www.militaar.net

tommy kirjutas:

JTatikas kirjutas:Kas midagi sellist http://www.diehl.com/fileadmin/diehl-de ... e_2010.pdf selle 25 mln dollari eest saaks osta?

Kui "sellise" all peetakse silmas lahinguvõimelist ÕT-kompleksi/süsteemi, siis ei saaks...
Ei saaks tõenäoliselt ka siis, kui 25-le miljonile null lõppu juurde kirjutada...

Huvitav, põhjanaabrid ostsid neli kompleksi (24 laskeseadet) ja maksid selle eest kuskil 640 miljonit dollarit. Mis teeb ühe kompleksi hinnaks 125 miljonit. Kompleksid ise maksid mäletamist mööda 345 miljonit, ülejäänu olid radarid, raketid ja muud lisad.

Julmalt mälu järgi oli soomlaste Nasams-paketi maksumus miski ca 650 mln. Euri. (mitte USD)
Sellest Nasams süsteemid ise ca. 350 mln. ja Amraam-tehing ca. 300 mln.(osa rakette läks aga ka ÕV käsutusse)
Ja ostsid soomlased mitte neli, vaid kaks pataljonikomplekti.

Postimehe juhtkiri ütleb "Obama lubadused saavad teoks" ning märgib, et see 25 mln. on USA presidendi poolt Tallinnas antud lubaduse: Ämarisse NATO regionaalse õhuväe treeningkeskuse rajamisest, elluviimiseks.

See on väga hea, et meie julgeolek ka teistele NATO liikmetele korda läheb! Selline piirkondlik erinevate pilootide väljaõppe ning treeningkeskus on samuti ka maailmarahu ja muu seonduva poliitika mõttes ohutu, kuna see ei ole "substantial force", samas on see kõik tõenäoliselt piisavalt järjepidev.

Poolakatel polnud häbi käia Steadfastil viimati SA-6 ja viimasel Kevadtormil Ämarit valvata SA-8-ga.
Viimase operaator peaks meil siin foorumis ka olemas olema.
Ilmselt tuleks nad siia sõtta ka taolistega.
SA-6 on siis Buk'i eelkäija (Buk oli see, mis "hiiglas" Ukrainas hiljuti) ja SA-8 on Tor'i eelkäija (SA-6 ja SA-8't venelased enam ei kasutagi).
Kui võtta taaskord kaup kõige kõrgemalt riiulilt, nihkub võimekuse teke sinna 2050. aasta kanti.
Ei ütleks midagi NASAMSi pataljonikomplektide vastu - head pillid kahtlemata.
Paraku aga ei hakka neid niipea olema.

Kapten Trumm kirjutas:Poolakatel polnud häbi käia Steadfastil viimati SA-6 ja viimasel Kevadtormil Ämarit valvata SA-8-ga.
Viimase operaator peaks meil siin foorumis ka olemas olema.
Ilmselt tuleks nad siia sõtta ka taolistega.
SA-6 on siis Buk'i eelkäija (Buk oli see, mis "hiiglas" Ukrainas hiljuti) ja SA-8 on Tor'i eelkäija (SA-6 ja SA-8't venelased enam ei kasutagi).
Kui võtta taaskord kaup kõige kõrgemalt riiulilt, nihkub võimekuse teke sinna 2050. aasta kanti.
Ei ütleks midagi NASAMSi pataljonikomplektide vastu - head pillid kahtlemata.
Paraku aga ei hakka neid niipea olema.

Venelaste elektroonilise sõja võimekus on minu teada täiesti piisav selleks, et SA-6 ja SA-8 on praktiliselt kasutud.

Kilo Tango kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Poolakatel polnud häbi käia Steadfastil viimati SA-6 ja viimasel Kevadtormil Ämarit valvata SA-8-ga.
Viimase operaator peaks meil siin foorumis ka olemas olema.
Ilmselt tuleks nad siia sõtta ka taolistega.
SA-6 on siis Buk'i eelkäija (Buk oli see, mis "hiiglas" Ukrainas hiljuti) ja SA-8 on Tor'i eelkäija (SA-6 ja SA-8't venelased enam ei kasutagi).
Kui võtta taaskord kaup kõige kõrgemalt riiulilt, nihkub võimekuse teke sinna 2050. aasta kanti.
Ei ütleks midagi NASAMSi pataljonikomplektide vastu - head pillid kahtlemata.
Paraku aga ei hakka neid niipea olema.

Venelaste elektroonilise sõja võimekus on minu teada täiesti piisav selleks, et SA-6 ja SA-8 on praktiliselt kasutud.

sa-6 ja -8 on poolakail jm. idablokil kasutusel ainult tänu sellele, et 80´date aastatel toimuma pidanud relvastuse ümbervahetamisel ei jätkunud neile tootmisvõimsuseid, nagu said nad ka muid jubinaid hiljem, kui maksujõulisemad kliendid (india, süüria). mingeid upgrade on tšehhis/poolas tehtud, kuid eks nad sellised küsitava väärtusega on.

Venelaste elektroonilise sõja võimekus on minu teada täiesti piisav selleks, et SA-6 ja SA-8 on praktiliselt kasutud.

Rahvasuu teab rääkida, et nimetatud SA-de eetrisse tulek on lennuväele märksa suurem probleem kui lennata polügooniharjutust NASAMSidest 20a pärast visioneeriva territooriumi kohal.
Jugoslaavias oli üks juhtum, kus natuke asja jagav SA-6 komandör lasi ameeriklaste F-16 taevast alla, kasutades kompleksi loominguliselt. Vaene ameeriklane ei jõudnudki oma ECM-i tööle panna.
Meediaski oli juttu. Näiteks ei saa Il-76tega segamatult 5000 m kõrgusel dessant pardal sihtmärgi suunas lennata.

Juhtum ise siin: https://www.youtube.com/watch?v=1lRMz1H8RUg
Märksõnaks backup süsteemi kasutamine.

Kas Eesti ei võiks osta endale paar lennukit tsehhidelt, selle asemel, et neid rentida erafirmalt.
Hiljuti oli just uudis, et tšehhid müüsid 15 lennukid L-159 iraaklastele 30 milli USD eest.
Me võiks ju ka paar lennukit osta.

Kasutatud lennukite, soomukite ja tankide soetamise tükihind on ju kõige väiksem kulutus, põhiline kulu on ikkagi elutsükkel. Elutsüklikulud ületavad nimetatud relvasüsteemide soetushinna u. 2-5 aastaga. Tavaliste väljaõppekulude kõrval on üheks kõige suuremaks lennukite, soomukite ja tankide elutsüklikuluks - sõjaaja varuosakomplektide ning laskemoonavarude ostmine ja hoidmine - ja see on massive kulu.

Kui me räägime õppelennukite rentimisest lihtsalt sihitajate väljaõppeks siis on Ämari täna liitlaste päris lennukeid täis ning kogu see L-39 rent on suhteliselt arusaamatu.

Viiskümmend kirjutas:Kasutatud lennukite, soomukite ja tankide soetamise tükihind on ju kõige väiksem kulutus, põhiline kulu on ikkagi elutsükkel. Elutsüklikulud ületavad nimetatud relvasüsteemide soetushinna u. 2-5 aastaga. Tavaliste väljaõppekulude kõrval on üheks kõige suuremaks lennukite, soomukite ja tankide elutsüklikuluks - sõjaaja varuosakomplektide ning laskemoonavarude ostmine ja hoidmine - ja see on massive kulu.

Kui me räägime õppelennukite rentimisest lihtsalt sihitajate väljaõppeks siis on Ämari täna liitlaste päris lennukeid täis ning kogu see L-39 rent on suhteliselt arusaamatu.

Eestis ostis http://www.postimees.ee/1797057/eesti-v ... -soomukeid arvutan näiteks elutsüklikulud välja võtan aluseks,et kõik 60 tk on alates 2006 meie käsutuses st. 8 aastat.
Maksma läksid soomukid 112,7 miljonit krooni 112700000/15.6466=7202843 EUR ühe hind 120047 EUR
Soomuki hoolduskulud võiks täis saada ostuhinna 5 aastaga st. 120000/5=24000 EUR aastas
2006-2014 on kaheksa aasta peale kulunud ühele soomukile minimaalselt 192000 EUR kokku 11,52 milj. Võimalik,et ostes vanad ja odavad soomukid on nende elutsüklikulud hoopis 60000 EUR aastas mis teeks siis 480000 EUR kaheksa aasta jooksul soomuki kohta ning kogu XA180 komplekti elutsüklikuluks 28,8 miljonit EUR.

Soome Hollandist ostetud tankide näitel oleks nende elutsüklikulud 40 miljonit EUR aastas minimaalselt ja 100 miljonit maksimaalselt aastas.
Mind huvitab millal on mõtekas osta juba täiesti uut tehnikat?
Millised on antud näite põhjal täiesti uute soomukite ja tankide elutsüklikulud aastas?

Minu mõte oli, et tõesti, miks neid renditakse? Miks ei ostetaks endale paar tükki? Ma ei taha uskuda, et see rendi hind tuleb nii palju odavam?

Minu arvamus on, et pigem tundub rentimine mõistlikum nende lennukite soetamisest.
Nende lennukite rendikulu ei ole tegelikult väga suur, kiiruga kahjuks ei leidnud andmeid, kuid varasemast on meelde jäänud miski paarsada tuhat eurot aastas?
Kui arvestada, et ostame minimaalse hinnaga 2x L39 välja hinnaga 2 mln €, siis 10-a pärast võib õhuväes olla pilt täiesti teine (pean silmas sõjalist olukorda, liitlaste kohalolekut jne).
Pigem pean õigeks võimalikult lühikesi rendilepinguid, et oleks minimaalne võimalus sihitajate jt väljaõppeks. Õhuväes võivad 10a perspektiivis olla suured suunamuutused seoses julgeolekuolukorra muutusega ning mõne aasta pärast ei pruugi neid masinaid meil enam väljasostes üldse vaja minna. Ei tea ka rendilepingu sisu, kuid kas selle põhjalikum hooldus ja asendamine ei tule lepingupartnerilt?

L-39 rentimise (ja mitte F-16 rentimise) küsimus on selles, et kui lendamise sisu on sihtmärgi mängimine sihitajate väljaõppeks ning FAC-ga polügoonil koostöö harjutamine, siis selleks on F-16 rentimine lihtsalt liiga kallis - taoline koostöövorm aga ei vasta sellele profiilile, mille järgi üks hävituslennuk treeninglende tegema peaks. Et harjutada maapealse juhtija raadio teel antud juhiste järgi koordinaatidele xyz lendamist ja seal millegi tuvastamist, selliseks tegevuseks on simulaatori kasutamine palju odavam/tõhusam ning ajakulu igasugu protseduuridele - mis otseselt ei täida ülesannet, kuid on vajalikud lendamiseks õigesse kohta ja lennuki õhku saamiseks-maandumiseks - on simulaatoril hulga väiksem.

Ehk siis meie ÕV tänase väljaõppe õppevahendiks olemine on üsna kaugel piloodi taseme hoidmiseks vajalike ülesannete profiilist - selleks oleks otstarbekas kasutada nt lennukooli lennutunde, kui selline asutus siin oleks - ülesanded "võta kurss 030 oma asukohast ja suurenda kõrgus 7000 meetrini" on pigem pilotaaz/navigatsioonioskuste õppe teema.

Kui mingeid karmimaid pille rentida, siis seda juhul, kui neid ka nt õhupolitsei rollis kasutatakse. Selleks rolliks on kõik L-39 klassi masinad lootusetult lahja lennudünaamikaga ning väga piiratud relvastuse/avioonikaga (või on selle paigaldamine üldse võimatu - siin kasutatavad L-39'd on just taolised).

Ühes erialafoorumis oli kord elav vaidlus, mida on vaja era-F16 pidamiseks. Selgitati, et kui sa ei kasuta teatud lennureziime ja seadmeid, siis on võimalik masina ülalpidamiskulusid oluliselt kärpida. Näiteks sind sertifitseeritakse üksnes lendudeks hea nähtavuse korral (pole vaja radarit ning ILS-i), kõrgusel kuni 2000 m (pole vaja hapnikuaparatuuri ega kabiini survestamist), kiirusel kuni 700 kmh ja stardiradadelt pikkusega 2000+m (pole vaja järelpõleti kasutamist - mootori hooldusmaht väheneb) jne jne jne. Taoliselt pidid olema lahendatud ka USA-s asuvad lahingulennukid, mis erakätes on (F-4'd, MiG-23, MiG-29 jne), nendega pidi saama müristada selgel päeval lennushow'l, kuid piirangutega lendu teha ei lubata. Paraku jäi üks probleem, mida tsiviilis oli võimatu lahendad - nimelt kasutavad paljud sõjamasinad (sh F-16) hüdrasiiniga töötavat avariiturbiini ja hüdrasiini saab käidelda üksnes vastava varustusega sõjaväelennuväljadel - niiet ostke parem JAS-37 Viggen, tema avariiturbiin käib sõidutuulega.

Huvitav teema oli selle juures nii luure, kui ründedrooniüksuste loomine.

Eesti peaks panustama tõsiselt drooni allatoomise tehnikale.

Tanke võivad nad ju ka uusi juurde viksida täisvõimsusel.

Mis vahenditega droone üldse alla tuuakse?