EV energia ja julgeolek

[Kriku]

Kui Eesti tahaks olla keskkonnasõbralik riik, keelataks selline tegevus seadusega ära.

Maja peab olema liginullenergia, aga samas võib mõttetuks bittide liigutamiseks atmosfääri kütta nii palju kui kulub.

[Gideonic]

Euroopa kallim elekter neil küll ei ole, isegi Eestis on kallim. Tutvu parem elektri hindadega Euroopas.
https://www.nordpoolgroup.com/Market-da ... view=table

Eurostati järgi on kõige kallim elekter kodutarbijale Saksamaal ja siis tuleb Taani
https://ec.europa.eu/eurostat/statistic ... _consumers

Uhh ... see Saksamaa ja Taani "teisete maksude" osakaal (mis ilmselglet on taastuvenergia maksud) on küll kosmos

[Smith]

Euroopa kallim elekter neil küll ei ole, isegi Eestis on kallim. Tutvu parem elektri hindadega Euroopas.
https://www.nordpoolgroup.com/Market-da ... view=table

Eurostati järgi on kõige kallim elekter kodutarbijale Saksamaal ja siis tuleb Taani
https://ec.europa.eu/eurostat/statistic ... _consumers

Alles Sa just väitsid , et tööstus ei tule Eestisse kuna elekter on kallis.
Kas Saksamaa mitte ei ole kõige suuremad tööstusega riik Euroopas?
Räägid justkui vastu iseendale.
Enamus loomulikult vanad tehased kuid ka uusi tuleb juurde.
Kas mitte ei kakeldud sisalike pärast seoses uue 4 miljardi eurose Tesla tehase ehitusega?

Kusjuures täna on kodus 6 tunnine plaaniline elektrikatkestus.
Kui enamus ajast aastas tuleb suurem osa energiast päikesepaneelidest siis täna täna tõmbasin
varuvõimsuse, 7kw bensiiniga töötava elektrigeneraatori näol, tööle
Täna õnneks sula , aga kui oleks -20 kraadi siis oleks lahe vaadata kuidas kõik Ida-Viru elektrijaamasid kiruvad,
kaugel raisad.

[Jaanus2]

Kui tööstus teeb kalleid asju, siis võib elekter ka kallis olla. Kui elekter kulub näit. puidu peeneksjahvatamisele, siis on muidugi üks vingumine kogu aeg. Sakslased ei vingu, taanlased ka mitte - ja elavad meist paremini.

[kraal]

Alles Sa just väitsid , et tööstus ei tule Eestisse kuna elekter on kallis.
Kas Saksamaa mitte ei ole kõige suuremad tööstusega riik Euroopas?
Räägid justkui vastu iseendale.
Enamus loomulikult vanad tehased kuid ka uusi tuleb juurde.
Kas mitte ei kakeldud sisalike pärast seoses uue 4 miljardi eurose Tesla tehase ehitusega?

Kõigepealt jutt oli Taanist. Taanis on väga kallis elekter.
Saksamaa ja Eesti võrdluses peab selle hinnanumbri ja maksud lahti võtma. Praegu pole minul aega seda teha.
Suurtarbijatele on Saksamaal erinevad soodustused. Meil siin lajatatakse kõigile ühe hinnaga.
Kui saab võrdlus numbrid sellistele kuludele käibemaks, taastuvenergia tasu, ülekande tasu, amprimaks, aktsiis ja kui veel mingeid makse siis neid ka.
Tuleb vaadata ka liitumisel erinevatele pingetele. Liitumine kuni 1000V, keskpingel ja kõrgepingel.
Paljud tööstused on kurtnud, et meil on elekter kallis võrreldes teiste riikidega. Mõni on saanud ka erandeid aga vähesed.

[Illike]

Ma oskan Saksamaa-Eesti võrdluses toetuda Saksa poolse esindaja väidetele. Tema väitel on Saksamaal Taani piiri lähedal elektri eest makstav tasu tunduvalt suurem kui Eestis. Kui palju on tunduvalt suurem, ei oska öelda. Saksamaal asuv ettevõte on Eestis asuvast natuke väiksem.

[Drax]

Ka kohalikud spetsialistid ei maga:
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... mise-vastu

Eile toimunud Roheliste erakonna volikogul kiideti heaks tuumaenergeetika rahvaalgatuse sõnastus - tuumajaamad Eestisse ei sobi. “Üks olulisemaid tekste, mida volikogus arutasime ning mis ka volikogu heakskiitu pälvis, on tuumajaama petitsioon - järjekordne rahvaalgatus, mille üle on võimalik alates homsest arutleda rahvaalgatuse portaalis ja pärast kolme päeva möödumist hakata allkirju koguma,” selgitas volikogu asejuht Annika Altmäe.

[gorilla]

Ka kohalikud spetsialistid ei maga:
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... mise-vastu

Eile toimunud Roheliste erakonna volikogul kiideti heaks tuumaenergeetika rahvaalgatuse sõnastus - tuumajaamad Eestisse ei sobi. “Üks olulisemaid tekste, mida volikogus arutasime ning mis ka volikogu heakskiitu pälvis, on tuumajaama petitsioon - järjekordne rahvaalgatus, mille üle on võimalik alates homsest arutleda rahvaalgatuse portaalis ja pärast kolme päeva möödumist hakata allkirju koguma,” selgitas volikogu asejuht Annika Altmäe.

Antud hetkel on kõik lähinaabrid: Soome, Läti, Leedu energiatarbimisega miinuses kuna ei tooda nii palju kui vajavad.

See paskvill on samasse auku Tallinki ''pädevike'' arvamsega Eesti -Soome merealusest tunnelist.
Elik sõidame Tallinki praamiga ja kui koroona tuli, siis ei sõida keegi enam mitte kuhugi kuna tegelikult laevad elavad alko müügist nädalavahetuse kruiisitajatele.

Tallink Silja müügist üle poole koosneb laeval toimuvast müügist. Ülejäänu on piletitulu ja kaubavedu. Seetõttu tuleb investeerida laevadesse ja personali, et kliendid tunneksid ennast hästi ja kulutaksid meresõidu ajal raha.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/74858 ... al-ei-tule?

[otsija86]

Seltsimehed, te selles suunas pole keegi kunagi mõelnud, mis võimalused meil siin vähegi suuremate katlamajade ümberehituse korral koostootmisjaamadeks veel avaneda võiksid? On keegi vaadanud oma küttearvetel olevat energiakulu? Ma elan linnas korteris keskküttel olevas elamus, nagu suurem osa siinseid elanikke ilmselt. Eelmise suhteliselt sooja 2020 detsembrikuu küttearvetel oli mu pisikeses 40m2 hästisoojustatud korteris 0,609MWh energiakulu ainult küttele. Sinna lisandub veel siis ilmselt tarbevee soojendamine, mis tuleb samast katlast? Nüüd arvestada veel sinna juurde trassi soojuskaod, katlamajas äkki selle kogu kompoti peale kuluks vähemalt 1MWh energiat ainuüksi minu kui üksikisiku peale? Lisaks veel tööl minu jaoks vajamineva pinna kütmine, selle kohta ei tea otseselt midagi arvestada. Igatahes sellesama sooja tootmiseks, mis mulle hetkel kütteks toodetakse, sellest saaks ca 30% kasuteguriga elektrit toota ju, kui seesama soe koostootmisjaamas toota. Mul elektrikulu on ca 100kWh kuus siin korteris, seega tõenäoliselt suhteliselt pessimistliku arvestuse järgi saaks selle sooja arvelt, mida mina kui isik tarbin enesele sooja tootmiseks nii kodus kui tööl, selle varjus saaks täiesti kõrvalsaadusena toota lisaks vähemalt 300kWh elektrienergiat, st vähemalt 200kWh jääks seda elektrienergiat üle minust tööstuse või mille iganes jaoks ja suhteliselt sarnane seis ka enamuse teiste kodanike seisukohast, et nende küttesooja kõrvalsaadusena saaks ju tegelikult päris arvestatava koguse elektrienergiat siinse kliima loomuliku osa ehk kütmise pealt? Teisalt kui arvutada energiasalvestust, mida kindlasti oleks siiski tarvis piikide silumiseks/ülejäägi paigutuseks näiteks hüdrojaamade asemele, siis ehk oleks mõistlikum akupankade peale lootma jääda? Hetkel maksab või lähiajal hakkab kohekohe maksma 1kWh akupaki hind 100 eurikut, akupanga jaoks loodud heades tingimustes lubatakse sellele ca 5000 tsüklit, ilmselt akusalvestusjaamas, kus kunagi pole vaja täiesti täis/tühjaks laadida akusid on see üsnagi reaalne ja teostatav tsüklite arv, kuna temperatuurid/laadimisvoolud/laetuse tasemed on kestvuse koha pealt suhteliselt hästi optimeeritavad, lisaks massiivsema koguse ost, mille pealt saaks tõenäoliselt parema hinnagi ehk? Kui nüüd kalkuleerida, siis 100 eur kWh ehk siis 100 jagada 5000 tsükliga teeks juba praeguste hindade juures 20 senti kWh salvestamise hinnaks. Olgu, eks sinna juurde läheb salvestuse kadu veel ca 20+ protsenti, ent siiski juba hetkehindade juures tunduks see asi peaaegu konkurentsivõimeline, kui veel juurde arvestada, et reaktsiooniaeg on hetkeline. 2030 aastaks eeldatakse juba 50eur kWh hinnaks, mis tähendaks 10 senti kWh salvestushinnaks mis oleks kasumlik juba praeguse hinnastuse juures salvestada/müüa piikide/ületootmise ajal. Nüüd iga linna kõrvale tarbimise lähedale mingi akujaam paigutada, sisi oleks see arvestatav energiagarantii, kui samas linnas oleks ka koostootmisjaam, mis kütteperioodil hoiaks energiat stabiilsena, vajadusel luua veel võimekus, et see akupank/koostootmisjaam/rohetootmine suudaks sagedust hoida kasvõi autonoomselt vajadusel, mis on reaalselt täiesti võimalik, siis oleks ju meeletult hea energiajulgeolek/energiatootmise hajutatus? Või mõtlen liialt optimitlikult? Tänasel päeval ehk akude tootmisega puudujääk ja ei suudetaks ehk toota nii palju kui nõudlus oleks? Samas tänasel päeval polelski kohe ostma tormates see otseselt kasumlik energiahindade juures, aga ehk kannataks oodata veel samas seisus nii 5+ aastat ja siis hakata linna alajaamade alale neid tesla megapakke näiteks ladustama, kui hind ehk paremaks langenud? Lajatage vastuargumente, kui midagi teie arvates ei peaks klappima antud teooriatega.

[Jaanus2]

Niipalju, et koostootmisjaamas pole elekter siiski "tasuta kauba peale", vaid on ikkagi koguenergia sees. Katlamaja töötab sama maksimumilähedase kasuteguriga mõlemal juhul. Ainult soojust tootes saab sooja rohkem, aga ainult elektrit tootes läheb kogu kaasnev soojus kaduma, niipalju on vahet. Linnades koostootmisjaamas toodetud elektri maal (kus keskküte pole otstarbekas) läbi soojuspumpade lastes on mõlemal ligikaudu samad mugavused nagu keskkütte puhul ja energiat on kokku hoitud.

[kraal]

Seltsimehed, te selles suunas pole keegi kunagi mõelnud, mis võimalused meil siin vähegi suuremate katlamajade ümberehituse korral koostootmisjaamadeks veel avaneda võiksid?

Ühe hakkepuidul koostootmisjaama peaenergeetik ütles mulle, et kui ei oleks taastuvenergia toetust siis ei tasuks ära.
Eestis on biokütusel koostootmisjaamad Pärnus, Painkülas, Rakveres, Tartus, Sillamäel 1 ( 2. juurde planeerimisel), Tallinnas (2 Väos, 1 Kadakas), Osulas ja Imaveres. Võimalik, et mõni veel.
Gaasil põhinevaid koostootmisjaamu on mitmeid. Kas või Iru elektrijaam.
Põlevkivil koostootmisjaamad on meil Sillamäe SEJ, Kohtla-Järve SEJ, Balti SEJ ja Eesti SEJ
Irus on veel prügi põletuse koostootmisjaam.
Enefit-i õlitehas toodab ka jääksoojusest elektrit. Hakkavad peagi põlevkivi hulka ka purustatud vanu rehve segama ja tulevikus soovivad ka plastjäätmeid kasutama hakata. Laborikatsed on paljulubavad olnud.

Nagu näha siis Eestis on koostootmisjaamu mitmeid. Täieliku nimekirja tegemiseks tuleb palju netis tuhnida.

[kraal]

Niipalju, et koostootmisjaamas pole elekter siiski "tasuta kauba peale", vaid on ikkagi koguenergia sees.

Tegelikult asi on palju keerulisem. Spetsialistid oskavad muidugi rohkem rääkida aga koostootmisjaama kasutegur on palju suurem kui lihtsalt sooja tootmise kasutegur.

[ruger]

Suurem probleem on tekkinud sellega, et Elektrilevi ei suuda mõnel pool tagada ei voolu ega pinge stabiilsust. Pidevalt toimuvad voolu ja pinge kõikumised mõjutavad erinevate seadmete ja süsteemide tööd. Tihti need kõikumised küpsetavad läbi nii seadmete kaitsmeid, kui seadmeid ennast. Ei generaatorid ega UPS-id ei suuda tihti reageeridagi. Võimalik, et süsteemides on ehituslikud vead. Aga enne töötas ju normaalselt. See probleem on just viimase poole aasta-aasta jooksul välja tulnud. Elektrilevi laiutab käsi. Katsu sa ainult fikseerida. Aga igal juhtumil ei ole uusi seadmeid ja varuosasid kuskilt võtta koheselt või mõne nädalaga. Samuti on kõik need kõikumistega läbi läinud seadmed ja väljakutsed planeerimata kulud, mis ei ole hea nähe. Vahel ei saa eelmist juhtumit kordagi, kui juba tuleb uus peale, mis võtab kaasa järgmised seadmed või toob muud etteplaneerimata tööd juurde.

[Kriku]

Niipalju, et koostootmisjaamas pole elekter siiski "tasuta kauba peale", vaid on ikkagi koguenergia sees.

Tegelikult asi on palju keerulisem. Spetsialistid oskavad muidugi rohkem rääkida aga koostootmisjaama kasutegur on palju suurem kui lihtsalt sooja tootmise kasutegur.

Miks ei peaks olema - mingi koguse kütte ära kütmisest eraldub täpselt ühepalju soojust, ükskõik, kas kuskil on turbiin vahel või mitte. Kui õnnestub osa sellest soojusest kinni püüda (kasvõi jahutusvee abil), ongi kohe kasutegur kõrgem.

[kraal]

Tegelikult asi on palju keerulisem. Spetsialistid oskavad muidugi rohkem rääkida aga koostootmisjaama kasutegur on palju suurem kui lihtsalt sooja tootmise kasutegur.

Miks ei peaks olema - mingi koguse kütte ära kütmisest eraldub täpselt ühepalju soojust, ükskõik, kas kuskil on turbiin vahel või mitte. Kui õnnestub osa sellest soojusest kinni püüda (kasvõi jahutusvee abil), ongi kohe kasutegur kõrgem.

https://www.koda.ee/sites/default/files ... STEEEP.pdf
Lühidalt elektri ja soojuse koostootmine on säästlikum kui elekter ja soojus eraldi toota.
Tuleb arvestada ka tehnoloogilisest erisusest. Suurtel seadmetel on ka tähtis mis režiimis seade töötab. Kuna me teame, et sooja ei ole vaja pidevalt ühes suuruses siis suure katla optimaalse režiimi korral võib sooja üle jääda.
Soojustehnka spetsialistid oskavad täpsemalt rääkida.