EV energia ja julgeolek

[Kapten Trumm]

Need õlijõed ja teeäärsed surnud metsad olid ikka NSVL aja teema, seda reostamist on kõvasti vähendatud. Aga põlevkivipiirkond, kus lade ulatub pea maapinnani, haiseb õli järgi ka seal, kus ei kaevata ega töödelda midagi, kes on sealse piirkonna murukamaral pikutanud nt Rootsi telgis, see vast teab ka ise. Meil oli tükati kartus ahju kütmisega, et paneme ka maapinna põlema, sedavõrd vängelt haises metsaalune põlevkivi järele.

Samasugune jura on kõikides arenenud tööstusriikides ühe-või teistsugusel kujul, kust vähegi midagi kaevata on. Minge käige nt Ruhri piirkonnas, seal on analoogsed rüüstatud tööstusmaastikud ja tondilinnadeks muutunud endised kaevuriasulad. Käisin viimati sealkandis paar kuud tagasi, õhk oli nii Jõhvis kui Kohtla-Järvel täiesti hingatav ja erilise lõhnata.

Juhtumisi on rohelise energia tootmisüksusi on täis kogu Eesti, tuleb neid pidevalt juurde ja on ka üha rohkem OK - lihtsalt oleks energiavaldkonnaga edasi tegelemine (seda aga juba järgmisel (r)evolutsioonilisel tasemel) üks võimalikke pehmemaid maandumise viise Ida-Virus sealsetele kaevuritele jm.

Nendes rohelistes tootmistes pole kuigi palju töökohti, päikse- ja tuulejaamad töötavad 99% ajast ilma inimjõuta. Kui sealt Ida-Virust nüüd kõik vähegi õppimisvõimelisem kaader üle Eesti laiali läheb, siis jääbki maha täielik pommiauk - tühjad kortermajad, kus on kõik kommunikatsioonid võlgade tõttu kinni keeratud ja end põhjajoov ja KV õppuste järel kestade korjamisest elatuv "kultuurikiht". Taolisi asulaid ja linnarajoone on seal praegugi näha - käige nt Sirgalas vahelduse mõttes (asulas, mitte harjutusalal). See kaevandamismajandus aga on küllaltki tööjõumahukas ning palgad on seal kõrged - kaevurid teenivad kergesti 2000+ eurot kuus ja sellega peab üleval tervet perekonda ka siis, kui ülejäänud tööta on.

[Kapten Trumm]

Tuumajaama osas muidu toimub vaikne veealune liikumine
https://epl.delfi.ee/uudised/eesti-esim ... d=88776481

Paldiski, nagu eespool kirjutasin, on kohana mitte eriti sobiv. Rakvere jne on õiges suunas, kuid arvan, et neid kõrgestimakstud töökohti oleks ikkagi vaja Ida-Virusse, kus tööpuudus probleemiks on, vähemalt kaevurite lapsed saaks kohalikus TTÜ kolledžis "puhta töö peale". Suur-Tallinna piirkonnas on räme tööjõupuudus, pigem on probleem äärealadel.

Jutt kah (lehes tasuline)

Fermi Energia OÜ, kes on Eestis viimane aasta aega uue põlvkonna tuumajaama rajamise võimalusi agaralt uurinud, tutvustas eile Tallinnas Kultuurikatlas esimest korda laiemale avalikkusele enda tulevikuplaane. Esitleti veel äsjavalminud teostatavusanalüüsi ja mitmeid väikeste moodulreaktorite (VMR) tehnoloogia arendajaid üle maailma.

Kunagise MTÜ Eesti Tuumajaam tegevjuhi ja Reformierakonna poliitiku Kalev Kallemetsa, Eesti Energia eksjuhi Sandor Liive ning Eesti Energia toel Rootsis hariduse saanud Eestist pärit tuumaenergeetiku mullu veebruaris asutatud ettevõte on seadnud endale ambitsioonika eesmärgi – rajada Eestisse Euroopa esimene uuel tehnoloogial põhinev väike, 200–300 MW tuumajaam.

Kindlasti ei ole see lihtne ülesanne, võttes arvesse hirme, mis on inimestesse juurdunud 1986. aasta Tšornobõli ja 2011. aasta Fukushima tuumakatastroofide tõttu. Seal oli küll tegu vanemate seadmetega ja palju suuremate, 4000–5000 MW tuumajaamadega. Värske seisukoha on Fermi Energia tuumajaama rajamise plaanis kohta kujundanud ka siinsed keskkonnaorganisatsioonid, kes leiavad, et isegi väikese tuumareaktori rajamisega kaasneksid suured riskid.

Seejuures toovad nad esile radioaktiivsete jäätmete ladestamise vajaduse, suurõnnetuste ohu säilimise, sõltuvuse välistest tarnijatest, suure mõju riigieelarvele ja riiklike regulatsioonide ümbervaatamise vajaduse. Tuleks luua tuumaohutusamet, eraldi tuumaseadus ja täiendada paljusid olemasolevaid määrusi. Tuumajaam teenib end tasa 40 aastaga ja mistõttu võib tekkida oht, et maksumaksja peab hakkama mingi hetk projekti päästma.


Ainus juhitav lahendus kliimaeesmärkide saavutamisel


Tuumajaama projekti eestvedajad ja entusiastid ise usuvad, et uue põlvkonna tuumajaam pole praeguste kliimaväljakutsetega toimetulekul mitte lihtsalt üks lahendus paljudest, vaid ainus lahendus. „Me vajame Eestis CO2 vaba, juhitavat elektritootmise võimsust, mis võiks tulevikus tagada elektriga varustuskindluse,” rääkis eile Fermi Energia kaasasutaja Sandor Liive.

Ta viitas sellele, et meid sada aastat teeninud põlevkivielekter ei ole enam kallinevate CO2 kvootide valguses juba aasta aega olnud konkurentsivõimeline. „Fermi Energia eesmärk on tuua Eesti 21. sajandisse ja rajada väike tuumajaam, mis tagaks Eesti elektriga varustuskindluse iga ilmaga ja soodsa hinnaga, ning tagaks Eesti kliimaeesmärkide täitmise,” lisas ta.

Kuigi võiks väita, et Eesti elektritootmises kasvab kiiresti ka tuule- ja päikeseenergia osakaal, on nende põhiprobleem, et tegu on juhitamatute energialiikidega. „Ainult päikesest ja tuulest ei piisa. Meil on vaja elektrienergiat ka siis, kui tuul ei puhu ja päike ei paista,” sõnas Liive. Samal ajal ei näe tuumajaama rajajad end taastuvenergia konkurentidena, otsides pigem sünergiat.

Eile avalikustatud tuumajaama teostatavusanalüüsist moodustas osa ka majandusliku mõju eeltasuvusuuring, mis leidis, et uue põlvkonna tuumareaktori ehitamisel ja selle abil elektri tootmisel võib olla positiivne majanduslik mõju nii kogu Eesti riigile kui ka võimaliku elektrijaama lähiümbrusele.

Kui arvestada, et Fermi Energia on hinnanud tuumajaama hinnaks miljard dollarit ehk 900 miljonit eurot, siis see tähendaks Eesti ettevõtetelt üle 300 miljoni euro väärtuses kaupade ja teenuste hankimist ning riigile 100 miljonit eurot maksutulu. Ka võimaldaks ühe mooduliga tuumajaamas elektri tootmine vältida 130–150 miljoni euro väärtuses elektri importi.

Kuigi Fermi Energia on seni öelnud, et enne 2030. aastat ehitust ei alustada, soovitakse seejärel gaas põhja panna ja Eestis kolme aastaga esimene tuumareaktor püsti panna. Elektritootmise eeldatava algusajana on senistes tuumajaamaga seotud kulude ja tulude modelleerimistes arvestatud 2033. aasta juuliga. Et see valmiks tähtajaks, on kolme aasta vältel vaja korraga 400 ehitajat.

Vallajuhid viidi Soome tuumajaamaga tutvuma

Kuigi mõned tuumajaama võimalikud asukohad on meediast läbi käinud – enim on mainitud Kundat –, alustab Fermi Energia asukohtade eelanalüüsi sel aastal koostöös Belgia inseneribürooga Tractebel Engie, kellega eile koostöölepe sõlmiti. Selle tulemusi esitatakse hiljemalt aasta pärast. Ent paar nädalat tagasi käisid Viru-Nigula valla, Rakvere valla ja linna juhid Fermi Energia initsiatiivil juba Soome Olkiluoto tuumajaamaga tutvumas.

„Nägime, kuidas tuumajaam töötab ja missugused on ohutustingimused, kuidas jäätmeid ladustatakse. Saime väga ülevaatliku ülevaate tuumajaama tööst,” rääkis Viru-Nigula vallavolikogu esimees Riho Kutsar. Tema sõnul kohtusid nad kohaliku omavalitsuse esindajatega. „Neil ei olnud mingeid negatiivseid fakte meile tuua. Omavalitsusele on see ka puht rahaliselt väga suur tulu,” lisas ta.

Ka Fermi Energia on öelnud, et kaalub samuti kohalikule kogukonnale hüvitise maksmist, et kompenseerida võimalikke ebamugavusi ja edendada ka tuumaelektrijaama töötajate – kelle arv võiks küündida 121 inimeseni – elukeskkonda. Makstes näiteks 15 senti igalt toodetud MW/h-lt, tooks reaktor omavalitsuse kassasse 375 000 eurot aastas.

Kuigi Kutsari sõnul on tuumajaama rajamine Eestisse veel mägede taga – kõigepealt peaks valitsus selle kohta otsuse langetama ja regulatsioone muutma –, on Viru-Nigula vallajuhid üldiselt positiivselt meelestatud. Seda kinnitas ka vallavanem Einar Vallbaum. „Mina isiklikult olen selle poolt, see on meie tulevik. Suures perspektiivis on ta ikkagi Eestile kasulik,” märkis ta.

Eile toimunud Fermi Energia esimesel konverentsil oli kohal ka terve hulk poliitikuid, peaministrist riigikogu liikmeteni. Keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar (Keskerakond) tõdes, et lõplikku seisukohta ta tuumajaama kohta veel kujundanud ei ole. „Energiajulgeolek kui selline on Eestile oluline ja me peame leidma moodused, kuidas seda süsinikuvabalt saavutada,” sõnas Savisaar.

Peamine küsimus, mis tuleks ära lahendada, on seotud ohutusega. „Kui me saame sellele vastused, siis me saame ka oma arvamused kujundada. Asju ikka juhtub – kõik need olukorrad, mis on olnud, võivad ju korduda,” põhjendas ta.

Neljanda põlvkonna tuumareaktoritel, mis põletavad seniste tuumaelektrijaamade jäätmeid, võiks olla perspektiivi. Ta lööb kaks kärbest ühe hoobiga – muudab olemasolevad tuumajäätmed vähem ohtlikuks ja seejuures toodab energiat,” lisas Erakonna Eestimaa Rohelised aseesimees Marko Kaasik.

Tartu ülikooli füüsika instituudi õhusaaste modelleerimise vanemteadurina töötav Kaasik on seda meelt, et tuumajaama rajamisega seotud uuringuid tuleks Eestis jätkata.

Asja plussina märgiks ära, et asjad on hakanud liikuma ja vähem sõna antakse rohelistele fantasööridele, kuidas tuule- ja päikesepargid Eesti energiavajaduse katavad

[nimetu]

Eks Ida-Viru kasuks räägib lisaks mingil määral juba olemasolev elektri infrastruktuur.

Tartu ülikooli füüsika instituudi õhusaaste modelleerimise vanemteadurina töötav Kaasik on seda meelt, et tuumajaama rajamisega seotud uuringuid tuleks Eestis jätkata.

Halleluuja! Selmet mõte kohe eos juba ketserlikuks tunnistada, soovitatakse asja isegi uurida. Vot see on juba progress...

[Kapten Trumm]

Nii ongi
https://elering.ee/elektri-pohivorgu-kaart

330 kV põhiliine läheb Narva alt välja 5 tükki. Tallinna-Narva suunal on neid vaid kaks. Ehk siis väike loogika ütleb, et kui põhivõimsus tuua Tallinna piirkonda, siis tuleb see kaart põhjalikult ümber ehitada ja vähemalt kaks 330 kV liini (tõde sõltub muidugi reaalsest koormusest) Tallinnast Ida-Virusse ehitada. Need kaks liini võivad maksta rahulikult ikka kolmekohalise arvu miljoneid.

See, mida see Fermi Energia arendab, on pigem regionaalne elektrijaam. Narva jaamade asendamiseks on vaja midagi sellist nagu Soomes on.

[wolfgang]

akf. metssiga, elan jah ja just Purtse see õlijõigi ongi. Õigemini selle harujõed ja kraavid. Nüüd on alustatud nende puhastamisega, aga 0 punkti seda vaevalt õnnestub viia. Ja nüüd kelle arvelt see töö käib? Äkki maksavad põlevkivi kaevandajad või töötlejad selle töö kinni? Ei maksa. Maksumaksja teeb seda.
Õhk on ka ikka kaunis haisev ja ajuti on auto kaetud musta tahmaga, kui tuul korstende poolt.
Vanad kaevanduskäigud mis varisevad. Kes kinni taob? Töösturid? Mkm. Maksumaksja teeb seda.
Rahva tervis oluliselt halvem, kui mujal Eestis. Kuidas sellele hinnasilt külge panna?
Niiet ma ei näe kuidagi, et selle lagastamise jätkamine mõistlik tegevus on. Ei ole ka kasumlik, kui ettevõtted oma korraldatud p..a ära koristama/kompenseerima peaksid.
Ja ükskord lõpeb see majandusharu ära niivõinaa ja kõik need probleemid kaevurite ja õlipruulijatega kerkivad ka üles niivõinaa, niiet lõpuks võiks probleemile silma vaadata ja juhtida protsessi viisil, mis oleks vastuvõetav sektori töötajatele ja ühtlasi vältida piirkonna edasist lagastamist. Ja arvake, kes selle kõik kinni maksab?

akf. Trumm, no see su põlevkivi maapinnalähedusest põhjustatud õlilõhna jutt ja sellest tulenev hirm telgi ahju kütmisel küll nüüd adekvaatne tekst ei ole .

Võrkudest. Noh jah, hetkel on nii, küll, ent see ehitati välja, kuna tootmisvõimsused paiknesid(paiknevad) Ida-Virus, kuna just Ida-Virus, antud juhul siis, põlevkivi kaevandatati(kse) ja selle transport on oluliselt kallim, kui elektri ülekandmine. Kuigi tootmisvõimsus peaks asuma põhilisele tarbimiskohale võimalikult lähedal. Puusalt tulistades on võrgu kaod ca 10% ehk siis võite ise arvestada, kui palju olol võrguskeemi ülalpidamine maksab juba ainuüksi kadude tõttu. Aga olol liinid on keskmise vanusega 50 aastat, niiet enivei tuleb neisse investeerima hakata ja seesama komekohaline arv mille pannakse huugama nii või naa, niiet kui õnnetsuks võrgukadusid mingi 5%-gi vähendada, ülekandeliinide lühenemise tõttu, oleks see kaunis tulutoov ettevõtmine. mõistagi ei lähe selline ratsionaalsus levinud paradigmaga kokku - Eesti on ju nii looduskaunis,meie metsad ja rabad... tehke Ida-Virumaale.
Üldiselt, pikk jutt, sitt jutt, over and out .

[Kriku]

Põlevkivitööstus maksab saastetasusid.

[Walter2]

Igasugusele rohelise suunitlusega tegevusele on võimalik EU rahasid alla saada - on see siis roheenergiale üleminek või reostatud looduse taastamine. Esimene näide siit (maksumaksja kulu on tühine):

https://www.bioneer.ee/reostuse-likvide ... -j%C3%B5el

”Purtse jõe valgala ja fenoolisoo puhastamise projekti esimese etapi tööde maksumus on 21 miljonit eurot. Projekti rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Ühtekuuluvusfondist ning 15% ulatuses SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammist ja riigieelarvest.”

[smr]

Igasugusele rohelise suunitlusega tegevusele on võimalik EU rahasid alla saada - on see siis roheenergiale üleminek või reostatud looduse taastamine. Esimene näide siit (maksumaksja kulu on tühine):

https://www.bioneer.ee/reostuse-likvide ... -j%C3%B5el

”Purtse jõe valgala ja fenoolisoo puhastamise projekti esimese etapi tööde maksumus on 21 miljonit eurot. Projekti rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Ühtekuuluvusfondist ning 15% ulatuses SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammist ja riigieelarvest.”

Kuidas see raha sinna fondi küll jõuab? Seinast? Või ikka maksumaksja maksab?

[nordlys]

1.Tallinn-Narva 330kV liinidest.Lugesin kunagi ühte ülevaadet.Tallinna varustamiseks ja ekspordiks/impordiks on praegu 3 liini (kaasa arvatud läbi Paide jooksev).Selleks on praegu küll ja veel.Kui puudu tuleb,ehitatakse olemasoleva 220kV liini asemele 330kV liin.
2.Kaevandamisest.Ei tule rahu maa alla ja maa peale.Võtmesõnaks on fosforiit ja boonuseks rikutud joogivesi ja põllupind naabermaakonnas.

[ElrikThunderson]

Eduraport taastuvenergiast BNSi vahendusel:

TALLINN, 6. veebruar, BNS – Möödunud aastal esitas Elektrilevi võrguga liitumiseks taotluse 4380 taastuvenergia tootjat ehk kolm korda rohkem kui aasta varem.

"Niivõrd suur liitumistaotluste arvu kasv näitab, et Eesti taastuvenergia sektoris jätkub väga kiire areng," kommenteris Elektrilevi reguleeritud teenuste valdkonnajuht Priit Treial pressiteate vahendusel.

Viimase viie aasta jooksul on Elektrilevi võrguga liituda soovivate elektritootjate arv kasvanud ligikaudu 15 korda - kui veel 2014. aastal oli Elektrilevi võrgus veidi üle 400 elektritootja, siis 2019. aasta lõpu seisuga on Elektrilevi võrgus 3000 tootjat. Neist 99 protsenti toodavad taastuvenergiat. "Saame tinglikult öelda, et 21 protsenti kogu Eesti elektrivõrgus liikuvast elektrienergiast pärineb taastuvenergia tootjatelt," lisas Treial.

Kõige populaarsem taastuvenergia liik Elektrilevi võrgus on päikeseelektrijaamad, mis moodustab 60 protsenti installeeritud võimsustest, sellele järgnevad 12 protsendiga tuuleelektrijaamad ja kaheksa protsendiga biokütust kasutavad elektri ja soojuse koostootmisjaamad.

"Elektrilevi jaoks on oluline pakkuda kõigile elektritootjatele võrdseid võimalusi võrguga liitumiseks. Elektritootjad moodustavad liitumistaotluste mahu alusel juba pea kolmandiku kõigist liitujatest, mistõttu on selge, et elektri väiketootmine on tulevikutrend," lisa Treial.

Väiketootjate liitumist lihtsustas suuresti 2019. aasta esimeses pooles jõustunud võrgueeskirja muudatus, mis võimaldas Elektrilevil kõigi alla 500 kilovati võimsusega elektrijaamade liitumisnõudeid ja liitumisprotsessi ühtlustada. Tänu lihtsustatud nõuetele ja üldistele liitumisprotsessi parendustele on viimase kahe aastaga väiketootja võrguga liitumine läinud 34 protsenti kiiremaks – keskmiselt 32 päevalt 21 päevale.

Lisaks tootjaliitumiste hüppelisele kasvule suurenes eelmisel aastal oluliselt ka võrguga liitunud elektritarbijate arv. Kokku esitati lõppenud aastal võrguga liitumiseks 10 135 taotlust, mis on 1100 võrra rohkem kui 2018. aastal.

"Aktiivne elektrivõrguga liitumiste arv on ajalooliselt olnud hea indikaator selle kohta, et Eesti majandusel läheb hästi. See peegeldab tegelikult seda, kuivõrd aktiivne on ehitusturg ja et inimesed soetavad uusi kodusid," lisas Treial.

Elektrilevi on suurim võrguettevõte Eestis, hallates ligikaudu 60 000 kilomeetrit elektriliine ja 24 000 alajaama. Lisaks haldab Elektrilevi tänavavalgustusvõrku Tallinnas ja Tartus ning arendab kaasaegset elektriautode laadimisvõrgustikku ja kiire interneti võrku.

[Shackleton]

Hmmm.. jäi silma väide kuidas üks töötav kaevur toidab ära kogu pere ja see muudab nad lojaalseks. Meenus kohe see eelmise või üleeelmise aasta streigiplaan. Mulle jäi küll mulje, et teenivad alla eesti keskmise.

[teeline35]

Lisaks kliimamuutuste vastase võitluse mõju meie igapäeva elule.
https://www.err.ee/1102381/elering-tule ... m-kui-seni
Meie oludes on peaaegu kinni pandud põlevkivijaamad ja nn roheline elektritootmine (hüdro, tuul, päike) kõigub mitte nii nagu meil tarbimine vaid siis kui ise tahab.

"On üldteada, et varustuskindluse varu nii Eesti elektrisüsteemis kui ka naaberelektrisüsteemides on viimaste aastate jooksul kiiresti vähenenud. Seda eelkõige tingituna vanemate juhitavate elektrijaamade käigust väljaminekust ja uute juhitamatute tootmisvõimsuste turule tulekuga. Antud olukorra teeb eriti huvitavaks eelkõige see, et erinevate lähiregiooni riikide süsteemihaldurid hindavad tekkinud olukorda väga erinevalt," märkis Tropp.

Tropp tõi näiteks, et Rootsi on elektrikaubanduses vajumas väiksesse defitsiiti ja Soome defitsiit jääb aastas 15 kuni 20 protsendi juurde. Baltimaades aga tuleb ette tunde, kus sõltuvus imporditud energiast ulatub 60 kuni 70 protsendini.

"Sellest hoolimata on Eesti süsteemihaldur (Elering - toim.) veendunud, et elektrisüsteemi veatu toimimine on tagatud vähemalt 2025. aastani," nentis Tropp.

Selle postituse õige koht oleks küll eesti energiajulgeoleku teemas, aga ei suutnud seda enam kusagilt leida. Peaks ka siia sobima!

[teeline35]

https://www.err.ee/1115437/teises-kvart ... tuvelekter
Peaks olema uhke eesti riigi saavutuste üle roheenergia tootmisel, aga...

Taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia moodustas teises kvartalis 53 protsenti Eesti elektritoodangust ja kattis 24 protsenti siinsest tarbimisest.

Millest saan aru, et umbes pool eestis tarbitavast elektrist on sisse ostetud ja kurat teab millest toodetud! Ja lisaks veel see...

Seejuures ületab taastuvelektri kiire kasvu ja osaliselt koroonaviirusest tingitud tarbimise languse tõttu taastuvenergia tootjatele makstav toetus tarbijatelt selleks otstarbeks kogutava tasu summa, teatas Elering. Aasta lõpuks võib puudujääk Eleringi hinnangul kasvada 13 miljoni euroni.

Selgub, et keegi peab lisaks sellele "rohelisele " elektritootmisele peale maksma! Kas lähiajal on oodata taastuvenergia tasu tõusu?
Igal juhul peaks mõtlema traditsioonilisel tehnoloogial põhineva tuumajaama rajamisele. Juba kasvõi selleks, et põlevkivi hoida suuremat lisandväärtust andvate toodete tooraineks. Uued tuumajaama tehnoloogiad ei tööta veel ükski ja on optimistlik lootus, et mõni neist kümne aasta pärast on täiesti usaldusväärne ja töötav.

[kraal]

https://www.err.ee/1115437/teises-kvart ... tuvelekter
Peaks olema uhke eesti riigi saavutuste üle roheenergia tootmisel, aga...

Taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia moodustas teises kvartalis 53 protsenti Eesti elektritoodangust ja kattis 24 protsenti siinsest tarbimisest.

Millest saan aru, et umbes pool eestis tarbitavast elektrist on sisse ostetud ja kurat teab millest toodetud! Ja lisaks veel see...

Seejuures ületab taastuvelektri kiire kasvu ja osaliselt koroonaviirusest tingitud tarbimise languse tõttu taastuvenergia tootjatele makstav toetus tarbijatelt selleks otstarbeks kogutava tasu summa, teatas Elering. Aasta lõpuks võib puudujääk Eleringi hinnangul kasvada 13 miljoni euroni.

Selgub, et keegi peab lisaks sellele "rohelisele " elektritootmisele peale maksma! Kas lähiajal on oodata taastuvenergia tasu tõusu?
Igal juhul peaks mõtlema traditsioonilisel tehnoloogial põhineva tuumajaama rajamisele. Juba kasvõi selleks, et põlevkivi hoida suuremat lisandväärtust andvate toodete tooraineks. Uued tuumajaama tehnoloogiad ei tööta veel ükski ja on optimistlik lootus, et mõni neist kümne aasta pärast on täiesti usaldusväärne ja töötav.

Kui elektriarvet vaadata siis seal on kohe eraldi reaga kirjas taastuvenergia tasu. Kõik tarbijad kellel on elektrienergia ostu leping maksavad taastuvenergia tasu. Meil on isegi nii, et olgu ta väiketarbija või suurtarbija siis kõik maksavad ühte moodi. Teistes EL riikides kahjuks teisiti. Suurtarbijad maksavad palju vähem. Siin ka artikkel https://www.aripaev.ee/uudised/2020/07/ ... nni-maksta

Lisaks sellele, et maksame taastuvenergia tasu, maksame ka läbi võrgutasude taastuvenergia ebaühtluse silumise kinni. Taanis nt. väga suur osa moodustab tuuleenergia paraku nende söepealt töötavad elektrijaamad on pidevalt kuumas reservis juhuks kui tuult ei ole piisavalt jne. See teeb ka elektri kalliks. Meil toimub see praegu läbi Soome kaablite. Kui need rivist langevad on paanika kõva. Alles hiljuti oli selline situatsioon. Meil läks õnneks hästi aga Lätis jäi mõni piirkond elektrita.

Kuna põlevkivist elektri tootmine ei ole enam majanduslikult mõttekas ostame elektrit Soomest õigemini Rootsist, Norrast ja Venemaalt. Venemaa elekter tuleb ka läbi Soome. Soomes on ka elektrienergia puudujääk ca 1TW/h ja nad ostavad selle sisse.

[Taaniel Tina]

Selle suure roheenergia protsendi taga on veel üks oluline faktor

Languses oli elektritootmine eelkõige mittetaastuvatest ehk fossiilsetest allikatest, kus tootmine vähenes võrreldes 2018. aastaga poole võrra.

Ehk meie põlevkivi jaamad seisavad suures osas.