EV energia ja julgeolek

[kraal]

P.S. Küsimus asjatundjatele. Miks rajati senised Estlinki kaablid alalisvooluga? Tunnistan, et ei tea neist kriteeriumitest mitte mõhkugi, lihtsalt tekib küsimus, miks tuleb üle kantav elekter kaks korda (algul vahelduvvoolust alalisvooluks ja siis teisel pool lahte uuesti tagasi) muundada? Kas vahelduvvoolu kaabli rajamine on kallim, keerulisem, võimatu?

Wikis on lihtsalt seletatud https://et.wikipedia.org/wiki/Alalisvoolu%C3%BChendus
Täpsemat infot Estlink 2-he kohta Merko leheküljel https://group.merko.ee/project/estlink-2-maakaabli-paigaldus/
Sealt võib leida, et meres on üks kahe sooneline kaabel aga maismaal kaks eraldi kaablit.

[Kilo Tango]

Liive oma intervjuus oli ikka äärmiselt küüniline. Kelle süül siis, kui ta Eesti Energias võimul oli, neid Eesti-Soome vahelisi merekaableid õigeaegselt juurde ei rajatud? Seal polnud ju mingeid roheelektri või CO2 takistusi ees.

...

Mis sel Sandor Liivel sellega pistmist? Ta pole kunagi Eleringi juht olnud.

[Troll]

Liive oma intervjuus oli ikka äärmiselt küüniline. Kelle süül siis, kui ta Eesti Energias võimul oli, neid Eesti-Soome vahelisi merekaableid õigeaegselt juurde ei rajatud? Seal polnud ju mingeid roheelektri või CO2 takistusi ees.

...

Mis sel Sandor Liivel sellega pistmist? Ta pole kunagi Eleringi juht olnud.

Elering eraldati Eesti Energiast 2009 aastal, Liive juhtis EE-d juba 2005 aastast, mil ka võrgud olid tema alluvuses. Esimene Estlink avati 2006-l aastal just tema ajal. Ja kas sa tõesti usud, et Eesti suurima elektrifirma juht ei saanud edaspidi mõjutada vajaminevate elektrivõrkude loomist?

[parkija]

Ma mõtlen mis börs see on , see nordpool , kas ma läbi selle börsi mõnelt soome elektrimüüjalt soome hinnaga elektrit ei võiks osta , on ju kaupade ja teenuste vaba liikumine üks eu põhitees .

Sandor Liive valitsemise ajal oli maailm teistsugune , rohehullud polnud maailma majandust veel pe ... keeranud .

[logistik76]

Soome hinna (tänane,13 jaanuar , päevakeskmine hind 18.76) saamiseks on vajalik täiendav merekaabel.
Sama ka siis, kui näiteks mõnes sealses tuumajaamas osaluse omandame.
Kogu kaablimahu omale broneerimiseks tuleb see ilmselt oma raha , mitte eurorahaga rajada.
Hetkel teenindavad olemasolevad merekaablid kogu balti piirkonda.

[Kriku]

Eks näis, mis kevadel saama hakkab, kui ühendused Soomega remonti lähevad: https://arileht.delfi.ee/artikkel/95626 ... ada-strong

[Madis Reivik]

Kui see on lollus siis on see brutaalne lollus
Aga kui see on vandenõu, siis on see brutaalne vandenõu.

Ma eeldaks et Riigikontroll puistab korralikult nii Auvere kui kaablite "remonti" ja "hooldust".

Ma ei saa tegelikult aru, mida seal kaablite juures niiväga "hooldada" on, vähemalt sellist mis need rivist välja viib kauem kui tunniks. Proovin täna inimestelt uurida, kes ehk servast kokku puutunud teemaga.

[kraal]

Ma ei saa tegelikult aru, mida seal kaablite juures niiväga "hooldada" on, vähemalt sellist mis need rivist välja viib kauem kui tunniks. Proovin täna inimestelt uurida, kes ehk servast kokku puutunud teemaga.

Kaablite juures ei olegi midagi hooldada aga hooldada on muundurjaamades.
Millest muundurjaamad koosnevad leiab Wikist https://et.wikipedia.org/wiki/Alalisvoolu%C3%BChendus. See kirjeldab ainult ühte osa kogu süsteemist.
Tegelikult on seal palju muid asju ka. Seadmetel on oma hooldusvälp mida peab järgima. Kasvõi peab igasugu polte ja mutreid teatud aja jooksul pingutama, rääkimata tarkvara uuendamisest või testimisest.

[Kapten Trumm]

Nende Estlingi kaablitega on ju selline seis, et meile vajaminev elekter mahub sealt iga kell läbi. Mis asja vaakumisse veavad, on Läti ja Leedu (võibolla ka Poola) tarbimised, mis peab sealt kõik läbi tulema.

Hetkel tuleb kahest merekaablist 1016 MW sisse ja lõunast läheb 775 MW välja.

[gooligan]

Merekaabel vast ikka sobib energiajulgeoleku teemasse.
Soomes homme elekter 8 ! korda odavam.
Mida ei jätku on ülekandevõimsus.
Estlink 3 on igaljuhul vaja ja seda ka siis kui me siin ka oma tuumajaamakese teeme.

No aga tuleb siis põhja elama kolida... konditsioneer röövib tõesti energiat ja kliima soojenemine teeb asja vaid hullemaks, ka värskelt avatud tuumajaama efekt on kaheldav:

Manus Screenshot 2022-01-12 155835.png ei ole enam saadaval

Oleks olnud aus võtta kogu pilt Euroopas toimuvast. See on pilt pooleks lõigatud täpselt kohast, kus elekter oluliselt kallim, kui meil:)

Ja nüüd analüüsime uuesti, miks nt Rootsi osad piirkonnad, miks Taani 6x odavamat elektrihinda, kui meie.

Ega ometi mitte selle pärast -

Miks Taani ja Lõuna-Rootsi suudab peamiselt roheenergia abil odavat elektrit toota, aga meie ei peaks suutma? Siinsamas Euroopa Liidus samade kehtivate tingimustega?

Märkuseks olgu öeldud, et Eesti kõigi aegade tiputarbimine on olnud 1,6MW.

Fermi energia üksi ei lahenda meil hinna-probleemi. Kui soovite, vaadake Prantsusmaa elektrihinda - neil peaks hetkel 18 reaktorit töös olema. Ja elektrihind ikkagi laes.

Täna meie piirkonnas pigistab king põhiliselt Leedu suunalt. Nad on talvel ise suutelised tootma vaid 30% tipuenergiast, ei ole nõus Valgevene ega Vene elektriga ning seetõttu "imevad" nad kõik merealused ülekandeliinid umbe. Eesti toodab täna rohkem energiat, kui ise tarbib.

Teiseks on meie enda KV läbimõtlemata radariost ja sellele järgnenud aastatepikkune kohtujaur pidurdanud tuuleenergeetika kasutuselevõttu ikka meeletult. Seda arvet maksame me praegu üheskoos kinni.

[Walter2]

Fermi energia üksi ei lahenda meil hinna-probleemi. Kui soovite, vaadake Prantsusmaa elektrihinda - neil peaks hetkel 18 reaktorit töös olema. Ja elektrihind ikkagi laes.

Prantsusmaal müüakse sisemaiseks tarbimiseks elektrit valdavalt otselepingutega otse tootjatelt. Antud hind on börsile suunatav ülejääk mis ei kajastu kuidagi prantslaste el.arvetel. Sellest on varem ka juttu olnud.

[logistik76]

Milleks üldse vastandumine taastuvad vs. tuuma?
Soomes mahuvad mõlemad kenasti koos turule ja ka tuuleenergia on suures osas ette ära müüdud.
Fermi ise väitis, et juba kahe jaamaga suudavad nad pikaajaliste lepingutega konkurentsivõimelise hinna tagada.
So 600 MW, huvilisi peaks ju murdu olema juustutootjatest elektriga kütjateni välja.
Üks käru mis praegu on keeratud , on eraisikul leppetrahvita fix hinnaga lepingust väljumine.
Müüja ei saa samas eraisiku puhul isegi leppetrahviga lepingut lõpetada.

[kraal]

Miks Taani ja Lõuna-Rootsi suudab peamiselt roheenergia abil odavat elektrit toota, aga meie ei peaks suutma? Siinsamas Euroopa Liidus samade kehtivate tingimustega?

Vaatame siis Taani pikema aja jooksul elektri tootmist ja tarbimist samalt nordpooli leheküljelt. Taanis on tuulikute installeeritud võimsus üle 6000MW. Varajasemalt postitasin ka pildi kus Taani tootis ainult natuke peale 500MW elektrit. Pealegi peagi suleb Sakasmaa oma tuumajaamad ja seal kandis muutub olukord veel hapumaks ja Rootsil plaanis tuumajaamad sulgeda.

Tarbimine

tuuleenergia toodang

Nagu näha siis tarbine on tegelikult väga hästi prognoositav ja elektrijaamades saab toodangut hästi selle järgi reguleerida. Tuulega kahjuks on see jama, et küll on teda palju ja küll on teda jälle liiga vähe. Me ei saa vaadata börsil olevat hetke hinda.
Nagu varajasemalt juba korduvalt kirjutatud mida teha elektriga kui teda on palju ja kust saada elektrit kui teda on puudu. Praegu põhjamaades teeb ilma hüdroenergia. Mida suvepoole seda vähemaks jälle vett jääb ja toodang langeb.

Märkuseks olgu öeldud, et Eesti kõigi aegade tiputarbimine on olnud 1,6MW.

Seda numbrit on hea teada aga sellega ei ole midagi peale hakata. Meil käib ju rohepööre. Propageeritakse elektriautosid jne. Mida aeg edasi seda rohkem hakatakse elektrit ka tarbima. Seda muidugi juhul kui elekter on taskukohane. Vastupidisel juhul vireleme edasi. Eesmärk peab olema, et energia oleks odav. Kui energia on odav siis tekib ka tööstust. Kui tekib tööstust siis saame kõik rikkamaks. Viimase kümne aasta jooksul on paljud loobunud siia investeerima sest elektrit pole ja teiseks see mis on on kallis.

Fermi energia üksi ei lahenda meil hinna-probleemi. Kui soovite, vaadake Prantsusmaa elektrihinda - neil peaks hetkel 18 reaktorit töös olema. Ja elektrihind ikkagi laes.

Eelnevalt ka juba kirjutatud. Prantsusmaa puhul ei tasu vaadata Nordpooli hinda. Sest see on hind mida nad sakslaste käest küsivad. Kodumaine tarbimine on hoopis teiste hindadega.

Teiseks on meie enda KV läbimõtlemata radariost ja sellele järgnenud aastatepikkune kohtujaur pidurdanud tuuleenergeetika kasutuselevõttu ikka meeletult. Seda arvet maksame me praegu üheskoos kinni.

See on ilmekas näide. Kuidas "odav" tuuleenergia võib tegelikult tuua kulutusi hoopis teistes sektorites mille me maksame ikkagi kaudselt kinni.
Mida rohkem on meil tuule-ja päikeseenergiat seda rohkem me peame kompenseerima tootmise kõikumisi. Tuumajaama või termotuumajaama või mingi muu suurtootmisega sellist häda ei ole. Siiani kasutatavaid masstootmise võimalusi saab väga hästi reguleerida tarbimise prognooside järgi. Teiste süsteemi operaatoritega kokkuleppides saab ka planeerida hooldustöid.

Soovitan vaadata Taani näite varal nende pikaaegset elektri hinda ja seda võrrelda meie omaga. Kas me oleme valmis nii palju elektri eest maksma?
Mis meil teisiti kui teistel. Näiteks Soomes ja ka võtame või Prantsusmaa siis suurtarbijatel on otselepingud elektritootjatega mis hinnaga nad elektrit ostavad. Soomes üldse on tuumajaamad suurtarbijate omanduses. Meil on kõik börsi värk.
Skandinaavias ja Euroopas nt tööstus ei maksa rohelise elektri maksu. Meil jälle maksavad kõik täie rauaga.
Skandinaavias ja Euroopas on ka ülekande tasud suurtarbijatele teise hinnakirja järgi. Meil jälle maksavad kõik ühte moodi.

[gooligan]

Milleks üldse vastandumine taastuvad vs. tuuma?
Soomes mahuvad mõlemad kenasti koos turule ja ka tuuleenergia on suures osas ette ära müüdud.
Fermi ise väitis, et juba kahe jaamaga suudavad nad pikaajaliste lepingutega konkurentsivõimelise hinna tagada.
So 600 MW, huvilisi peaks ju murdu olema juustutootjatest elektriga kütjateni välja.
Üks käru mis praegu on keeratud , on eraisikul leppetrahvita fix hinnaga lepingust väljumine.
Müüja ei saa samas eraisiku puhul isegi leppetrahviga lepingut lõpetada.

Minul isiklikult pole tuuma vastu midagi. Kuid selle turule jõudmise aeg on meie jaoks lootusetult pikk. Tuulikuid võiks hea tahtmise korral mõnesse kohta kasvõi homme paigaldama hakata, meretuuleparke saaks rajama hakata samuti mõne aasta jooksul.
Tuumajaama töösseandmine on prognoosimatu, meil puudub vastav seadusandlus, kompetents jne jne. Riikides, kus see kõik juba olemas (nt Soome) hilinevad valmimistähtajad vaatamata sellele meeletult ning ehitushind erineb prognoositust kordades. Ma pole kindel, kas meie rahakott nii sügav on ja kas meile nii palju aega on antud.

Fermi energia üksi ei lahenda meil hinna-probleemi. Kui soovite, vaadake Prantsusmaa elektrihinda - neil peaks hetkel 18 reaktorit töös olema. Ja elektrihind ikkagi laes.

Prantsusmaal müüakse sisemaiseks tarbimiseks elektrit valdavalt otselepingutega otse tootjatelt. Antud hind on börsile suunatav ülejääk mis ei kajastu kuidagi prantslaste el.arvetel. Sellest on varem ka juttu olnud.

Ja keskmiselt on nende tarbija maksnud kWh (neil keskmiselt 0,16eur+ võrgutasud) eest rohkem kui meie siiani oleme teinud...

https://en.selectra.info/energy-france/guides/electricity/tariffs#factors-in-the-price-of-electricity-in-france

[Some]

Mitu miljonit kulutab Eesti elektritoetuste taotlemiste haldamiseks? Paistab, et Norra suutis haldamise suht lihtsaks teha.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/95629 ... -tehtud-on

Seega võttis Norra detsembris vastu toetuse, et riik kompenseerib kõikidele kodutarbijate osa elektriarvetest nende tundide eest, kus kuu keskmine börsihind on kõrgem kui 70 eurot megavatt-tunni kohta. Kui detsembris oli selleks “osaks” 55 protsenti, siis jaanuaris tõstis valitsus toetusemäära 80 protsendini. “Valitsus on pärast toetusprotsendi tõstmist palju positiivset tagasisidet saanud. Inimesed paistavad olevat täna sellega väga rahul,” tõdes Veerme. Olgu ka mainitud, et toetus kehtib kuni 5000 kilovatini kuus, ettevõtetele toetus ei kvalifitseeru.

Puudub Eesti bürokraatia

“Mind ajab natukene vihale, kui keeruliseks on see tehtud Eesti inimestele. Minu ema, 70-aastane pensionär, peab ma ei tea mida kõike tegema, et tal oleks võimalik seda raha taotleda,” nendib Veerme. Ta toob välja, et Norra toetuse juures on äärmiselt positiivne see, et vastupidiselt Eestile ei pea inimene minema kuhugi eraldi abi paluma. Elektrifirmad võtavad arvelt kohe vajalikku summa maha ning oma osa saavad nad valitsuselt tagasi. “Minu meelest peaks ka Eesti Energia süsteemid võimaldama seda, et see oleks kohe võimalik saada arvelt maha võtta,” lisas ta.

Muidugi, ettevõtted jääksid ikka jänni. Miski leivatehas ei hakka ju oma ahje puudega kütma...