Lennuvahendid EKV-le ehk õhuväe oleksoloogia

[Rebasepoeg]

No võiks ju öelda, et Gripenite raha läks praegu Eesti Raudtee alla. Aga õige kah. Korralikel riikidel ei ole nii palju raudteed era omandis.

[Tux]

Rootslased igatahes ei maga, vaid täiendavad Gripenite relvastust
http://www.saabgroup.com/us/MediaRelati ... eId=139159
IRIS-T rakettidega.
http://en.wikipedia.org/wiki/IRIS-T
http://www.eurofighter-typhoon.co.uk/co ... irist.html

[Kapten Trumm]

Isiklikult arvan, et selleks ajaks kui see rakett Gripeni all on operational, on jänkid juba uue asja välja toonud.

Ettevaatlikuks teeb asja veider aerodünaamiline skeem, meenutame siinkohal imeaerodünaamikaga vene rakette, mis algul pidid olema ülikõvad, tänaseks räägitakse juba tootmise lõpetamisest.

Kui andmeid vaadata, siis IRIS-T pakutakse kiirust 2 Mach+ ja kaugust 12 km, viimasele AIM-9 Sidewinderile 2,5+ Mach ja 18 km. Lennukauguse vahe on siiski 50%.

USA-s on muidu käimas projekt Improved Sidewinder.

Mina panustaks Sidewinderile kui loetamatutes sõdades end tõestanud põhilahendusele, IRIS on natuke ulme ja sellised põhilahendused ei ole ennast kuskil reaalselt õigustanud.

[Würger 190G]

USA-s on muidu käimas projekt Improved Sidewinder.
IS ammu läbi ning rakett AIM-9X relvastuses nagu ka IRIS-T.

[Kapten Trumm]

AIM-9X ei ole Improved Sidewinder. 9X on lihtsalt täiustatud AIM-9M, täiesti tüüpilise Sidewinderi airframega.

Box Office/Improved Sidewinder
This formerly classified USAF program began in 1988 in conjunction with Raytheon to overhaul Sidewinder design. The missile introduces tail control with small independently activated tail fins shaped like those on the MIM-104 Patriot, and eliminates wings and rollerons, relying on the body for lift. The missile has greater acceleration, a 50-g maneuvering capability, and fits into 1/4 of the weapons bay space required for conventional AIM-9. The guidance system offers Electronically Erasable Programmable Read- Only Memory (EEPROM), and a digital roll-control autopilot.

The "Box size" (i.e., the square dimensions of its container) is 7.9 in (200 mm) compared to the 20 in (508 mm) of the standard Sidewinder. Obviously, the Box Office is designed to be fitted in the internal weapons bay of aircraft such as the F-22, so more can be carried in a given volume.

Boa
Similar to Box Office, but undertaken by the US Naval Air Test Center at China Lake, CA. The wings are merely reduced in size instead of being eliminated

Lähimaa relvastuse valikul teeks mina küll panuse Sidewinderile. Muud raketid on lihtsalt teiste tootjate igavene mittevõidetav võidujooks jänkide dollarimägedega.

http://www.f-16.net/f-16_armament_article1.html

Sellel lehel on toodud kõik erinevused ja lahinguline ajalugu. Tõsi, toodud on ainult USA ja Suurbritannia võidud, ilmselt Iisrael lisaks sinna kaks korda samapalju

[Würger 190G]

Box Office is designed to be fitted in the internal weapons bay of aircraft such as the F-22

Mujale ei sobi?

Ja millal tootmisse?

[Kapten Trumm]

Tootmises pole peale AIM-9X kumbagi, F-22 ajab praegu läbi AIM-9X-ga, neil pole isegi kiivrisihikut veel paigaldatud.

Jänkide arvestus on lihtne, et AIM-9X ja JHMCS tagab igal juhul nende üleoleku arvatavast õhuvaenlasest, kes kasutab kas vananenud lääne masinaid või uuemaid vene omi. Pole mõtet lihtsalt raha kulutada. IRIS-T ja EF-2000 vastu nad ju sõdima ei hakka.

Kiivrisihik annab muidu niipalju juurde, et sellel aastal peetud õppelahingutes inglise EF-2000 ja USA F-22 vahel said lähimaal pähe F-22-d (tänu sellele, et neil pole kiivrisihikut veel paigaldatud, mis inglastel on). Pikalt distantsilt said EF-d kotti enne, kui nad vastast radaril nägid.

Teisalt ei hakka jänkid elu sees riskima, et saata 120M USD maksev F-22 vastase visuaalse nägemise ulatusse, kus võib kasvõi juhuslikult pihta saada. See ju nulliks kogu lennuki loomise idee. Hoitakse distantsi, kasutatakse oma stealthi ja läkitatakse rakette kaugelt.

Nende uute rakettide mõte oli raketi gabariitide vähendamine, et neid mahuks suletava relvaruumiga lennukisse rohkem (F-35, F-22).

[Kapten Trumm]

Video, kuidas käib lennukite opereerimine maanteedelt, ei mingeid baase ega midagi. 15 minutiga on lennuk uuesti stardivalmis. Lihtsalt kummutamaks väiteid, kuidas ida poolt tulevad lennukid siin kõik esimese viie minutiga ära hävitavad.

Sellisel opereerimisel on sortie generation rate selline, et kaugel asuvaid lennuvälju kasutav vastane peab 10 lennuki mahasurumiseks kasutama tervet lennuväediviisi. Ehk et hoida pidevalt mõned lennukid õhuruumis pidevalt õhus, peab konventsionaalse lennuväebaasi ja suurema hooldusmahu korral pidama käigus kümneid lennukeid.

Sama loogika järgi toimivad ka soomlased, et nende 60 Hornetist jagu saada, peab vastane korraga kasutama sadu lennukeid. Selline "metsalennuk" on 20 minuti pärast õhus tagasi, kui vastane peab lendama pool tundi oma baasi, seal kulutama paar tundi lennuks valmistumisele ja lendama pool tundi rindele tagasi. Ühe vene lennuväepolgu tavaline rutiin on 1/3 lennukitest asub remondiangaaris.

http://www.youtube.com/watch?v=SNlGgQ6VEbY&NR

Siit korra läbi käinud video Gripeni eelkäija lühirajaomadustest - vaadake eriti maandumisjooksu pikkust (või selle puudumist).

http://www.youtube.com/watch?v=Gx0wwzpL ... ed&search=

[Kapten Trumm]

Soomlaste Horneti lühimaandumine

http://www.youtube.com/watch?v=-xa3PNmh ... ed&search=

[Kruuda]

Kuna Eesti ei soovinud neid lennukeid (ehki ma ei ole kusagil näinud ametliku pakkumist selleks) siis on Rootslased leidnud teise võimaluse üleliigsete Gippenite vähendamiseks, ehk siis maha kandmiseks, õnneks siiani erinevalt Venelastest (SU27) oma riigi territooriumile.
http://www.postimees.ee/200407/esileht/ ... 256196.php

[Kapten Trumm]

Gripenist

Mul õnnestus paar päeva tagasi istuda Gripeni kangide taha. Seda siis Linköpingis asuvas Rootsi õhujõudude muuseumis asuva Gripeni-simulaatoriga. Asjaosaliste väitel pidi olema sama masin, mida rootsi piloodid tarvitavad. See oli siis pärislennuki jupp kabiiniga, istme, rihmade, kõikide kangide, ekraanide ja nuppudega. Kabiini sisu on päris, mitte mingid arvuti-joystick-id.

Kabiinist "kelladega" instrumente ei leidunud. Oli vaid kolm keskmise laptopi ekraani mõõtu LCD monitori, mida tegelikult eriti vaja vaadata ei ole, sest kogu lennuinfo jookseb HUD peale.

Mis tõsist harjutamist vajas on see palju kiidetud HOTAS ehk hands-on-throttle-and-stick - kogu lendamise ja lahingu pidamise nupud on koondatud juhtkangi ja gaasihoova peale. Igal nupul on seal sada eri funktsiooni ja eri nuppe on kokku kümmekond. Ebaloogiline oli see, et kahurist laskmisest oli vajalik lock-on, samas selle saamisel ei tekkinud nn kahuritunnelit HUD-l, mis näitab pöörete peal mürskude tegelikku trajektoori.

Ka oli harjumatu see, et rattapidurid käisid gaasikangiga (tõmmatates kangi täiesti taha). Pidurduslangevarju ei ole ja kogu pidurdamine käib kahe sabas asuva pidurdusklapi ja rattapiduritega.

Ega selles lennus midagi keerulist olnudki, erinevalt nt vene masinatest, kus hoitakse pidurid peal, viiakse mootor full military thrusti peale, päästetakse pidurid ja läigatatakse järelpõletid sisse. Seal käis lihtsalt stardirajal gaas põhja ja valmis.

Programm kestis ise 20 minutit ja maksis 150 SEK. Selle käigus lendasid ka mõned "vaenlased", kes olid läbisegi reisilennukitega. Poleks seda nuppude sassiminekut olnud, oleks taeva puhtaks teinud. Kahjuks jäi selle nuppudega pusimise (kord kahur ei lasknud, kord kadus radaripilt ära) tõttu skooriks 1 hävitatud ja 1 vigastatud.

Internetis ütleb, et simulaatoriaeg tuleb telefoni teel broneerida. Tegelikkuses sai ka koha peal löögile, sest hoolimata soliidsest külastajate arvust käidi seal küll kiibitsemas, kuid julgeid, kes sisse julgeks istuda, ei leidunud. "Lennu" ajal kogunes lisamotivatsioonina masina ümbere suur hulk publikut.

[Soobel]

Kadedaks teeb kurat.
Oleks kuskil IIMS simulaator ka selline olemas...

[Lemet]

Kiibitsesin isegi selle simulaatori kõrval,hea kena oli kaeda,kui julge svensson kohe peale õhku saamist keeras massina nii 45 kraadisesse kreeni ja selle asemel,et lennuk otseks joondada,ajas kaela kõveraks sama nurga alla ja toimetas niimoodi edasi,kuni instruktoril tast hale hakkas.Ja veel-simulaatori hinne on odavamaks läinud,mu mäletamist mööda oli eelmine ja üle-eelmine aasta hinnaks 200 seeklit.(või siis aeg lühemaks... )Aga igal juhul on Flugvappen Museet koht,kuhu jäetud tunde ei pea mitte kahetsema.

[Kapten Trumm]

Mulle isiklikult piloteerimistehnika mingi eriline uudis polnud ja kuidas näeb välja split-S või barrel-roll, seda teadsin juba enne. Lihtsalt reaalset huvi pakkusid Gripeni manööverdusomadused ja peaks ütlema, et mis ma enne asjast arvasin, nii ta umbes ka oli. Tegelikult võrdluseks F-16ga peaks ütlema, et pöördekiirus ümber pikitelje on Gripenil parem (see on tüüpiline kõikidele vaidtiib-lennukitele, samas püsivaid manöövreid teeb F-16 (arvamused Falcon 4.0 põhjal, mis on pälvinud ka F-16 lendurite üksmeelse heakskiidu oma realismi pärast) paremini. Kui kallutada 90 kraadi ja tõmmata juhis lõpuni taha, siis Gripen hakkab punnitama g-sid ja kohtumisnurk kasvab nagu vägisi. Läks päris mitu-mitu sekundit juhise venitamist enne kui alfa kasvas 20 kraadi kanti ja 9G nagu ei näinudki eriti. F-16 tõmbab praktiliselt hetkega 9G ja 25 kraadi alfa kohe välja. 9G-ga võib senikaua ringiratast sõita kuni ise kannatad. Hea pöördekiirus ümber pikitelje tingib aga selle, et kaldtüürid on äärmiselt tundlikud ja maandumisglisaadil kipub Gripen hirmuäratavalt tiivalt-tiivale kõikuma. Mul õnnestus sellega muidu suhteliselt veatu lennu järel maandumisel hunnikusse sõita.

Mis veel silma jäi - võimsus tundub siiski vähemalt virtuaaltunde järgi nõrgem kui F-16C-l. Kui kiirendada täisgaasil horisontaalis Mach 1-ni 1000 meetri kõrgusel ja tõmmata üles, siis kiirus hakkab imekähku langema ja stabiilset kiirust suutis lennuk hoida kuskilt 20-25 kraadise tõusunurga juurdes. Mis kisub vägisi sinna F-4 liigasse juba. F-16C läheb samadel tingimustel konstaktse kiirusega 40 kraadiga üles peaaaegu 10 000 meetrini välja. Muidugi - kui võrrelda mootoreid, siis F-16-l on ikka märksa toekam "toru" ka taga.

Kui veel viriseda, siis pikemat kasvu pilooti segab tugevasti kabiini esimese osa raam, mis asub peaaegu silmade kõrgusel. 160 cm meestele on ilmselt paras. F-16-l polegi mingeid kabiiniraame selles kohas.

Vähemalt selle virtuaalkogemuse järgi oli asi nagu ette arvasin - Gripen on igati vint masin, kuid kahjuks on F-16C liiga võimas ja lihvitud disain, et mütsiga lööma tulla.

[Tux]

Uudiseid Rootsimaalt...
Tai Kuningriik valis peale pikka kaalumist omale Gripenid koos Saab Erieye AEW lennukitega.
http://www.gripen.com/en/MediaRelations ... 7_thai.htm
samuti on hakatud reaalselt masina uuendamisega tegelema. Selle tulemuseks peaks olema 35% võimsam mootor ja ühte-teist veel.
http://www.gripen.com/en/MediaRelations ... 9_demo.htm
http://www.gripen.com/en/MediaRelations ... e_demo.htm

Samuti paistab, et saavad omale ka Meteoori külge
http://www.gripen.com/en/MediaRelations ... meteor.htm