Siis kui kaob vool!

[AndrusP]

Mida siis peab üks tsiviilisik sõja puhkedes tegema? Mitte mingit infot ma leida ei oska. Mul on 3 väikest last ja elan Tartus. Mul on puust maja, väikse keldriga. Ronin lastega keldrisse? Lahkun linnast? Kuhu oleks mõistlik minna? Loen ukraina sõja kohta ja seal pidevalt kirjas kuidas linna lähedal olevad külad on maatasa tehtud. Kas näiteks Nõguaru, Tartust nii 20 km oleks juba turvalisem valik? Oleks võimalik minna ka ühte väiksesse mahajäetud külla. Seal nii 15 maha jäetud maja ja rohkem polegi seal midagi. Isegi vett pole. Kas linnas kirikusse varju minna on ok mõte või pigem hoida suurtest hoonetest eemale? Väga raske on endale mingit plaani ette mõtelda kui ma ei tea tsiviilkaitsest midagi. Või peaks just minema Tln sõja ajaks?

Minu personaalne arvamus. Tuleks varuda hädavajalik toidu ja veevaru mingiks perioodiks. Kui vaja ei lähe on hästi kuid kui seda pole, siis halb. Mis säiliks ilma elektrita. Väiksemate kohtade rünnaku tõenäosus on kindlasti väiksem kui suurtel linnadel. Säilitada rahu.

[Kriku]

Lahkuda linnast, kui võimalik. Kui on maamaja, siis valmistuda varem sinna kolimiseks. Maamaja valmistada ette selleks, et saaks seal elada ilma elektrita, koguda mingeid elementaarseid varusid. Kui võimalik, muretseda enesekaitseks seaduslik relv (sõdurite vastu pole sellest kasu ja kui hakata vehklema, saab surma, aga sõja ajal rändab igasugu muud inimkõntsa ringi).

[NGolf]

Ukraina kogemus näitab ka seda, et rünnakusuunda tasub arvestada oma evakuatsioonikoha valimisel. Seega Tartust tasuks välja liikuda pigem lääne suunas, Viljandi poole, mitte lõunasse või itta. Kiievi ja Harkivi kandis püütakse linnu ümber piirata, kuid viimasena jõuab sõda ründevektorist kaugematesse asulatesse. Harkivi juures on põhjas kõva andmine, kuid Tšugujev on siiani Ukraina kontrolli all. Eestis annab turvalisematest kohtadest pisut aimu Vabadussõja kaartide uurimine.

[Sonam]

Vaatasin ka pisut Vabadussõja kaarte. Paistab, et oma maakoju Võru lähedale pageda ei ole kõige parem idee ja nii teoretiseerides hetkel tasuks kinnisvara vaadata Võrtsust lääne poole. ?
Lähen vb veidi teemast kõrvale, kuid proovin samuti leida võimalikult turvalist paika Eestis, kuhu võrgust väljas pesa ehitada. Ma usun, et lähituleviku ohtudest sõja variant on kõigest üks potents. stsenaarium.

[paadikapten]

Linna lähedal pole kuskil turvaline. Linnas sees vist oleks hea eelistada kinnisemaid betoonmaju. Mitte parkimismaju, vaid näiteks paneelikaid. Tellishooned vist on varjumiseks kehv valik, need on suht õrnad? Kui head kaitset pakuvad tellishoonete keldrid suurema varingu korral? Puumajade vahelt tuleb igal juhul minema saada, varasemates sõdades põles mõnigi suur ala lagedaks ja tulekahjude kuumus olevat hävitanud isegi majade juures maa sisse peidetud vara.
Vanemad, esimese vabariigi aegsed eramajad ei pruugi kah head varjumiskohad olla. Tähtvere linnaosas oli mul võimalus natuke osaleda ühe sellise maja remonditöödel. Selle maja keldrilae betooni tugevdasid vaid vanad kitsa raudtee rööpad ja betooni paksus piirdus rööbaste kõrgusega. Võibolla polnud lagi tehtud suurte koormuste jaoks, selle peal oleva põranda talad olid 15 cm läbimõõduga.

Tegelikult sobiks selline arutelu rohkem sellesse teemasse? https://militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=68&t=38109

[dorpat]

Riigi energeetiliste väljavaadete valguses olen elamises täiendavalt ringi hakanud vaatama, et kas peaks minimaal-elementaarset preppimist veidi edasi arendama. Silma jäi veesõlm. Nimelt kui vool kaob, siis ma ei usu, et Tartu Veevärk suudab väga pikalt trassil survet garanteerida. Ja selle asemel, et üle tee poodi vett ostma tormata, võiks olla endal mingisugune puhver.

Lihtsa talupoja mõtlemisega paneksin keldrisse puhvermahuti, kust saab vajadusel joogivett, aga "tavapärasel ajal" voolab sealt trassilt tulev vesi läbi, st vesi ei seisa tühja. Et kuidas sedalaadi "puhvermahuteid" nimetatakse ja on need üldse olemas? Kindlasti on sellega mingid hädad tüüpi elu tahab seal ikkagist elama hakata jmt.

Sõna "puhvermahuti" konstrueerisin lähtuvalt oma erialasest sõnavarast, niiet ei pruugi absoluutselt õige sõna olla.

[Kriku]

Hüdrofoor on selle nimi.

[dorpat]

Hüdrofoor on selle nimi.

Tänan kiire vastuse eest!

100-liitrise saab alla 200 € kätte ja tundub, et paigaldamiseks ei pea isegi geenius olema.

[alfa hotel]

Hüdrofoor on selle nimi.

Hüdrofoor suudab hoida süsteemis rõhku, aga sõltuvalt tema paigaldamise asukohast (nt tarbimispunktist kõrgemal) ei ole rõhu hoidmine ju vajalik ja piisab lihtsalt läbivoolavast mahutist? Küll on vajalik süsteemi siis lisada mingi kraan, mille kaudu saab tühjaksvoolavasse mahutisse õhk sisse, sest muidu ei taha vesi sealt eriti välja voolata.

[_dumbuser_]

Riigi energeetiliste väljavaadete valguses olen elamises täiendavalt ringi hakanud vaatama, et kas peaks minimaal-elementaarset preppimist veidi edasi arendama. Silma jäi veesõlm. Nimelt kui vool kaob, siis ma ei usu, et Tartu Veevärk suudab väga pikalt trassil survet garanteerida. Ja selle asemel, et üle tee poodi vett ostma tormata, võiks olla endal mingisugune puhver.

Lihtsa talupoja mõtlemisega paneksin keldrisse puhvermahuti, kust saab vajadusel joogivett, aga "tavapärasel ajal" voolab sealt trassilt tulev vesi läbi, st vesi ei seisa tühja. Et kuidas sedalaadi "puhvermahuteid" nimetatakse ja on need üldse olemas? Kindlasti on sellega mingid hädad tüüpi elu tahab seal ikkagist elama hakata jmt.

Sõna "puhvermahuti" konstrueerisin lähtuvalt oma erialasest sõnavarast, niiet ei pruugi absoluutselt õige sõna olla.

Überammu on olemas veetornid. Kui võimalik siis pane kuskile kõrgemale mingi tünn ja ette tagasivooluklapp ning kõik tünnist allpool olevad asjad saavad niikaua hakkama kuni tünnis vett on. Tõsi, kui nüüd veevärgist vesi ära kaob siis peab seal tünnis peale surve kadumist mingi klapi panema kuskaudu õhk sisse pääseb, muidu ei tule seal kas mitte midagi välja või niriseb ainult natuke. Keldri puhul peab hakkama seda vett kas pumpama või siis tassima. Kogu eelmise asja jaoks sobib esimene veeboiler mis on elektrivõrku ühendamata.

[Kriku]

Hüdrofoor suudab hoida süsteemis rõhku, aga sõltuvalt tema paigaldamise asukohast (nt tarbimispunktist kõrgemal) ei ole rõhu hoidmine ju vajalik ja piisab lihtsalt läbivoolavast mahutist?

Jah, aga ikkagi on minu teada kõige lihtsam kasutada tühja kotiga hüdrofoori. See on vabrikutoode, mis ette nähtud toimima läbivoolava vee paagina ja kraani probleemi on lihtne lahendada - panna nii välja- kui sissevoolu külge.

Võimalik, et on müügis ka mingi ilma kotita paak samaks otstarbeks, aga ma ei usu, et väga palju odavam.

Aga ma pole torumees, nii et võib-olla eksin.

[nmsi]

Hüdrofooril on üks ava. Kui süsteemis on pidev surve sees, siis ma ei kujuta ette kuidas vesi seal vahetub.
Võib teha ju süsteemi kus on klapp lokaalse veevärgi eristamiseks ja surve kõikumise peale lükatakse klappi sisse-välja pumba käitumise imiteerimiseks aga see tundub kilplaslik.

Võib-olla kõige lihtsam oleks tõesti kõrgel asuv boiler, mis on veel valetpidi ühendatud (väljavool on all) ja enne boilerit on kraan, kust saab süsteemi katkestuse korral õhku anda.

[dorpat]

Hüdrofooril on üks ava. Kui süsteemis on pidev surve sees, siis ma ei kujuta ette kuidas vesi seal vahetub.

See on päris oluline detail Tänud sõna sekka viskamast.

[Lemet]

Kaubanduses pakutavad hüdrofoorid on kuni 80-liitrised, mis on mingi veevaru loomiseks pisut vähevõitu. Ja kui enne hüdrofoori trassis surve puudub, siis pole ka hüdrofoorist vee tagamiseks ju mingit tolku.

[Kriku]

Nojah, siis peaks pumpama, et vesi välja tuleks.

Aga kui suur siis see veevaru olema peaks? Kui palju akf-i keldrisse ära mahub? Ilmselgelt ju ei ole võimalik ega otstarbekas nädalateks vett varuda, vaid pinnavett filtreerida.