Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-1940

[Juhani Putkinen]

Jaak Valge: Pätsi riigipööret ei inspireeritud väljaspoolt
http://www.postimees.ee/260408/esileht/ ... 326495.php

Õigemini pole tõendeid, et Pätsu otsuseid oleks mõjutatud väljaspoolt (kas või triibulised mehikesed). Valge õige ajaloolasena ei välista, aga tõdeb, et pole tõendeid.

[Reigo]

MadMan

Piisavalt jõulise vastupanu korral oleks võib-olla läinud käiku vaid Soome stsenaarium - baasid + osaline territooriumi kaotus.

See "piisavalt jõuline vastupanu" on paraku hurraapatriootiline unenägu, muud midagi. Muide vaevalt, et "täielikult objektiivne" Mäe seda eduka vastupanu võimalust tõsiselt võttis. Või on ta kuskil vastupidist väitnud?

Allaandmise korral oleks paljugi sõltunud vastava lepingu tingimustest.

Sõja korral ei olnud NLiidu lõppeesmärk mingisuguseid lepinguid sõlmida. Allaandmine oleks saanud tähendada vaid Eesti täielikku sovjetiseerimist. Ka Soome kavatseti sõja tulemusena sovjetiseerida.

Muide, ma ei saanud vastust oma küsimusele:

Vaat see juba on midagi! De facto kaotas kehtivuse, aga de iure vist kehtis ikka edasi? Või kuda need asjad ongi? Sa Tartu rahulepingu tekstiga ikka oled tutvunud?

Äkki seletaks selle de facto/de iure asja seoses Tartu rahuga ikkagi lahti?

Foorumi grafomaanidega näib igatahes kaasas käivat täielik vastutustundetus. Kontrollimatult paistakse "eetrisse" mida iganes. Kui seejärel väidetakse, eetrisse on sattunud jama, siis ei tee garfomaan sellest väljagi, vaid jätkab tähtsalt lobisemist, kusjuures ilme on selline, et kõik on kõige suurepärasemas korras.

Juhani Putkinen:

Üks võimalik stsenaarium on, et juhul kui Eesti oleks korraldanud mobilisatsiooni (seda välja kuulutamata - nagu Soome) ja terve rahvas oleks hakanud kaitsekraave kaevama, niin Venemaa oleks ehmatanud ära ja hakanud mõtlema selle peale, et mis tagajärgi Eesti ründamisest võiks olla tema maailmavallutusplaanidele - äkki Inglismaa hakkab aitama Eestit, jne.

Riiki ei tohiks valitseda mingisuguses avantüristlikkus "äkki"-stiilis. Äkki tulevad rohelised mehikesed appi?

Otsuste vastuvõtmisel kaalutakse tõenäosusi. Ei saa oodata Eesti juhtkonnalt mõtlemist stiilis: kui me nüüd kuulutame mobilisatsiooni välja ja paneme rahva kaitsekraave kaevama, siis äkki Venemaa ehmatab ja hakkab mõtlema tagajärgedele ning äkki Inglismaa hakkab aitama Eestit. Seda ei pidanud keegi tõenäoliseks ja põhjendatult.

[Reigo]

Intervjuust Valgega:

Nii oleks Pätsi allaandlikule käitumisele alternatiiviks olnud salajane võimu delegeerimine eksiilvalitsusele ja seejärel suitsiid.

Ta oleks astunud sovettide mängust välja, saates samas eestlastele ja maailmale sõnumi, et sovetiseerimine pole vabatahtlik. Ning mis põhiline – poleks selle sõnumiga provotseerinud sovette Eesti elanikkonna kallal arveid õiendama.

Noh, mis see siis nüüd on...

1) Pätsi allkirjad ei sätestanud sovetiseerimist ega seda, et uus Riigivolikogu "valitakse" nõukogude meetoditega. Pätsi allkirjad on interpreteeritavad pigem nõnda, et ta soovis võimalikult kaua sündmusi mõjutada. Oli küll tühi lootus.

2) 1940. aasta juunis-juulis ei tekkinud mitte kellegil kahtlustki, et "sovetiseerimine" pole vabatahtlik. Seega jääb arusaamatuks, miks Päts pidanuks kuskile kellegile mingeid sõnumeid saatma.

2.1) Osutan veelkord, et Pätsi allkirjade andmise ajal mingit tegelikku sovetiseerimist (riigikorra muutmine nõukogude malli järgi) veel ei toimunud, ehkki ilmselt iga päevaga suurenes tõenäosus, et see ometigi tulla võib. Samas juunikommunistid unistasid rahvavabariigist.

Valge mõistekasutus "sovetiseerimine" on seega siinkohal ekslik. Ilmselt mõtles ta selle all 1940 juunis-juulis juhtunut, aga oli selge, et see pole vabatahtlik.

[Juhani Putkinen]

Riiki ei tohiks valitseda mingisuguses avantüristlikkus "äkki"-stiilis

1939-1940 valitseti stiilis anname alla - äkki midagi hullu ei juhtu - aga juhtus.

[Reigo]

1939-1940 valitseti stiilis anname alla - äkki midagi hullu ei juhtu - aga juhtus.

1939/40 oli Eesti juhtkonnal (jah - juhtkonnal, mitte üksi Pätsil) oma tegutsemisstrateegia. Olen ka iskiklikult sellest sellel foorumil aja jooksul natuke kirjutanud. Palun loe need teemad läbi ja jätkame siis diskussiooni. Igatahes 1939 kaaluti põhjalikult tõenäosusi ning selle hetke arusaamade järgi valiti kahest halvast variandist vähem halb. 1940. a oli juba paratamatus. Samas küllap oleks 1940. võinud midagi ka teisiti teha. Näiteks see eksiilvalitsuse tegematajätmise probleem pole mulle veel selge.

[Reigo]

Juhuslikult märkasin, et MadMan on tagantjärele üht oma postitust redigeerinud:

Esialgne väide oli:

Tartu rahu kaotas de facto kehtivuse 16. juunil 1940 kui NSVL rikkus 1939 pakti ja sekkus Eesti siseasjadesse ning nõudis vägede sissetoomiseks vaba pääsu.

Kui ma leidsin, et väide on rumal, siis kohendati see tagantjärele (salaja) ümber:

Tartu rahu kaotas kehtivuse 16. juunil 1940 kui NSVL rikkus 1939 pakti ja sekkus Eesti siseasjadesse ning nõudis vägede sissetoomiseks vaba pääsu. Rikuti rahulepingu II artikli suveräniteedi õigust. Eesti nõustumine või keeldumine ei muuda seda fakti. Sõja korral oleks selle lõppedes tehtud mingi uus rahuleping.

Tõesti-tõesti - ühes Eestimaa nurgakeses vindub kahetsusväärsel kombel seniavastamata rahvusvahelise õiguse särav täht. Tunnistan ausalt, et isiklikult selles valdkonnas niivõrd suuri teadmisi ning, mis muidugi veelgi tähtsam - võimeid, ei oma. Pean toetuma vaid autoriteetidele. Näiteks:

http://www.vm.ee/est/kat_466/5490.html

Ei ole ka Mälksoo (ning Kremlgi) paraku jõudnud niivõrd eredate mõttevälgatusteni:

http://www.iuridicum.ee/public/files/Ma ... 0eesti.pdf

[Reserv]

Mäe 1944. aastal:

Ja ka siis, kui enamlased meil sees olid, kuid meil veel oma politsei töötas, ei lasknud Politseivalitsus enam inimestel, kes olid 20 aastat bolševike vastu aktiivselt võitlust pidanud, nagu Pol-Poli (Poliitilise Politsei – H.P.) ametnikud, vabadussõjaaegsed kõrgemad väejuhid ja ohvitserid, vastuluure tegelased jne., kelle saatus sellepärast bolševike kätte sattumisel selge oleks olnud, ära põgeneda ega andnud neile enam välispasse.

Kusjuures needsamad polpoli ametnikud olid Mäe kaheksa aastat tagasi istuma pannud. Miks Mäel neist nüüd kahju hakkas?

[Reigo]

Järelikult oli Mäe üks suure ja sooja südamega mees.

[Reserv]

Madman:

Teadagi - Päts, Eenpalu jt ei usaldanud sõjaväelasi, vaid nägid neid parema meelega trellide taga.

Palju neid 1939. aastal trellide taga oli? Trankmann on esimene, kes meelde tuleb.

[andrus]

Jaak Valge: Pätsi riigipööret ei inspireeritud väljaspoolt
http://www.postimees.ee/260408/esileht/ ... 326495.php

mõned mõnusad ütlused nendele, kes siin armastavad igal võimalikul juhul Ilmjärve "piibliga" vehkida:

Seejuures oli Ilmjärv ka paljude teiste Pätsi justkui kompromiteerivate võtmedokumentide puhul nende sisu kallutatult interpreteerinud või neile viidates edastanud teavet, mida dokumentides polnud.

Ehkki pettusin temas kui ajaloo­uurijas, sest olin varem mitmel pool teda kaitsnud, hetkegi kahtlustamata, et ta allikatega nii vabalt ringi käinud on. Pärast jäin narri olukorda.

Paraku on peaaegu aasta möödas, aga Ilmjärv pole mulle üheski teadusväljaandes vastanud.

Enne peaks Ilmjärv oma konkreetseid vigu tunnistama ja järgnevalt tõestama, et ta on ajaloouurijana usaldusväärne.

[Juhani Putkinen]

1939-1940 valitseti stiilis anname alla - äkki midagi hullu ei juhtu - aga juhtus.

1939/40 oli Eesti juhtkonnal (jah - juhtkonnal, mitte üksi Pätsil) oma tegutsemisstrateegia.

Sellist "tegutsemistrateegiat" ei lihtsalt tohi olla, et lubatakse vaenlase väed sisse. Kogu lugu.

Riigijuhid peavad tundma ajalugu ning oma riigi vaenlast.

[Reigo]

Sellist "tegutsemistrateegiat" ei lihtsalt tohi olla, et lubatakse vaenlase väed sisse. Kogu lugu.

Dogmaatikast juhinduvat tegutsemisstrateegiat on raske iseloomustada kui mõtestatud tegevust.

[OveT.]

Veel üks arvamus:
http://www.ekspress.ee/2008/04/24/areen ... -ajavoolus

[Juhani Putkinen]

Sellist "tegutsemistrateegiat" ei lihtsalt tohi olla, et lubatakse vaenlase väed sisse. Kogu lugu.

Dogmaatikast juhinduvat tegutsemisstrateegiat on raske iseloomustada kui mõtestatud tegevust.

Kui ei taha kaitsta enda riiki vaenlase vastu ei tohi ka hakata riigijuhiks. Alla andmine on rahva reetmine.

See alla andmine mõjub igavesti tulevikku.

Näiteks Soome on võidelnud Venemaa vastu Vabadussõjas, Talvesõjas ja Jätkusõjas kaitsetes iseseisvust relvaga. Seega Venemaa arvab, et Soome kaitseb enda iseseisvust relvaga ka järgmise rünnaku puhul.

Aga millise signaali Eesti andis tuleviku jaoks 1939-1940?

[Reigo]

Kui ei taha kaitsta enda riiki vaenlase vastu ei tohi ka hakata riigijuhiks. Alla andmine on rahva reetmine.

Järelikult reetsid ka Taani juhid oma rahva jne. Tegelikult just rahva heaolu pärast need "reetmised" toimusidki. Et seda rahvast ikka võimalikult palju alles jääks ning mõttetult palju maha ei tapetaks. Nii, et see "rahva" "reetmise" jutt tuleks küll ära lõpetada.

Näiteks Soome on võidelnud Venemaa vastu Vabadussõjas, Talvesõjas ja Jätkusõjas kaitsetes iseseisvust relvaga. Seega Venemaa arvab, et Soome kaitseb enda iseseisvust relvaga ka järgmise rünnaku puhul.

Aga millise signaali Eesti andis tuleviku jaoks 1939-1940?

Küllap oli tollal palju tähtsamaidki muresid, kui mõelda sellele, milline signaal tuleviku jaoks antakse. Peamine mure oli näiteks, et see tulevik üldse olemas oleks.