EV energia ja julgeolek

[Some]

Mul äia-ämma maja Liiva rongipeatuse kõrval. Küsisin, et kas rongid magamist ei sega. Nad ei saanud küsimusest aru. Pisut järele mõeldes suutsin täiesti vabalt elada Kalamajas trammitee kõrval ja Lasnamäel vaatega kanalisse ja nagu ei mäleta, et oleks häirinud vms.
Võimalik muidugi, et tuulikud mõikavad kümnete kilomeetrite tagant ka, pole läheduses elanud.

[Dr.Sci]

Mul äia-ämma maja Liiva rongipeatuse kõrval. Küsisin, et kas rongid magamist ei sega. Nad ei saanud küsimusest aru. Pisut järele mõeldes suutsin täiesti vabalt elada Kalamajas trammitee kõrval ja Lasnamäel vaatega kanalisse ja nagu ei mäleta, et oleks häirinud vms.
Võimalik muidugi, et tuulikud mõikavad kümnete kilomeetrite tagant ka, pole läheduses elanud.

Ma tegelikult natuke praktilisemast sesukohast siiski räägin. Ma tean küll et tänapäeval, merenavigatsioon on see et tahvlis joonistad marsuudi, saadad kaardiplotterisse, käivitad automaatpiloodi ja seejärel roolimadrus kirjutab militaar.netis kommentaare aegajalt visates pilgu eri seadmetele. Aga kui ta tõstaks pilgu ja katsuks leida keset Moonsundi arhipelaagi seilates mõnda Virtsu kandi majakat/faarvaatri poid vms... siis lihtsam on tal neid kaadiplotterist leida kui visuaalselt. Ja Virtsu tuulikud iseenesest pole teab kui kõrged... aga paistavad ikka väga kaugele, ja merel 100 tuulikuga 400 m kõrgune tuulepark vilgub ikka korralikult. Ok, inimene harjub kõigega. Näiteks reklaamiga. Ajalehed, internet on täis reklaamilehekülgi aga kogenud lugeja oskab neist mööda vaadata nii et isegi lõpuks ei taju et kuskil reklaam oli... saab sama ka tuulepargiga teha, kuid see tähendakski et ka looduses tuleks ringi kõndida samasuguses iseenese poolt loodud mullis nagu meediamaailmas...

[Some]

Reklaam on hea võrdlus. Minu arvutid on reklaamivabad ja kui ma satun võõrast arvutist Delfit vaatama siis tõusevad mul karvad püsti. Aga omanikud ei märkagi.

[AMvA]

Ok, aga teeme kompromissi et päeval las need valged tiivikud vehivad horisondil, või värvime sinakashalliks, aga öised punased tuled jäävad panemata...?

Öösel on vaja magada, soovitavalt silmad kinni

[affa]

Ega tuulepargid üksi, on juhtund Sõrves rannaäärse terassi valgustus ja ülevalpool maja uksekohal olev tuli samale joonele. Peaaegu Mõntu...

[Longbowman]

Aga ufo, mida Valdis nägi, sellel olid võimsamad tuled, kui Pässa Rixi tuunitud bemmil.

[Benjy]

Texas võib saada 2021 korduse. Kui suur on meil selliste probleemide tekkimise võimalus, kui me tuulenergiast rohkem sõltume? https://www.dallasnews.com/news/weather ... vice-says/

[taara]

Oi täitsa hirmus kohe. Huvitav kuidas Taani ümber laevad hakkama saavad, või on nad kõik uppunud?

[affa]

Vaevalt see Taaniski ilma diskussioonideta käis. Ja kindlasti sarnaselt siinsega arutleti avanguks teise osapoole vaimse võimekuse üle...

[wolfgang]

Minu arust, argumendid stiilis: " a ma elan Tallinna kesklinnas magistraali ääres ja mind müra üldse ei häiri" või "inimesed raudtee ääres ei pane ronge tähele" ei ole adekvaatsed. Ma arvan nii sellepärast, et linna kolides või seal elades on see isiku enda otsus ja kogu seda müra kompenseerivad kohvikud, kinod, teatrid jms., mida kõike linna eelistena tavatsetakse välja tuua. Maal elades on sul ainsaks eeliseks vaikus ja rahu, puhas õhk, vesi jne.. Näiteks hakates linnas virisema üleliigse müra üle, leidub käpelt mingi ninatark, kes soovitab maale elama minna, kui vaikust ja rahu on vaja.
A nüüd oletame, et isik ongi nii teinud ja ta naabrusesse hakatakse mingit kaevandust või tuuleparki rajama, mille käigus võetakse talt see vaikus ja rahu ära lihtsalt, vehkides mingite normide jms. kabinetis sündinuga. Mis siis alles jääb? Kas on arusaadav, et tekib vastuseis? Mulle tundub, et on.
Miks mulle normid väga ei meeldi on see, et need on üldjuhtu käsitlevad ja harva reaalset olukorda arvestavad. Näiteks: müranorm 50 dB. Kõik on justkui hea, aga kui sul on kõrvus 50 dB piiksumine õhtul, öösel ja puhkepäeval(nt. tagurpidi käigu piiksumine) siis eriti rõõmsaks ei tee. Mingi ühtlane 50 dB foon oleks ilmselt kerge taluda, aga selline häiring mitte nii.
Või siis tuullikute müra arvutamine. Nendes mida ma näind olen on tuulikuid käsitletud punktmüra allikatena. Kuidas see adekvaatne on? Tänapäeva tuulikute diameetrid on mingi 300 m pluss ja müra tekib labade otstes, mitte rootori laagritest(ma vähemalt loodan), ehk siis juba on müramudelites vähamalt 150 m mööda arvutatud. Sama käib ohutusaladega juhuks, kui tuuliku labad mingil põhjusel lajali peaksid lendama ja juppe pilduma.
A noh, kõik see ei käi muidugi mingi 10 km kaugusel oleva tuulepargi kohta või rajatise, mille mürafoon ongi ühtlane ja normis. Ilmselt selliste vastu keegi terve inimene ka ei sõdiks, ainult, et ära on hirmutatud rahvas ja nüüd maitseme neid vilju.
Samas tuulikute vastu võitlemine on igati õige ja teretulnud, ainult, et argumendid peaksid olema asjakohased, mitte nagu Sõrve rahval.

[Kilo Tango]

Juhiks tähelepanu paarile asjaolule.
1. Lennukitega kokkupõrgete vältimise tuled on oluliselt nõrgemad, kui majaka suunatud valgusvihk. >10 km kaugusele on neid näha, aga mingist "korralikust vilkumisest" ei saa rääkida, sest valguse võimsus väheneb kauguse kasvades kuubis.
2. Nimetatud Saaremaa tuulepargid on rannikust nii kaugel, et mitte mingit müra sinna ei kosta.

Üldiselt on nii, et kui tuulepark töötab, siis on ka maismaal tuulemüha ja lainekohinat piisavalt, et summutada see vähenegi müra, mida vbl. teoreetiliselt võiks kuulda. Aga praktiliselt on see "kuulen 10 km kauguselt tuuleparki" haiglane fantaasia.

Visuaalsest reostuse mölast ei hakka rääkimagi, sest:
1. Tuugen on üks ilusamaid tehoseadmeid üldse.
2. >10km kauguselt neid silm enam praktiliselt ei seleta, kui just spetsiaalselt ei jõllita.

Tehakse sääsest elevant, et ennast tähtsana näidata. Muud ei midagi. Pärast suvilast koju sõites loobitakse auto aknast prahti välja.

Tuulikute vastu võitlemine on ogar, mitte õige ja asjakohane. Eriti veel selliste argumentidega.

[kraal]

Tuulikute vastu võitlemine on ogar, mitte õige ja asjakohane. Eriti veel selliste argumentidega.

Kas on ka ogar, et tänu tuulikutele hakkame rohkem elektri eest maksma?

[logistik76]

Tuulikute vastu võitlemine on ogar, mitte õige ja asjakohane. Eriti veel selliste argumentidega.

Kas on ka ogar, et tänu tuulikutele hakkame rohkem elektri eest maksma?

Kus nüüd tuli tarkus välja.
Ikka vähem hakkame maksma ja kordades.

[Some]

https://epl.delfi.ee/artikkel/95776611/ ... lektribors
Vist tasuline aga päris hea.

Elektri tootmine ja müük oli 20. sajandi viimaste kümnenditeni nii kapitalistlikes kui ka sotsialistlikes maades riigi korraldada. Alles viimase paarikümne aasta jooksul on eksperimenteeritud mitmel moel kujundatud elektriturgudega.

Oleks aeg lahti öelda jämedast turu ja riigi vastandamisest ning mõista, et turgu kui ühest abstraktset nähtust pole olemas.

Pealegi pole olemas ühte abstraktset turgu, vaid on terve hulk erisuguseid võimalikke turukonstruktsioone. Praktikas loob kauplemise tingimused riiklik võim, kes sätestab, millega ja kuidas tema territooriumil kaubelda tohib. Riik seab veelgi laiemalt ostu-müügitehingute standardtingimused, mis määravad, mida teha, kui kõik ei lähe päris ootuspäraselt. Näiteks see, millises olukorras võib ostu-müügilepingust lahti öelda või millises korras tuleb pankrotistunud isiku vara võlausaldajate vahel jagada, on turu toimimise seisukohalt oluline parameeter, mis ei tõuse iseenesest spontaanselt turust, vaid on turuvälise poliitilise otsusega määratud. See, kuidas need küsimused on reguleeritud, muudab ka turu enda iseloomu. Ükski turg pole selles mõttes mingi looduslik poliitika-eelne nähtus, vaid kõik turupõhised kauplemismehhanismid olenevad otseselt sellest, kuidas need on üles ehitatud. Iga konkreetse turu alusmehhanismid määravad, kelle poole sellel turul eri oludes kaalukauss kaldu on.

Miski hetk tuleb ka juhitavat elektrit juurde:
https://arileht.delfi.ee/artikkel/95777 ... -miljoneid

Eelmisel suvel andis Viru Keemia Grupp teada kavast luua biotoodete tootmiskompleks. Ida-Virumaale Lüganusele kavandatava investeeringu maht jääks 800 miljoni euro kanti ja seal saaks tööd 250 inimest, kaude kuni tuhat. Töö võiks tehases alata 2027. aastal.

Esialgsete hinnangute järgi suureneks tehase avamisega Eesti taastuva elektrienergia tootmine aastas 730 GWh võrra, millest pool suunatakse vabaturule. Rohelist soojusenergiat hakatakse kasutama Kohtla-Järve ja Jõhvi linnade kaugküttega varustamiseks.

Huvitav, kas raiemahust piisab sellises koguses energia tootmiseks?

Riigifirmad omavahel:
https://arileht.delfi.ee/artikkel/95782 ... -tulevikku

Kuigi rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus on öelnud, et valitsus soovib Tootsi tuulepargi kohtuvaidluse kiirelt lõpetada, siis nüüd on Eesti Energia nõustunud, et tuulepargi üle vaieldakse edasi Euroopa Kohtus. See võib lükata kohtuasja lahenduse teadmata tulevikku, kirjutas ERR.

[kraal]

Kus nüüd tuli tarkus välja.
Ikka vähem hakkame maksma ja kordades.

Kas ikka hakkame? Alles oli uudis, et võrgutasud tõusevad ja on taotlus uueks tõusuks sisse antud. Ärme vaata elektri hinda ilma muude komponentideta. elektri hind mida me maksame koosnev ju erinevatest tasudest. Võrgutasu on üks suur osa sellest ja mida rohkem tuleb erinevatesse kohtadesse ebastabiilseid tootjad seda suuremaks ka võrgutasu muutub. Sisuliselt kogu Eesti elektrivõrk tuleb ümber ehitada. Ega see ei ole ju tasuta. See maksab roppu raha.
Sellest on korduvalt siin lõimes sellest kirjutatud.
Loe näiteks seda https://www.eees.ee/images/EEES/infopaevad/Taastuvenergia_probleemidest_2018.pdf
ja seda https://opus4.kobv.de/opus4-hsog/frontdoor/deliver/index/docId/2294/file/System+LCOE+What+are+the+costs+of+variable+renewables+.pdf,

Jaga ka oma tarkust miks me peaksime elektri eest vähem maksma.
Arvesta ka sellega, et aasta aastasse elektri energia tarbimine suureneks kui hind oleks normaalne. Kas me saavutame normaalse hinna, et meil oleks rohkem tööstus ja rohepöörde raames üha enam ja enam kasutatakse elektriautosid.