www.militaar.net

John kirjutas:Stiilis, et inimkond kogutakse lagedale väljale, surutakse vastavalt lõhkepea tulekera suurusele ringi kujuliselt tihedalt üksteise kõrvale ning siis lõhatakse tuumarelv täpselt nende epitsentris.

Sellisel puhul mahub kogu inimkond kõige täiega ära umbes 20km raadiusega ringi sisse. Inimkonna hävitamiseks piisaks ühest ~100MT pommist.

Muidugi üldiselt rääkides on ilmselgelt jama igasugune jutt, et kogu inimkond oleks nüüd haihtunud selles relvade vahetuses. Suurlinnad, infrastruktuur ning tööstus oleks kindlasti maatasa tehtud ning riigid kui sellised oleks lakanud olemast kuid ikka oleks ellujäänute taskuid säilinud kõrvalistemates kohtades kui ka otseselt epitsentritest eemale jäänud varjenditest. Osa oleks surnud kiiritussurma, osa oleks surnud meditsiinisüsteemi kollapsi tõttu ning osa oleks võtnud hävingule järgnenud raske füüsiline töö ning sellest tulenevad epideemia lained. Kuid ellujäänute kogukondi oleks kindlasti säilinud. Pigem IMO kõige hirmutavam osa potentsiaalselt tuumasõjast oleks lisaks kolossaalsetele kaotustele olnud ühiskonna arvatav degenereerumine tagasi kuhugi sinna uusaja/keskaja piiri peale. Ehk siis primaarmajandusel põhinevad kogukonnad keda ilmselgelt oleks majandanud need kellel tugevama õigus- sõjapealikud, uusülikud jne.

Tõenäoliselt jäävad Aafrika ja Lõuna- ning Kesk-Ameerika tuumarelvade otsesest mõjust puutumata - vähemalt osad, mis pole end suurde poliitikasse seganud. St maailma juhtriigid tuuma-apoklalüpsise järel võivad olla riigid, mis kuuluvad "kolmandasse maailma" ja mille iseenda ära toitmist puudutavad nt kliimamuutused kõige vähem. Eks põllumajandus on troopikas võimalik ka siis, kui maakera temperatuur 8 kraadi langeb.

Kõige enam ohvreid põhjustab mitte tuumalöögid ise, vaid selle kolmandased efektid nagu nälg, kliimamuutused, nakkushaigused, meditsiini kadumine jne. Eriti räigelt puudutab riike, kus pole piisavalt territooriumi. Suurbritannia pommitamisel paarisaja megatonniga arvatakse olevat otseseid ohvreid 10-15 miljonit, kuid aasta hiljem on elanikkond seal keskaja tasemel (tulenevalt riigi suurest impordisõltuvusest).

Kapten Trumm kirjutas:...

Kõige enam ohvreid põhjustab mitte tuumalöögid ise, vaid selle kolmandased efektid nagu nälg, kliimamuutused, nakkushaigused, meditsiini kadumine jne. Eriti räigelt puudutab riike, kus pole piisavalt territooriumi. Suurbritannia pommitamisel paarisaja megatonniga arvatakse olevat otseseid ohvreid 10-15 miljonit, kuid aasta hiljem on elanikkond seal keskaja tasemel (tulenevalt riigi suurest impordisõltuvusest).

Impordisõltuvus on kõikidel riikidel tänapäeval suur. Ka Hiinal. Venemaa on ilmne näide. Need sanktsioonid, mis täna on neile kehtestatud, on sisuliselt tühiasi kogu väliskaubanduse blokeerimise korral. Aga postapokalüptiline ökonoomika on juba rohkem selline ulmekirjanduse valdkond.

Kilo Tango kirjutas:

John kirjutas:Stiilis, et inimkond kogutakse lagedale väljale, surutakse vastavalt lõhkepea tulekera suurusele ringi kujuliselt tihedalt üksteise kõrvale ning siis lõhatakse tuumarelv täpselt nende epitsentris.

Sellisel puhul mahub kogu inimkond kõige täiega ära umbes 20km raadiusega ringi sisse. Inimkonna hävitamiseks piisaks ühest ~100MT pommist.

Ma kirjutasin mälu järgi nii et võin vabalt ka puusse panna. Kuid ei imestaks kui on rakendatuid ka taoliste eeldustega mudeleid- siis saab ju suurema arsenali ülekattuvuse kordaja ning kõvemat "tuumarelva vaba maailma" demagoogia lobi teha jne. Kuid see selleks: asja põhiolemus jääb samaks.

Kapten Trumm kirjutas: Tõenäoliselt jäävad Aafrika ja Lõuna- ning Kesk-Ameerika tuumarelvade otsesest mõjust puutumata - vähemalt osad, mis pole end suurde poliitikasse seganud. St maailma juhtriigid tuuma-apoklalüpsise järel võivad olla riigid, mis kuuluvad "kolmandasse maailma" ja mille iseenda ära toitmist puudutavad nt kliimamuutused kõige vähem. Eks põllumajandus on troopikas võimalik ka siis, kui maakera temperatuur 8 kraadi langeb.

Kõige enam ohvreid põhjustab mitte tuumalöögid ise, vaid selle kolmandased efektid nagu nälg, kliimamuutused, nakkushaigused, meditsiini kadumine jne. Eriti räigelt puudutab riike, kus pole piisavalt territooriumi. Suurbritannia pommitamisel paarisaja megatonniga arvatakse olevat otseseid ohvreid 10-15 miljonit, kuid aasta hiljem on elanikkond seal keskaja tasemel (tulenevalt riigi suurest impordisõltuvusest).

Tõsi, samas ei maksa ka unustada, et Kolmas Maailm on suur toorme eksportija. Eks oleks nemad ka tuumarusikat saanud maitsa olenemata sellest, mis poliitikat nad ajasid. Mälu järgi kirjutades võtsid Nt Aafrikas vankad sihikule strateegilised toormemaardlad Kongos. Eks eeldus oli, et totaalse hävingu raames tuleb ka täielikult paralüseerida vastasleeri majandus. Fakt aga on, et ilma põhitoorme tarneta jääb tänapäevased majandusmudelid kiirelt seisma. Nt Pärsia lahe naftamaardlate halvamine. Eks selle paralüüsi tekitamise raames nähti ette ka peamiste lähteriikide infrastruktuuri sõlmpunktide hävitamine nagu sadamad, suured raudtee depood, lennujaamad jne.

Kuid siiski on ilmselge, et suurem osa hävingut oleks puudutanud eelkõige Põhjapoolset sfääri. Nagu mainitud, siis Kolmandal maailmal oleks lisaks väiksematele totaalpurustustele tulnud kasuks ka nende asukoht, ehk siis reeglina ekvaatorile lähemal= soojem kliima isegi kui globaalne temperatuur mingi periood langeb. Seega on jah tõenäoline, et nendest oleks "uue maailma" selgroog saanud.

Igaks juhuks täpsustan, et kui mainisin riikide eksisteerimise lakkamist siis eelkõige mõtlesin ikka põhjapoolseid riike Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Eks fakt on, et hävitatud kommunikatsioonide, infrastruktuuri ning halvatud julgoleku struktuuride olukorras oleks kontroll suurte territooriumite üle olnud väga raske, kui mitte otseselt võimatu. Vähemalt kindlasti oleks selle ohvriks langenud NSVL koos oma sateliitidega kes juba rahuaja kontekstis sisemiselt käärisid. Vb isegi USA kelle majanduslik selgroog oleks murtud ning ühiskonda siduvaks liimiks ei ole rahvused vaid ideaalid. Ise küsimus on muidugi keskmiste ning väikeste rahvusriikidega Euroopas. Eks selles post-apokolüptilise riigi ning majanduskorralduse osas võibki lõputult spekuleerida- selleks see oleksoloogia alateema siin ongi.

Kui USA kaitseminister oli McNamara, arvati Pentagonis, et riigi kui sellise eksistentsi lõpuks on vaja hävitada veerand tema elanikkonnast ja kolmandik tootmisvõimsustest. NSVL puhul tähendas see 60ndate-70ndate paiku vaid suurusjärgus 50-60 tuumalaengut, mis siis arusaadavalt tuli visata suurtele keskustele (Moskva, Leningrad, Kiiev jne). USA enda puhul oli see arv 120 ringis (suuri linnasid oli lihtsalt rohkem ja elanike arv vähe suurem ka).

Tipphetkedel oli aga olukord:

vipu kirjutas: Miks 9/11 need majad kokku kukkusid? Lennuk lendas majja sisse, rebis kõik betoonist vahelae talad maha, kõrge kuumusega põlev petrool sulatas betoonis oleva armatuuri, betoon ei kandunud enam ja suur pilvelõhkuja vajus oma raskusest sisse.

Ise ka usud sellist rumalt juttu või

Erinevatest videoklippidest on selgelt näha olnud, et enamus lennukikütusest põles kohe peale lennukite tornidesse sissesõitu tulepallina ära. Veidi hiljem on tornidesse sissesõidetud kohtades selgelt näha täiesti tervet ja süttimata kontori inventari ja ka appi karjuvaid inimesi. Ma ei teadnudki, et kontori mööbel ja -tehnika on tulekindel, samuti inimesed ... See miks need tornid kokku kukkusid, on hopis muu teema.

B-29 bomber ei olnud ju mingi väike lennuk. Empire State Building kannatas selle laksu ilma tõsiste kahjustusteta.
Paar korrust kontoreid vajas muidugi uut sisustust ja klaasipaigaldajatel oli kah kõva käive.

B-25 ei ole nüüd küll miski übersuur lennuk...

Kulibin kirjutas:B-29 bomber ei olnud ju mingi väike lennuk. Empire State Building kannatas selle laksu ilma tõsiste kahjustusteta.
Paar korrust kontoreid vajas muidugi uut sisustust ja klaasipaigaldajatel oli kah kõva käive.

1. Oletame, et Empire State Buildingut ramminud lennnuk oli tõesti B-29 MTOW oli ~60tonni. Tol päeval lennati suhteliselt tühjalt (pommilasti pardal ei olnud) nii, et massiks võiks hinnata parimal juhul 40-45tonni
2. tegelikult oli tegemist B-25 Mitchelliga, mille MTOW oli tühised 15 tonni. Kuna oldi maandumas, siis oli lennuki tegelik mass ilmselt tühimassi lähedal. Maksimum 9-10 tonni pakuks.
3. Boeing 767-223 MTOW on ~180 tonni. Lennati ~40t kütus peal nii, et kogumass võis olla ~150 tonni
4. Empire State Building on hoopis teistsuguse konstruktiivse lahendusega kui WTC kaksiktornid.
5. Kõik, kes väidavad, et esimese pauguga põles kõik kütust ära ei oma aimu kah, mida tähendab tegelikult ~40 tonni lennukikikütust. Leegid, millest me räägime peaksid olema umbes sellist suurusjärku: https://www.youtube.com/watch?v=xn_GSxTDnyc mitte selline pumps nagu seal alguses käis

Ma ei taha siin hakata seda teemat harutama. Tegelikult ei viitsi ma sellesse kohe kuidagi süveneda. Aga olgem faktides täpsed kui mingeid analüüse luuakse.

3. Boeing 767-223 MTOW on ~180 tonni. Lennati ~40t kütus peal nii, et kogumass võis olla ~150 tonni

Lisaks lendab reaktiivreisilennuk kõikidel kõrgustel kolbmootoriga pommitajast kiiremini.
Pauk aga sõltub kiirusest märksa enam kui massist. Kineetiline energia võrdub poolega massi ja kiiruse ruudu korrutisest

Kaksiktornide kokkukukkumise põhjustas tulekahju tõttu hoonet kandva metallkarkassi järgi andmine (läks pehmeks).
Tuli pääses metallile ligi, sest tõenäoliselt vigastas plahvatus kui ka lennukivraki tohutu kineetiline energia metallkonstruktsiooni tulekindlat kaitsekatet (talad olid mingi plägaga kaetud).

Analoogsetel põhjustel kukkus sisse ka Mustika Prisma keskosa katus - suurel temperatuuril kaotas vahelage ja katuseid kandev metallist talastik oma tugevuse ja vajus hoone raskuse all sisse.

Põlemise taga ei pruugi olla ka niiväga kütus, kütus võib olla sütiku rollis - sellisel puhul tekib tavaliselt põlemisgaaside süttimine, mille tõttu tõuseb temperatuur ekstra kõrgele (1000+ kraadi) ja metallkonstruktsioon läheb sisuliselt kuumusest punaseks, sulateras aga on väga pehme.

Kapten Trumm kirjutas:...
Põlemise taga ei pruugi olla ka niiväga kütus, kütus võib olla sütiku rollis - sellisel puhul tekib tavaliselt põlemisgaaside süttimine, mille tõttu tõuseb temperatuur ekstra kõrgele (1000+ kraadi) ja metallkonstruktsioon läheb sisuliselt kuumusest punaseks, sulateras aga on väga pehme.

Lisaks ei maksa unustada, et toad olid vaipu, kontorimööblit ja pabereid täis. See kõik põleb suurel kuumusel heal meelel koostöös muude tekstiilidega.

Kisub üsna OT aga kaksiktornidel oli mitmeid iseärasusi, mis olukorra raskemaks tegid. Põhiline osa kandekonstruktsioonist, mis funktsioneeris samuti liftišahtina, oli ehitatud hoone keskele. Tegu oli sisuliselt palja terasega, erinevalt Empire State Buildingust, mille postid ja talad kaeti betooniga. Tulekahju puhul toimis see konstruktsioon nagu korsten, võimendades põlemise efekti konstruktsioonile. Lisaks on selliste hoonete puhul kasutusel üsna väiksed varutegurid, sest suuremad varutegurid muudaks kogu konstruktsiooni märkimisväärselt raskemaks ja kallimaks ning suure kõrguse saavutamise keerukamaks. Seega piisas suhteliselt väikesest nõrgenemisest (võrreldes mõne väiksema konstruktsiooniga), et kogu asi alla tuleks.

Mis puutub aga kõrge temperatuuriga (tuuma)plahvatuse mõju konstruktsioonile, siis pole temperatuur nii väga oluline määraja kuivõrd edasi antav energia. Väga lühikese mõjuajaga ei tohiks mingit erilist efekti tekkida. Terase märgistamine laseriga toimib ju ka sellel põhimõttel.

Ei olnud palja terasega, ei sisuliselt ega ka mittesisuliselt.

Betooniga nad kaetud ei olnud (tulekindlat värvi arvesse ei võta). Põhiline osa oli neljakandiline betoonsüdamik, mis toetas põhiliselt ainult lifte ja treppe, ning selle ümber olnud nelikanttorud, mis olid kinnitatud südamiku külge (jäikuse tagamiseks) ning mis kandsid (koos välise kestaga) horisontaalseid talasid.

WTC metallkonstruktsioonid olid üle pritsitud (vähemalt osalt) asbesti sisaldava mögaga, mis pidi andma hoonele tulekahju korral lisapüsivust, kuid on teada, et kohalik päästeteenistus keelas selle pritsimise töö käigus ära ja polegi täpselt teada, palju pritsitud sai. Loomulikult hoone omanik ei tõtta selliseid asju ka valjusti kuulutama, sest USA kohtusüsteemis võib see kaasa tuua miljonihagid.

Tollal, kui seda ehitati, polnud asbest veel keelatud.