Eesti oludesse sobiv tank on Leopard 2

[rbl]

Kas meid ohustavad vene paramilitaaride sissirünnakud?

Nagu sa juba ennist ütlesid siis põhiline on ikkagi just õppida Iisraeli kogemusest ja seega jalaväe lahingumasinad on meile asendamatud. Lisaks kõigele just paramilitaaridest sissirünnakutega me missioonidel põhiliselt rinda pistamegi. Scoutspataljon kelle käsutusse need lähevad on ikkagi puhtalt missiooniüksus. Viimaks ega erilist vahet pole, kes nende tankitõrje raketikomplekside Kornet, Konkurs taga on, käituvad nad paramilitaaridest sissidega kõik suht sarnaselt. Jalaväe lahingumasinate roll koos jalaväega ongi tankidele tee neist tegelastest vabaks teha.

[Kapten Trumm]

Iisraeli kogemus ei ole mingi universaalne nähtus.
Iisraeli kogemus peetud mehhaniseeritud (soomusmanööver)sõdades näitab, et jalaväe lahingumasinad meie mõistes ei ole esmavajadus.
Sealsed sõjad on peetud lagedatel aladel ja/või mägede eesnõlvadel, kus araablaste BMP-d peaks eriti hästi M2/M113-sid puruks krõmpsutama.
Võibolla on selle lükke taga ka vahendite nappus, sest miks muidu WWII aegsed poolroomik-soomustransportöörid mõned aastad tagasi reservist maha kanti.
Aga fakt on selles, et Iisraeli jalavägi ei sõida ei veoautoga ega ka jalaväe lahingumasinatega, vaid väga massiliste odavate soomustransportööridega.
Mida nt hillart või mina oleme ka Eestisse pakkunud, mida saaks Eestis ehitada ja mille tegelik vajadus on sadades (võrreldav ostetud veoautode arvuga).
Ja Iisraelil on VÄGA PALJU tanke, külma sõja perioodil oli nende tankipark nagu Euroopa suurriikidel.

Iisraeli 2006 kogemus pärineb sõjast sissitaktikat ja kergerelvi omanud paramilitaaridega.
Tuleb esitada küsimus, kas ja kui tõenäoline on selline sõjapidamine Eesti ainsa vastasega.
Minuarust Hezbollahi-taolise seltskonnaga võitlemiseks on Eestisse vaja mitte multi-kulti transpordikoptereid ja IFV-sid, vaid Kaitseliitu paremini relvastada.
It takes Hezbollah to fight a Hezbollah.

[tommy]

Autorile vist ei meeldinud, et delfi toimetajad surusid tema eelmise kirjatüki liialt tankide teema peale..
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/a ... d=67143424

[tommy]

Kas mitte Soome käimasoleva kaitseväereformi käigus ka kõik sõjaväeringkonnad kaotamisele ei lähe.??

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Autorile vist ei meeldinud, et delfi toimetajad surusid tema eelmise kirjatüki liialt tankide teema peale..
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/a ... d=67143424

Võib ju olla KUNNASe poolt või vastu aga ringkondade/ringkonnastaapide teemaga on ta ikka põhjalikult ämbrisse astunud.

Kujutlege endile situatsiooni meie staapide uputuses ja nende juhtida olevate vägede olematuses... Elik siis meil on Peastaap ja Maaväe staap (mis oma valdavalt kattuvates funktsioonides lihtsalt segavad teineteist), siis on pisiväeliikide staabid (mis toodavad vaid sõnavahtu), siis on KL Peastaap (imagoloogiline mineviku jäänuk) ja siis on kõige selle all veel suurriiklikult 4 ringkonnastaapi ka - ja kõik see staapideuputus juhib/kotib targa näoga meie ainust arvestatavat sõjalist jõudu elik seda massiivset-liikumatut reservbrigaadi... Selline jama lihtsalt ei aja enam naerma ka mitte - aga KUNNASele ei jõudnud see pärale ei siis kui nad neid kasutuid ringkondi moodustasid ega ei jõua ka täna.


P.S. suurele Poola riigile piisab muuseas kahest sõjaväeringkonnast.

P.P.S. de facto saab ka meil olema kaks "ringkonda" elik siis kaks brigaadi kahe ajaloolise sisssetungisuuna katmiseks

P.P.S. suurriiklik mõtlemine ning Eesti oludes sobimatute massiivsete vananenud militaarstruktuuride hädised kopeerimiskatsed on alati olnud KUNNASe "soomepoistest leitnantide" plejaadi kõige nõrgem koht

[andrus]

Annan ka natuke nõu:
Selliseid asju pole vast mõtet järgmine kord oma artiklisse panna:

Ka pärast Konstantin Pätsi võimuhaaramist 1934. aastal oli toonase Eesti riigikaitse kandvaks arenguprintsiibiks ilmselgelt jõukohasus. Meie idanaaber oskas seda 1939. aastal vääriliselt hinnata.

[Kapten Trumm]

P.P.S. de facto saab ka meil olema kaks "ringkonda" elik siis kaks brigaadi kahe ajaloolise sisssetungisuuna katmiseks

Oot, teeme enne selle brigaadi mõiste ühtemoodi selgeks. Alates Kunnasest vist kasutatakse seda terminit imeasjade kohta.
Brigaad pole ju lihtsalt olemasolevate pataljonide allutamine brigaadi juhtkonnale, kellel normaalsuuruse kohtagi vahendeid napib.
Näiteks 10 jalaväepataljoni pataljoni, mille kohta on 1 tagalapataljon ja 1 suurtükiväepataljon ei ole kaugeltki võrreldav vene brigaadiga, kus tulejõud pinnaühikule on kaugelt suurem.
Ega ka operatiivstruktuuri suvaline jaotamine.

USA armee BCT (brigade combat team) näide tänapäevasest brigaadist allpool. Brigaad on 5-7 (on ka väiksemaid) pataljonist koosnev teatud võimekustega, piiratud aja jooksul iseseisev (oma tagalaelement) seltskond, USA-s tüüpiliselt 4000 meest. Aga nt Soome soomusbrigaad on 2200 meest (Soomes on neid 2 tk).

Kergejalavägi:


Strykeri brigaad ehk nn keskmine jalavägi:


Soomusbrigaad ehk nn raskebrigaad:


Kavandatav operatiivstruktuur on meil aga jämedalt 6 brigaadi suurune aastaks 2020.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Kavandatav operatiivstruktuur on meil aga jämedalt 6 brigaadi suurune aastaks 2020.

Hea kui needsamad kakski brigaadi tolleks ajaks mingisse konditsiooni saab... Ja see "6 brigaadi suurune" täiesti mõttetu sõnakõlks mu silmis

[tommy]

Mulle jääb küll segaseks see hirmus brigaadideks jagamine.
Operatiivstruktuur peaks tulevikus kasvama ca. 21 000 meheni. Lisaks siis täiendus-ja valmidusreserv.
Kuid seda ei saa suvaliselt jagada brigaadideks(4000-5000 meest.)
Op-struktuuri moodustavad lisaks maaväele ka õhuvägi, merevägi, midagi siseministeeriumist jne.
Maavägi peaks jagunema lisaks kahele (moodustatavale) brigaadile veel erinevateks üksikpataljonideks ja kompaniideks.

[Kapten Trumm]

Op-struktuuri moodustavad lisaks maaväele ka õhuvägi, merevägi, midagi siseministeeriumist jne.

Operatiivstruktuuri moodustavad umbes pooles ulatuses KV üksused väljaspool brigaadimajandust (vähemalt võttes aluseks normaalse brigaadi suuruse).
Täna on see "ülejääk" veelgi suurem, sest brigaade on veel üks.
Brigaad ei ole lihtsalt ju meelevaldselt allutatud pataljonide kari, brigaad on orgaaniliselt seotud võitluskoondis, kus jalavägi ja LT, toetatavad ja LTT peavad olema õiges proportsioonis. Näiteks üks suurtükipataljon üle 3-4 jalaväepataljoni toetada ei saa, lihtsalt ei ulatu. Küsimus ongi nendes üksikpataljonides ja -kompaniides - mis on nende otstarve, võimekus ja väljaõpe.
Kui neile mingit kasutust ei teki, siis mis iva neid toota sellisel kujul üldse on, kui nt piisavalt tulejõudu pole, siis vastane tambib need kiiresti puruks.
Mis on täna täiesti avalike andmete põhjal relvastatud ja välja õpetatud loogikaga, et pataljoni taga on brigaad ja nii edasi.
Minu silmis jääb see suures osas segaseks - tegemist on justkui poolkõva konventsionaalse armeega.
Mis tegelikult moodustavadki nii poole SA koosseisust, sest 2 brigaadi suurt üle 5000 mehe õige pole.
Mobiilsus jne hakkavad kõvasti kannatama. Sissisõda nad pidama ilmselt ei hakka, see eeldaks lisaks jalaväe väljaõppele ja spetsiifilist sissiõpet ja teistmoodi logistikat. Sellega täna avalikel andmetel eriti ei tegeleta. Vene motolaskurbrigaadidele neist ka erilist vastast pole, sest pole piisavalt tulejõudu. Rannakaitseks jääb kah relvastus lahjaks. Tagalavalve/sisekaitse?

Arusaadavalt on sellest seltskonnast lahinguvõimeliste brigaadide tekitamine raha taga. Pole varustust, pole relvastust, pole veel sadat asja.
Sellisel juhul tekib endiselt otstarbekuse küsimus, miks on vaja ülal pidada 2000+ palgasaajat ja miks on vaja toota brigaadi isikkoosseis iga 3a takka uuesti, selle alternatiivkulu seisneb selles, et ülejäänud kamp moodustab miskeid küsitava lahinguvõimega üksikpataljone ja kompaniisid, kel pole korralikku relvastust ega varustust. Ehk siis input on 2000+ inimese palgaraha + 3000+ inimese iga-aastane õpetamine ja arvestatava lahingväärtusega output on täna nt üks brigaad (normaalsuurusega 4000 meest), tulevikus siis 2.

Taoliste lükete vältimatu tulemus tänase rahasumma juures oli, on ja jääbki olema see, et korralikku relvastust, tehnikat jne jõutakse osta näpuotsaga ja kogu armee on peade arvu järgi muljetavaldav (armastame võrrelda Lätiga), kuid lähemal uurimisel selgub, et paljuvõitu on küsimärke.

[Poti soldat]

Mulle on jäänud mulje (vbl eksin) et meil termin "brigaad" tähendab rohkem nagu mingit rindelõiku, ükskõik mida sinna siis parasjagu pole koondatud, mitte mingit standartse kooslusega üksust mida suuremate riikide armeedes näeb. Paistab väike analoogia Vabadusõja "diviisidega", mis ju olid ka suht ad hoc koondised kindlas piirkonnas.

[tommy]

Võib võrrelda soomlaste uue struktuuriga, kus maaväe op-struktuuri moodustavad nii 60 000 meest.
Seal peaks olema..
3 suurt operatiivbrigaadi.8-9 erinevat pataljoni.
2 soomustatud lahingugruppi. 9 erinevat kompaniid.
2 motoriseeritud lahingugruppi. Sama suurus, autodel ja APC-del.
Lisaks eriüksused, helikopteripataljon jms.

[Kapten Trumm]

Soomlased seisavad varsti analoogsete küsimuste ees, mis siin ja paralleelteemas küsitud sai. Ehk siis väljaõppesüsteemi ja SA struktuuri arvukuse suhe.
Kas SA struktuurist 50% meeste iga-aastane teenistus on mõttekas kulu või raha ei jagu ning kulutaks relvadele.
Seni on Soome lahendanud selle probleemi külma sõja jääkidest (sellest ka see suur vene suurtükkide arv).
See saab Soomes üks olulisemaid nö ühiskondlikke küsimusi olema.
Võib juhtuda see, et kui kutsutakse vähemus ja enamus asjasse ei puutu, tekivad samad probleemid, mis meil.
Seejärel on vältimatu selliste tegelaste püünele pääsemine, kelle üks loosung on "multifunksionaalne, mobiilne ja läbinistri professionaalne" ning kes lubavad elanikele ja ettevõtjatele teatud mööndusi (nt noored ei pea "aega raiskama), sest "külm sõda on möödas".

[Tundmatu sõdur nr. 4]

...tekib endiselt otstarbekuse küsimus, miks on vaja ülal pidada 2000+ palgasaajat ja miks on vaja toota brigaadi isikkoosseis iga 3a takka uuesti, selle alternatiivkulu seisneb selles, et ülejäänud kamp moodustab miskeid küsitava lahinguvõimega üksikpataljone ja kompaniisid, kel pole korralikku relvastust ega varustust. Ehk siis input on 2000+ inimese palgaraha + 3000+ inimese iga-aastane õpetamine ja arvestatava lahingväärtusega output on täna nt üks brigaad (normaalsuurusega 4000 meest), tulevikus siis 2.

Hea tähelepanek - ei olegi väga mõtet.
Reservistide numbriline kokkukuhjamine ilma brigaadide "katuseta" sellele reservistide massile ei oma tõesti selget mõtet/kasutegurit - lihtsalt tegevus tegevuse pärast.

[Madis22]

Viiendas tänavuses Sõduris oli huvitav artikkel sest brigaadimajandusest. Autori pakutud brigaadi struktuur tekitas huvi just sellel baasil (lisaks kergemale mehhaniseeritusele ja tankidele üleminekule), et need oma suhteliselt väikese mõõdu juures (3200-3300 meest) küsiks ka väikesearvulist srt toetust. Teisisõnu meie olemasolevate 122mm-stega saaks 5-7 sellist väikese mõjualaga brigaadi enam-vähem adekvaatse tuleulatusega toetust, samas kui täiemõõdulistele (5000-6000 meest) jalaväebrigaadidele jaguks neist ehk napilt kahele ning tuleulatusest jääks ilmselgelt puudu.