eelisjärjekord kohalikel?
Eks riski tõenäosust hinnatakse samuti skaalas ning tuumaoht on vast selles kõige ebatõenäolisemas otsas. Kõiki riske maailmas maandada ei saa või oleks äärmiselt kallis. Seetõttu tulebki hinnata, et kas reaalsem on Narva rohemehikesed või tuumarünnak või maavärin. Ja sellest johtuvalt jagatakse ka ressurssi.
Kui seeneke koduõuel õitsele lööb, siis on naguinii kaputt, sõltumata sellest kas kelder ja konserv on olemas või mitte.
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
Suhteliselt rumal ja asjatundmatu avaldus, vene vaatlejad ja analüütikud kinnitavad näiteks järjestikku, et sellist pinget nagu praegu ei olnud "külma sõja" aegadel kunagi. Või kui, siis vaid Kariibi kriisi ajal. Aga juhtkonna tasemel ähvardusi muuta Ameerika koos liitlastega radioaktiivseks tuhaks ei lubanud endale toona ükski NSVLi juhtidest.Nõukaajal olid kindlasti venelaste ja ameeriklaste suhted palju pinevamad kui täna. Kui toona sõjaks ei läinud siis miks nüüd peaks minema totaalseks sõjaks.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
Midagi nii lolli pole jupp aega siinsel foorumil postitatud...Võtame nüüd Tšornobõli katastroofi kus need suured plaanid siis olid. Midagi ei osatud teha.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
Eks on tänapäevased suhtluskanalid ka veidi teistsugused kui toona. Praeguste sotsiaalmeedia, näoraamatute, tvitterite- ja muude netiväljundite (mida ka Venemaa juhtkond sageli kasutab) tõsiseltvõetavus pole vast võrreldav võimalike ähvardustega mis said saabuda näiteks punaste telefonide ja muude nn. "kuuma liini" kanalite kaudu. Ja mida rohkem vajuvad aegade hämarusse sündmused nagu Hiroshima ja Nagasaki seda vähem usutakse selliste õuduste taastoimumise tõenäosusesse tänapäeval ning seda vabamalt neid ka oma sõnumite allteksti ka pikitakse. Poliitikasse on tänapäevalt tõsiselt lisandunud tubli annus bluffi, kõvatamist ja tolatsemist mille väljafiltreerimisega igaüks hakkama ei saa.Lemet kirjutas:Suhteliselt rumal ja asjatundmatu avaldus, vene vaatlejad ja analüütikud kinnitavad näiteks järjestikku, et sellist pinget nagu praegu ei olnud "külma sõja" aegadel kunagi. Või kui, siis vaid Kariibi kriisi ajal. Aga juhtkonna tasemel ähvardusi muuta Ameerika koos liitlastega radioaktiivseks tuhaks ei lubanud endale toona ükski NSVLi juhtidest.Nõukaajal olid kindlasti venelaste ja ameeriklaste suhted palju pinevamad kui täna. Kui toona sõjaks ei läinud siis miks nüüd peaks minema totaalseks sõjaks.
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
Ja seesinane "kõvatamine ja bluffimine" võib oma dikteeritud seaduspärase loogika põhjal viia vabalt sündmuste eskaleerumiseni. Miska vipu väide on ilmselgelt jampslik.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
Ärge Te siin unistage midagi !
Riik kes kasutab esimesena nuket ründe eesmärgil, saab likvideeritud tundidega ja tema rahvale saab osaks täielik genotsiid.
Nii on selle maailma vägevad kokku leppinud. Putler ja tema venemaa ei kuulu muuseas vägevate kampa.
Riik kes kasutab esimesena nuket ründe eesmärgil, saab likvideeritud tundidega ja tema rahvale saab osaks täielik genotsiid.
Nii on selle maailma vägevad kokku leppinud. Putler ja tema venemaa ei kuulu muuseas vägevate kampa.
* Panic is called on unresolvable fatal errors.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40175
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
Soome varjendipinnast moodustavad suurema osa hoonete keldrikorrustele rajatud betoonvarjendid, graniit on seal vaid segav tegur (raskemini kaevatav kui nt meil levinud paekivi). Graniittunnelitena rajatud varjendid on aga Soomes 99% juhtudest kahese kasutusega, nt metroojaama või maa aluse parklana (teenivad raha, mitte ei too ainult kulu). Mis puudutab muid NATO riike, siis ega religioon "NATO kaitseb" pole Eestis leiutatud. Jah, paljud NATO riigid on riskeerinud elanikkonnaga, omamata toimivat plaani (ei varjendeid ega ka maa-alasid evakuatsiooniks), mis sõja korral tooks kaasa kolossaalseid kaotusi (isegi tuumarelvata). NATO kaassõitjate pink oli kaunis täis juba külma sõja ajal, kes kõik lootsid USA tuumarelvastuse heidutusele.kui unustame hetkeks Soome (oma suht unikaalse kaljupinnaga, kuhu varjendite tegemine suht lihtne ja odav), siis mis on situatsioon ülejäänud Euroopas? Nt Inglismaal, Poolas, Saksamaal või Itaalias? Võimaliku tuumarünnaku suhtes on nad ju samuti "sihikul" kui NATO liitlased. Kuhu evakueeruvad nt hollandlased, kes suht kokku pressitud oma pisikesele maalapile?
Egas need sisserändajad Helsinki pargipingil ela. Kui nad elavad korrusmajas korteris ja keldris on varjend, siis lähevad sinna. Kui on kuskil linna peal, siis lähimasse kohta (Soomes on varjendid tähistatud ja avalikud varjendid Päästeameti kodujal). Kui läheb kiireks, siis kahtlane, kas keegi metroojaamas dokumente kontrollib.Kas Soome järsk sisserändajate kasv (ainuüksi 60 000 eestlast + pagulased jne) on kuidagi mõjutanud ka tsiiviilkaitse objektide arvu/mahutavust? Või on seal eelisjärjekord kohalikel?
Soomes on see reeglina kinnisvaraobjekti rajaja kulu ja omaniku probleem (ka ülalpidamine), riigieelarvest finantseeritakse selliseid asju väga vähe. Seega vastandamine tuumaseen vs rohemehikesed on täielik jama, üks parimaid varjendiprogramme maailmas on näe rajatud muudest rahadest kui rohemehikeste tõrje. Rahapuudus on ametnike universaalne nutulaul tegematajätmiste õigustamiseks juba aastakümneid olnud ja meie pole siin erandiks. Raha on alati vähe. Soome kinnisvaraarendajal või metroofirmal pole seda ka jalaga segada. Isegi soome riigil ei jagu seda igale poole, ometi näe peeti vajalikuks (1990ndateni oli Soome reservis kasutusel Talvesõja aegne relvastus).Eks riski tõenäosust hinnatakse samuti skaalas ning tuumaoht on vast selles kõige ebatõenäolisemas otsas. Kõiki riske maailmas maandada ei saa või oleks äärmiselt kallis. Seetõttu tulebki hinnata, et kas reaalsem on Narva rohemehikesed või tuumarünnak või maavärin. Ja sellest johtuvalt jagatakse ka ressurssi
Ei vasta tõele. Nõuetekohaselt rajatud ja varustatud varjend võimaldab asukatel üle elada nii otsesed efektid kui ohtlik radiatsiooni perioodi ja tulla hiljem maa peale elusa ja tervena. Nõuetekohaselt rajatud pole suva paneelika kelder. Suva kelder täitub tema kohal oleva maja põlengu korral põlemisgaasidega (õhust raskemad) ja tavaliselt ei kanna variseva maja raskust ning seal puuduvad varuväljapääsud, see on vennashaud, mitte varjend. Sama käib ka igasugu säästumeetmetega rajatud maa-aluste parklate kohta Eestis.Kui seeneke koduõuel õitsele lööb, siis on naguinii kaputt, sõltumata sellest kas kelder ja konserv on olemas või mitte.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
- Liige
- Postitusi: 7206
- Liitunud: 13 Sept, 2011 17:35
- Kontakt:
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
Peale tuumapommi on varjendid ka tavapommitamise jaoks nagu ette nähtud,seda lgp kaasfoorumlane vist ei tea,et kritiseerib varjendeid.
Vaadates seda,kuidas pommitatakse Süüriat,on varjendid ikka väga aktuaalsed.
Norras siin,kõik kenasti korras,kas siis tsiviilkaitse(Tsivilforsvar) otsealluvuses,või kohalike omavalitsuste hallata,kes osad on konverteerinud need vajalikeks hooneteks(garaazid,laod,isegi hokiväljakuid on),selliselt,et kiiresti saaks uuesti kasutusele võtta.
Vaadates seda,kuidas pommitatakse Süüriat,on varjendid ikka väga aktuaalsed.
Norras siin,kõik kenasti korras,kas siis tsiviilkaitse(Tsivilforsvar) otsealluvuses,või kohalike omavalitsuste hallata,kes osad on konverteerinud need vajalikeks hooneteks(garaazid,laod,isegi hokiväljakuid on),selliselt,et kiiresti saaks uuesti kasutusele võtta.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40175
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
Soomlased ise ütlesid, et neil pidi 24 tunniga käsu saamisest olema varjend hakkama pandud sh teisese kasutuse kola välja visatud (elamutes olevad on tihti kasutusel nagu kelder ikka - kolakambrina. Kriitiliste sõlmede seisukorda kontrollitakse rutiinselt (ukse tihendid ja sulgurid, ventilatsiooni töötamine). See on kõvem valmisolek täna kui meil Eestis külma sõja ajal oli (meil oli nt radiatsioonivarjena kirjas keldreid, millel tuli alles aknaid kinni laduma hakata).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist