Vene julgeolekuteenistuse FSB poolt 2019. aasta 13. augustil vahistatud 38-aastane Sergei Lõhmus lõpetas 2011. aastal Pihkvas asuva Venemaa föderaalse vanglateenistuse instituudi. Viimasel ajal töötas ta kohalikul saeraamil ning aeg-ajalt käis turvamehena Peterburis lisa teenimas. Ta on Eesti ja Vene topeltkodakondsusega Petseri elanik ning ta paigutati Moskva Lefortovo eeluurimisvanglasse. Sergei Lõhmuse vend on Petseris tuntud inimene: Aleksandr Lõhmus on üks linna vähestest advokaatidest.
http://gubernia.media/news/zhitel-pskov ... noy-izmen/
72-aastane kirjamees ja Petserimaa eestlane Ilmar Vananurm: „Olen üks vähestest, kes usub ja loodab, et ükskord saame Petserisse viisata. Lunastatud ei saa suurriikide tollased patud enne, kui Koidula piiripunktist napi kolme kilomeetri kaugusel asuv Petseri on ühes maakonnaga taas Eestiks saanud, nagu ka Narva-tagune Ingerimaa. Kogu aeg räägitakse, et venelane ei anna. Sama rääkis ka mu isa, et venelasel on aatomirelvad ja kümned tuhanded tankid… Ja ometi kui inimene väga usub ja tahab, siis kõik see teostub. Kui Petserist tulen, küsitakse ikka piiril, mida te siis Venemaal tegite. Vastan, et ma ei käinud Venemaal, käisin okupeeritud Eesti territooriumil. Tartu rahule ei ole veel kriipsu peale tõmmatud! Mis kurat! Inimesed alistuvad püssipauguta, niimoodi ei saa! Sellist küsimust ei peakski Eestis üldse esitama. Kui sul on talu, kas sa annad sealt tüki niisama ära? Keegi ei anna. Tegelikult on see meie maa: 5,2 protsenti meie riigist. Jaapan ei olnud nõus kaht saart loovutama. Hea küll, me ei saa seda maad homme ega ülehomme, aga ajalugu kestab sajandeid. Tuleb aeg, saame, aga ei tohi ise alistuda. Ajalugu ei lõppe meiega.“
Vananurme isa Valjo oli enne sõda Kaitseliidu Petseri maleva jaoülem. Tal õnnestus Stalini hakklihamasinast puutumata jääda.
Vananurm: „Ju ta siis sai inimestega nii hästi läbi, et ei kaevatud. Isal oli siin metsas kolm punkrit. Kui tulid punased, läks sinna; kui tulid sakslased, et võtta väkke, siis jälle lippas metsa. Kui isa oleks Saksa väkke võetud ja Kuramaale sattunud, poleks mind olnud ja ma ei vestleks siin sinuga.“
Ilmar Vananurm on veetnud osa elust Leedus ja elanud Põlvas, õppis Vilniuse Ülikoolis vene ja seejärel leedu keelt. Ta on töötanud ajakirjanikuna rajoonilehes Koit ja toimetanud ajalehte Setomaa, kirjutanud luuletusi ja jutte ning avaldanud raamatuid. Samuti on ta teeninud leiba tolliametnikuna sellelsamal Eesti-Vene kontrolljoonel, mille olemasolu on talle juba peaaegu 30 aastat olnud pinnuks silmas.
Vananurm: „1989. aastal oli selge, et iseseisvuse taastamine on aja küsimus. Nüüdseks olen ligi 30 aastat iga päev sõnanud: «Hoia, Jumal, Petserimaad ja Ingerimaad! Ära lase meid unustada». Olen seda Petseris venelastele rääkinud, et te elate minevikus. Neil on praegugi tänavanimed «Ulitsa sovetskoje», «Ulitsa Lenina», «Ulitsa Dzeržinskovo». Petseris seisab Lenini kuju siiamaani. No kuule… Nad elavad minevikus. Nad ütlevad, et see on meie minevik. No meil on ka minevik: Võrus oli Jüri tänav Saksa okupatsiooni ajal «Adolf Hitler strasse», pärast Lenini tänav. Meie hoiame mineviku muuseumis. Venemaa peab neil suur olema. Nad ise võivad närudes elada, aga Venemaa peab SUUR olema. Talvesõjas kaotas elu 330 000 venelast, Stalinile polnud see midagi ja need, kes Soome vangist tagasi said, pandi vagunisse ja saadeti Siberisse. Milles nemad süüdi olid?“
Ilmar on kirjutanud luuletusi vene keeles ja ta on välja andnud ka venekeelse värsikogumiku.
Vananurm: „Sümpaatia. Mul ei ole venelaste vastu midagi.“
Ka raadio on tal seatud hoopis venekeelse Raadio 4 peale, kuna sealt tulevat eestikeelset muusikat rohkem kui Vikerraadiost.
Vananurm: „Ei, praegu ei saa (Venemaa kallale tulla), sest praegu oleme teises liidus. Kahes liidus korraga olla ei saa. Hääletasin 2003. aastal Euroopa Liitu astumise vastu. Mulle ei istu igasugused liidud. Aga praeguse silmaga vaadates oli liitumine õige, sest muidu oleks Venemaa alustanud Narvast nii, nagu Osseetias ja Donbassis.“
Kas suudaksime muuta venestunud Ida-Petserimaa Eestiks?
Vananurm: „Loomulikult. Petserimaal elab 19 000 inimest, Petseri linnas 12 000. Nendest kolmandik on õigusjärgsed Eesti kodanikud, kellel on Eesti pass. Need on meie inimesed. Me ei põe selle pärast, et Narvas on 95 protsenti venelased. Seni, kuni Petserimaa täielik naasmine Eesti riigi rüppe pole toimunud, on vähim, mida saame teha, käia Petseris külas, hoida selg sirge ja mitte leppida ajaloolise ülekohtuga, mille Stalini Venemaa ja Hitleri Saksamaa 80 aastat tagasi Molotov-Ribbentropi paktis (MRP) kirja panid. Rohkem tuleb Petserimaal käia. Me ei lähe sinna püssiga, me ei taha, et neil halvasti läheks.“
https://lounapostimees.postimees.ee/675 ... voi-sajand