www.militaar.net

Suurus suuruseks, aga ma leian, et kodanike kaitse on midagi riigile nii fundamentaalset ja põhimõttelist, et sellest loobumine seaks juba riigi enda legitiimsuse ja otstarbe küsimärgialla.

London Bridge kirjutas:Suurus suuruseks, aga ma leian, et kodanike kaitse on midagi riigile nii fundamentaalset ja põhimõttelist, et sellest loobumine seaks juba riigi enda legitiimsuse ja otstarbe küsimärgialla.

Loomulikult! Kui õnnestub mõjutada riik enda kaitsmisest loobuma siis piisab mõnekümnest palgasõdurist sellise riigi vallutamiseks. Ajalugu on seda näidanud. Lenin õpetas, et tuleb toetada patsifiste välismaal. Oma maa patsifistid aga tuleb likvideerida.

Ma arvan, et igasugune teema edasine arutelu on tulutu enne, kui teema esialgne algataja pole selgelt öelnud, mida ta oma krüptilise ja liiglühikese hüüatusega silmas pidas.

Niisis, foorumlane sahara, kas plaanis on riigikaitse kinni panna või hoopis viia see üle vabatahtlike panustamise peale?

Ka Läti relvajõud ei ole vististi ses mõttes "vabatahtlikud", sest Lätilgi on riigikaitse eelarve, kusjuures praegusel hetkel meist suurem.

Point on selles, et Läti puhul on riigikaitse põhisambaks või tuumaks Zemessardze, ehk vabatahtlikud. Väga pikka aega on nad toimetanud puhtalt teiste riikide poolt annetatud varustuse peal ja riigipoolne abi on olnud sisuliselt minimaalne. Veel 6-7 aastat tagasi oli neile eraldatud raha kordades väiksem kui Kaitseliidul (paar miljonit vs 30 miljonit). Selle tõttu on kannatanud vabatahtlike varustamine ja nende väljaõpe.
Täielikult vabatahtlikul organisatsioonil lihtsalt puuduvad vajalikud ressursid (nii raha kui inimesed), et toimivat riigikaitset üles ehitada.
Riigikaitse peab olema riigi kui tervikliku süsteemi kohustus, sest muud moodi see ei toimi. See tähendab muuhulgas mitmesuguste kohustuste seadmist oma kodanikele. Kusjuures riigi julgeoleku tagamiseks laienevad kohustused palju kaugemale kui ainult kaitsevägi. Ka tsiviilkaitse on ju oluline osa julgeolekust.
Ma lisaksin siia otsa veel ühe argumendi. Nimelt on täielikult vabatahtlikul organisatsioonil praktiliselt võimatu ilma mõningase riigi abita (kasvõi vahendajana) hankida raskerelvi ja moona. Seda takistavad muuhulgas teiste riikide seadused. Rääkimata muidugi sellest, et ma kujuta hästi ette kuidas mingid vabatahtlikud suudaksid kokku koguda näiteks paarkümmend miljonit eurot miinipilduja moona ostmiseks. Juba ühe n-ö rahvasoomuki raha kokku ajamine on kerge väljakutse. Ilma raskerelvadeta on aga sisuliselt võimatu teise riigi sõjalise agressiooni vastu astuda.

Küsimus ei saa olla pelgalt sõjaväe komplekteerimise viisis. Vähemalt teema algataja poolt. Olenemata komplekteerimise viisist, mingi kulu riigikaitsele on. Järelikult ei saa, vastu tulles teema algataja nõudmisele, seda kuou pensionäridele jagada. Seega - ootan ikka veel seda vabatahtliku, ilma igasuguse kuluta riigikaitsemudelit.

Riigiga pole mõtet katsetada!

Või oskab keegi lõime pealkirja korrigeerida?

Teemaalgataja foorumlane sahara oli küll kibestunud, kui administraator tema lühikesi plärtsatusi kustutas, aga paistab, et midagi tõsisemat seal taga polnudki.

Tänan adminni vastutulelikkuse eest, kuid paistab, et seekord oli see lahkus siiski liiva jooksnud. Minu arvates võib selle teema lukku panna, ega midagi tarka siit vist ei tule.

Võibolla pidas akf. sellist Islandi variandi moodi asja silmas? Et (mere)piirivalve+õhuseire+eriväed+kaitseliit+NATO? Selle põhjalt annaks midagi juba arvutada ja tuletada, kuigi ka need kulud poleks kindlasti mitte 0 eurot.

Sain akf sahara erasõnumist aru, et ta arutelu jätkata ei kavatse, nii et teema läheb lukku.