EV energia ja julgeolek

[Kilo Tango]

...
Elering eraldati Eesti Energiast 2009 aastal, Liive juhtis EE-d juba 2005 aastast, mil ka võrgud olid tema alluvuses. Esimene Estlink avati 2006-l aastal just tema ajal. Ja kas sa tõesti usud, et Eesti suurima elektrifirma juht ei saanud edaspidi mõjutada vajaminevate elektrivõrkude loomist?

Sandor Liive oli piisavalt ettenägelik, et üldse need kaablid välja ehitada. Kui palju teise kaabli juures tema rolli oli, ma ei tea. Kolmas - ma tõesti ei tea, kas see kunagi üldse kavaski on olnud.

[parkija]

Ma lugesin sellist prognoosi : Aastaks 2040 elektri tarbimine kasvab vähemalt kaks korda .
Taanis ja kuskil veel elanikud protesteerivad suurte serveripankade rajamise vastu , sest need kulutaksid 10% toodetavast tuuleenergiast .
Norras pidid viie nädala pärast hüdroelektrijaamade paisude tagused vett täis saama .
Mina pooldan tuumajaama , tuulest elekter on kuidagi ebastabiilne , hommikul linna sõites tee veeres ühe eramu juures olev arvatavalt 3 kW tuulegeneraatori tiivik pöörles päris reipalt , tagasi tulles oli tardunud .

Tuuleelekter on taastuvenergia toetuste peal vaid selle elektri tootjale tulus , ma oleks sellega isegi päri kui tuuleelektri tootja soovib müüa näiteks 50MWh tuuleelektrit ja tal on kohustus tagada stabiilset / kontrollitavat elektrit 30MWh , ise tootma ei pea , ostku või Pranstusmaalt aga hind on fikseeritud .

[smr]

Teiseks on meie enda KV läbimõtlemata radariost ja sellele järgnenud aastatepikkune kohtujaur pidurdanud tuuleenergeetika kasutuselevõttu ikka meeletult. Seda arvet maksame me praegu üheskoos kinni.

Noh, Sõnajalad siia lastud

[kana tagumik]

Sandor liive andis postimehele inteka, kus ta lahtise tekstiga rääkis sellest, millest meie ja teised balti poliitikud rääkida ei taha, no et mitte naabritele halba varju heita diplomaatiliselt jne. Eriti kui on praegu just vaja teadagi miks ühtne olla.

Nagu siin eelpool öeldud, mida iganes me ehitame või ühendustena rajame, tuleb arvestada läti ja leeduga. Ja leedu on sügavas kuses ja tunneli lõpus valgust neil pole. Seda ei tahetagi poliitiliselt välja öelda, kuigi asjaga kursis olevad teavad. Hinnad, mis on nüüd teema, et ei tee mitte meie EE (paavo nõgene väide) vaid leedu gaasijaamad.

Miks nii palju tuulikutest räägitakse? Sest nagu siin eelpool öeldud, neid saab kiirelt püsti ajada. Kõik muu arvestatav on juba 10- 15 a rida, fermi juhtiv liive ütleb, et pigem tuleb fermi projektis arvestada sinna 15 a poole. Nüüd tegid Fermi omad küll nö kriisiprojektina oma tuumajaamaplaanid 11 a peale, aga see on vaid paberil ilus.

Liive sõnul energiajulgeolekut järgmise kahe aasta jooksul saabki ainult auvere töös olemiste ja tuulikute (paneelidega) ja soome aetava kaabliga täita, aga see kardetavasti pole piisav.

Praegu rahvale kinni maksmises liive seisukohast küsimuse ei ole( vaielda võib toetusmäärade ja põhimõtete üle , aga hetkel on need absoluutselt liive meelest vajalikud), aga pikemaajaliselt seda muidugi teha ei saa [ja ei tahetagi -KT].

Muidu raha ja tahtmise taha energiajulgeoleku tagamises osalemine ei jää, potentsiaalseid investoreid olla kohe tuulikuid püsti tahtma ajada kamaluga, küll aga longab (ei ole kirjaviga -KT) riigi poolne tegevus, liive teada.

[logistik76]

Leedus on üksjagu tuuleparke valmimas.
Natuke olen jälginud, tuul-tuulevaikus ei ole balti riikides päris sünkroonis.
Vahe pole väga suur, aga energiajulgeolekule tuleb ikkagi kasuks.
Teine asi on leedukate merekaabel, mis algab hinnatsoonist SE4.
Siin on hind otseselt teemaks, kuna näitab elektri defitsiiti hinnapiirkonnas.
Sellele konkreetsele probeemile lahendus-leevendus South-West link (aastat ei leia) Rootsis.
Teised Rootsi projektid(kokku 13) mõjutavad meid vähem, Soome-Rootsi ühendus (2025) võiks ka natuke hinnale-varustuskindlusele leevendust anda
Kõik nimetatu on meie energiajulgeolekule abiks, aga eelkõige peame ikka oma CO2 neutraalse elektritootmise võimalikult kiiresti püsti saama.

[teeline35]

Kuna minu postitus sai selle teema põhjuseks, siis väike selgitus,
Hulk aastaid tagasi (ca 8-9) koju sõites sai Berliini ringi peal kuulatud BBC Worldi. Teemaks rohepööre energeetikas. Intervjueeritavat minu mäletamist mööda tituleeriti professoriks. Peamiselt räägiti vist tuulegeneraatoritest. Probleemina toodigi välja ebastabiilseid tuule olusi, aga tuul pole igal pool ühesugune. Samas kui ühes piirkonnas on tuulevaikus või tuul liiga tugev, siis mujal on parajat tuult küll. Lihtsalt tuleb piisavalt liine välja ehitada, et elektrit ühest euroopa otsast teise üle kanda. Peamise probleemina mainiti liinikadusi, mis sellise tegevuse pikkade vahemaade taha ebarentaabliks muudavad. Lahenduseks pakkus professor välja konverteerida elekter alalisvooluks, mis aitab kadusi vähendada. Peale elektriteema jäi mulle meelde ka briti teadlaste poolt arendatavad plasti söövad mikroobid.
Tänasel päeval on liinikaod ikkagi olemas ja ka selline asi ei saa minu arust toimida. Kui Hispaanias on päikest ja tuult küll ja elektrit üle ning see siia poole saadetakse, on vahepeal piisavalt elektrinäljas riike pluss endiselt elektri liinikaod. Eestisse ei jõuaks suurt midagi. Samuti tuleks sellisel juhul igas piirkonnas rajada tuule ja päikeseparke tunduvalt üle oma tarbimisvajaduse. Igal juhul on süsteemi ebastabiilsus sisse planeeritud ja mingil hetkel on teda üleliia ja järgmisel hetkel puudu. Ning mis see suure osa ajast jõude seisev süsteem veel maksma läheb?
Mina eelistaksin kui mul on stabiilse hinnaga elekter igal ajahetkel olemas ilma igasuguste toetusmeetmeteta, mida ma oma arvel keskonnatasudena ka suvel nn odava elektri ajal maksan! Ei tuule ja päikeseparkidele ning JAH tuumajaamale!!!

[teeline35]

Liive oma intervjuus oli ikka äärmiselt küüniline. Kelle süül siis, kui ta Eesti Energias võimul oli, neid Eesti-Soome vahelisi merekaableid õigeaegselt juurde ei rajatud? Seal polnud ju mingeid roheelektri või CO2 t...

Minu mäletamist mööda Liive ajal alustati Liibanoni ja Utahi projekti ning tehti eeltööd oma tuumajaama rajamiseks kui selgeks sai, et leedukad ühise tuumajaama põhja lasevad. Tema ajal olid prioriteedid lihtsalt teised. Poleks poliitikud omal ajal Liivet lahti lasknud koos korraldusega lõpetada oma arendused ja keskenduda riigi eelarvesse kasumi teenimisele, oleks meil oma tuumajaam juba olemas ning puuduks vajadus juba kolmes (või isegi neljas ) teemas elektrihinna üle halada!

[Dr.Sci]

Liive oma intervjuus oli ikka äärmiselt küüniline. Kelle süül siis, kui ta Eesti Energias võimul oli, neid Eesti-Soome vahelisi merekaableid õigeaegselt juurde ei rajatud? Seal polnud ju mingeid roheelektri või CO2 t...

Minu mäletamist mööda Liive ajal alustati Liibanoni ja Utahi projekti ning tehti eeltööd oma tuumajaama rajamiseks kui selgeks sai, et leedukad ühise tuumajaama põhja lasevad. Tema ajal olid prioriteedid lihtsalt teised. Poleks poliitikud omal ajal Liivet lahti lasknud koos korraldusega lõpetada oma arendused ja keskenduda riigi eelarvesse kasumi teenimisele, oleks meil oma tuumajaam juba olemas ning puuduks vajadus juba kolmes (või isegi neljas ) teemas elektrihinna üle halada!

Liibanoni ja Utah projektid küll väga julgeolekut ega energiat ei andnud, ja ka tuumajaama ehitus ilmselt alles käiks, loodetavasti parema kvaliteediga kui Auvere, aga midagi tõesti ehk liiguks. Kaablite rajamise osas pole ju ka mingit probleemi, peale selle et kaablist peaks läbi mahtuma kogu energiavajadus olukorraks kui on vaikne ja pime, ja et naaber on üldse valmis seda meile müüma tol hetkel... ükskõik millise hinnaga siis.

[parkija]

Vaatasin tarbimise ja tootmise proportsiooni :
tarbimine 1200 MWh ja tootmine 1000 MWh , sellest 1000 MWh annab praeguse tuulega tuuleelekter 260 MWh , nõrk , ma ütlen .

Kummaline mis põhjusel käib jutt vaid tuuleparkidest ja elektriühendustest , meie häda on vähene juhitav tootmine . Selline mökutamine energiakriisist väljumisega peab lõppema , me valitsused on koroonakriisiga kuidagi hakkama saanud , neid aitavad teadusnõukogud , energiakriis , millele lõppu ei paista niipea , mõtleme , kaalume , arutame ajal kui poolakad , tsehhid ja veel mitmed riigid tellivad tuumajaamu tekitades sellega nõudluse kasvu ja sellega seoses ehitusmaksumuse kallinemise ning ehitusaja pikenemise . Kui valitsejad , kelle tööandjaks on Rahvas ei saa hakkama , siis tuleb kaaluda töölepingu ülesütlemist , seda Rahva väljavahetamist on juba proovitud , nüüd on aeg proovida valitsejate väljavahetamist .

Liibanoni projektist pole kuulnud , oli Jordaania projekt .

[wolfgang]

Täpselt nii, Jordaania jah. Kaevandamine ja elektrijaam. Müüdi, vist Hiina taustaga, fondile maha. Pigem edulugu.
Utah-ga seoses tekkis mingi roheorganisatsioonide vastuseis ja ma ei teagi kas on edasi liikunud.
Liive ajal hakati siinsest tuumajaamast rääkima. saadeti rühm noori välismaale seda teemat tutkima, a siis vist kadus poliitiline tugi ära ja algas mingi Leedu jaamas osalemise muinasjutu ajamine jms. jura ja siis loomulikult ära see jäigi
Kusjuures Liive oli ilmselt mõlema Estlingi taga, kuna 2011 oli ta veel EE pealik ja 2012 EL2 kaabelt igatahes juba ehitati.
Niiet ma, vähemalt, kuulaks tähelepanelikult mida ta räägib.

[kraal]

Liibanoni ja Utah projektid küll väga julgeolekut ega energiat ei andnud, ja ka tuumajaama ehitus ilmselt alles käiks, loodetavasti parema kvaliteediga kui Auvere, aga midagi tõesti ehk liiguks. Kaablite rajamise osas pole ju ka mingit probleemi, peale selle et kaablist peaks läbi mahtuma kogu energiavajadus olukorraks kui on vaikne ja pime, ja et naaber on üldse valmis seda meile müüma tol hetkel... ükskõik millise hinnaga siis.

Õigemini Jordaania projektiga teeniti päris kopsakas kasum. Utah projekt jäi seisma.
Asi ei ole ainult kaablis mis pannakse Soome lahe põhja vaid peab ka palju investeerima maismaa võrkudesse. Näiteks Estlink2 pärast rekonstrueeriti kogu 330kV liin Narvast Harkusse.

[kraal]

Liive ajal hakati siinsest tuumajaamast rääkima. saadeti rühm noori välismaale seda teemat tutkima, a siis vist kadus poliitiline tugi ära ja algas mingi Leedu jaamas osalemise muinasjutu ajamine jms. jura ja siis loomulikult ära see jäigi

Ei olnud rühm vaid kõigest 3 inimest neist 2 elavad praegu Rootsis. https://majandus.postimees.ee/1694699/eesti-energia-ostab-kolm-noort-tuumaenergeetikaspetsialisti
Merja ja Kaspar oma põhitegevuse kõrval ka toimetavad Fermis.

[gooligan]

Minu tagasihoidlik ettepanek oleks taaselustada hoopis Visaginase tuumajaama projekt Leedus.
Seal on olemas vajalik kompetents, seadusandlus, käitamiskogemus, ladestamisvõimekus jms. Juba nende asjade koosmõjul saaksime 5-10a ettevalmistusaega kokku hoida.
Lisaks saaks kolme maa peale kokku ehitada pärisjaama koos läbiproovitud tehnoloogiatega. Fermi planeeritav on eksperimentaaltehnoloogia, kuhu seisakud-viitused jms sisse kirjutatud.

Eelmine kord lõpetas jaama projekti vist leedukate rahvahääletus. Praegused energiahinnad on rahva kindlasti leebuma pannud.
Teistpidi kindlasti ka õpikunäide, miks rahvahääletustele päris kõiki küsimusi panna ei saa - esitatud küsimus ei sisalda endast alternatiivkulu s.t kui tuumajaama ei taha, kas oled nõus maksma 130e MWh?

Üsna hea ülevaatlik tolleaegne artikkel -

https://majandus.postimees.ee/1125674/leedul-uus-tuumaplaan

Ja Leedu energeetika jäigi täpselt samadesse probleemisesse kinni, mida juba siis ennustati.

Samas on nende meretuulepargid jm tuuleprojektid oluliselt suuremad ja kaugemale jõudnud, kui meil.

[parkija]

Pole paha plaan Leedu tuumajaam kamba peale .
Aja võitmiseks ehk kiirema resultaadi nimel , miks ka mitte aga siis kui võimsusest puudu jääb , lepingud tänapäeval võivad ju olla , aga "rubilnik" ehk võimalus mingi kaabel , ülekandeliin hooldusesse panna
Oma on ikka oma .

[gooligan]

ma jätan selle Marti Hääle (Alexela Energia) mõttetera ka siia (kopeeritud ühest avalikust FB lõimest) -

Meie ja Soome börsihinna vahe põhjus on see, et Läti ja Leedu ei ole piisavalt investeerinud oma elektritootmisse aga meie liiga palju Eesti-Läti ülekandeliini läbilaskevõimsusse. Kui seda piirata kuskil 50% peale, oleks meil Soomega sama hind

Kindlasti on turu toimimisse vajalik sisse-programmeerida kas osaliste piisavad kohalikud tootmisvõimsused või piisava mahutavusega ülekandeliinid. Muidu tekivadki anomaaliad ja energiasaared. Sama kehtib ka Rootsi kohta, kus selliseid saarekesi ikka vägagi palju...