EV energia ja julgeolek

[Kapten Trumm]

Kaja Kallas kahjuks jooksis lati alt taas suure varuga läbi. Soovitaks tal büroosse kiiresti palgata mõni parteis leiduv energeetika viimase kursuse üliõpilane.
Hakkepuit läheb Eestis kohalikesse katlamajadesse. Pelleti tootjad hakkepuitu ei osta, nad peenestavad seda ise, pelleti tootmiseks on vaja sellist peenikest puru, mitte laaste.

Täna läheb meil päris palju metsast tulevat biomass ühe graanulikuninga kaudu Inglismaal soojuselektrijaama kütmiseks. Pelletina kusjuures.

Eestis on KIK-i toetuste eest ehitatud hakkekatlamaju küll ja veel, enemasti gaasi või õli asemele.

Minuarust täna oleks Narva jaamades puidu põletamine (mõistagi metsa jätkusuutlikkuse piires) see "lihtne" hundid-söönud tüüpi lahendus, mis võimaldab meil usaldusväärse ja enese kontrollitava (ning väikse saastemaksuga!) põhienergiallika säilitamist (mis ähvardab välja surra). See võimaldab omakorda jätkata tuulikude ja muu sellisega.

[Kriku]

Aitäh, marks1432!

Kui oleks alternatiiv keemiatööstuse näol, siis muidugi ma toetaksin mõtet lepast tselluloosi teha selle asemel, et seda EE ahju kütta. Aga kui ei ole (või pole piisavas mahus), siis võib ju ka EE kütta.

[Smith]

Kunagi , ca 17 aastat tagasi, sai pelletikuningale mõned tööd tehtud
Imaveres. Siis ma sain aru, et Imavere saeveskis pidevalt tekkiv saepuru
sai ta (niisama?) omale ning taipas ära väärindada. Tehase tegi ta kohe saeveski kõrvale.

[Kapten Trumm]

Minu silmis ei tundu Inglismaal soojusjaama kütmine pelletiga väga roheline tegevus. S***rada jääb siia, Inglise õhk on puhtam.
See saab olla "roheline" mingite maksuväänamiste tõttu. Näiteks et biomassi kütmisel loetakse Co2 emissioon nulliks, fossiilsega maksustatakse räigelt.
Agaloogse akrobaatikaga ka meil see puiduhake lendab, muidu ei lendaks.

Aga selle sodi, mis metsast tuleb, võiks ja peaks me ise ära kasutama. Kui üle jääb, siis võiks eksportida. Britid kasvatagu vetikaid kui soovivad.

Kas keeg mõistaks arvutada, palju see soojusjaamade kütmine puiduhakkega meie sodipuidu toodangust ära võtaks? Võibolla on probleem lihtsalt metsakallistajate poolt suureks puhutud?

Konks on selles, et kui see sodipuit metsas mädaneb, tekivad samuti kasvuhoonegaasid. Ainult soojust ja elektrit ei saa. Seega tuleks selline väheväärtuslik sodi ikkagi energiaks teha, oleks CO2 neutraalne ja saaks oma probleemile lahenduse. Mulle ka see tuumajaama mõte pole päris meeltmööda.

[Smith]

http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel4700_4623.html

Hall lepp on meie looduses laialt levinud, kuid seni olnud sageli alahinnatud ja tõrjutud puuliik. Lepapuidu kiire juurdekasvu tõttu oleks majanduslikult mõttekas kasutada Eesti hall-lepikuid senisest tunduvalt rohkem. Puidust energia tootmine on süsinikuneutraalne ning aitaks täita Eestile pandud taastuvenergia kohustusi.

see on arvestatav kodumaine energiaallikas, hõlpsasti kättesaadav ja üksiti kiiresti taastuv. Hall-lepikud on levinud 8,1% meie metsamaade pindalast. Riigimetsadest hõlmavad nad vaid 1,5%, kuid erametsadest koguni 11,8%. Kokku katavad Eesti lepikud ligikaudu 178 000 hektarit ja nende tagavara on ligi 30 miljonit kuupmeetrit

Inimese, kuid kindlasti ka looduse aspektist tuleks siiski küsida: kas poleks targem seda suurepärast küttematerjali varu otstarbekamalt kasutada? Kas toota energiat taastuvast, CO2-neutraalsest, puidu biomassist või jätkata harjumuspäraselt fossiilkütuste põletamist?
Loomulikult ei peeta silmas kõikide lepikute lageraiet ega katlasse ajamist, kuid neid tuleks majandada mõistlikult ja läbimõeldult ning senisest tõhusamalt. Hall-lepikud on kahtlemata märkimisväärse mahu ja kiire taastumisvõimega oluline loodusvara meie metsades ning endistel põllumaadel.
Viimastel aastatel Eestisse kerkinud biomassil töötavad suured elektri- ja küttejaamad (Väo, Tartu, Pärnu) ning väiksemad katlamajad suurendavad nõudlust puitkütuste järele. Tõenäoliselt lisandub lähiajal uusi katlaid.

Leppade sümbiontse lämmastiku sidumise võime tõttu suureneb lepikutes mullaviljakus, mis mõjutab puistute tootlikkust ja süsiniku talletumist mulda. Eesti metsanduse arengukavas aastani 2020 punktis „Kliimamuutused ja mets” on nenditud, et meil ei ole kohaseid mudeleid, hindamaks meie ökoloogilistele tingimustele vastavaid biomassi ja süsiniku vooge. Seetõttu ei saa praegu anda täpseid hinnanguid, kui palju meie metsad süsinikku seovad ning kui palju emiteerivad. Samas tuleb metsanduse arengukava järgi luua Eesti oludele sobivad metsa biomassi ja süsinikuvoogude hindamise mudelid ja koostada metsade süsinikubilanss.

Mina ei ole kunagi aru saanud, miks leppa ei võiks istutada.
Kui Kaja Kallas räägib “puidu ahju ajamisest” siis jääb mulje justkui vanad väärikad
põlismetsad võetakse elektri saamiseks maha. Kasvatatakse põldude peal rapsi , nisu ja muud vilja. Täiesti liigivaesed , mürgitatakse jms , looduse aspektist täiesti mõttetud paigad.
Miks ei võiks teha lepapõlde elektri saamiseks. Praegu aetakse suhteliselt märga biomassi kateldesse. Mingi intervalliga lõigata need lepad põllu pealt maha ja elektrijaama hoovi
(Halli?) virna kuivama.

[Kriku]

Lepp & haab tulevad ju isegi, mis neist istutada?

[Kapten Trumm]

Mul võttis naaber üleeelmine talv oma metsa maha, tundus väga lage, ka võsa läks hakkeks.
Tänaseks on selline uus võsa seal peal, et mu 4.5 m kõrguse maja katus maanteelt enam ei paistagi.

[mart2]

Lepal ja lepal on vahe.
Hall lepp on kiire kasvuga ja ülihästi taastub juurevõsust ning vabalt võiks iga 10-15 aasta tagant lagedaks teha.
Must lepp e. sanglepp on aeglasema kasvuga, kasvab paremini seemnest ja istutades ning on ülihea (kuid praegu mitte väga populaarne) mööblipuit.

Lihtsalt repliik.

[Turist 47]

...
Kurb lugeda. Viimastel aastatel väheväärtuslikku "rämps puitu" ei jäetud metsa vedelema. ...
T.

Tead või arvad? Kui mina metsameestega teemal rääkisin...

Arvan ( teadvat).
Postituse peamine mõte oli, et vähemalt ajakirjanduse kajastuses jäi kõlama-"Minule ei meeldi, seega VV lõpetab selle äri". Ja Täna Risu on metsas vähem kui oli Eile (tavalise kodaniku visuaalne hinnang).
Arvan, et PM ei saa/ei tohiks emotsioonaalselt "puusalt tulistada", isegi kui Temal peaks õigus olema. Minu jaoks see nö. "usutavuse "küsimus Valitsuse Tänase, võimaliku Homse tegevusega seoses.
See on ainult arvamus.
T.

[Kapten Trumm]

Tegelikult on probleem selles, et PM parteis ei pruugi üldse olla inimest, kes teemat nii valdab, et talle nõu anda.
RE pole juba ammu ettevõtjate partei, enamik taolistest on sealt ammu kaabut kergitanud.
Lisaks see "mina olen kõige targem" mentaliteet.
Ja erialainimeste nõu ei võeta kuulda, sest "see on ju kallutatud" ja "me ise teame paremini".

Siit on ikka tarvis neetult palju matemaatikat ja excelit, mitte puusalt tulistamist. Tegelik elu pole facebooki lummuses elav metsakallistajate netikommuun.
Mina küll ei tea, kas õige on 10 või 20 miljonit tihu aastas raiuda. OK, soojusjaamade puiduga kütmise võimalikkuse oskab ehk igaüks keskkooli baasil välja rehkendada (puiduhakke kütteväärtus, elektri nõudlus, jaamade kasutegur).

Pelletikuningas, kuigi tal on omad huvid, on ajanud viimasel ajal päris mõistlikuna tunduvat juttu. Et saage lahti "keegi FB-s arvas" ja NIMBY mentaliteedist.

[Kriku]

Kalev Kallemets on

[Kapten Trumm]

Ta lõpetas aastal 1997 Taebla Gümnaasiumi. Aastal 2002 lõpetas ta Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna rahvamajanduse bakalaureusekraadiga. Aastal 2008 lõpetas ta Estonian Business Schooli finantsjuhtimise magistrikraadiga. Aastast 2009 oli ta Tallinna Tehnikaülikooli doktorant (tema juhendajaks oli Üllas Ehrlich). 27. augustil 2019 kaitses ta doktoritööd "Development of Resource Regime of Oil Shale Industry: A Case of Estonia" ("Põlevkivitööstuse ressursipoliitika arendamine Eesti näitel")[1]Ta on Korporatsioon Vironia liige.

https://et.wikipedia.org/wiki/Kalev_Kallemets

[Kriku]

Sa ei saanud praegu killule pihta. Ta on tuumajaama eestkõneleja.

[Smith]

Lepp & haab tulevad ju isegi, mis neist istutada?

Pardon, pidasin silmas rohkem sihipärast kasvatamist.

“Aastane juurdekasv 20–25 tihumeetrit hektaril pole hall-lepikus ime, aga seda on palju, võrreldes Eesti lepikute keskmise juurdekasvuga,” nentis Uri, lisades, et halli lepa ressurss kasvas ja vananes, kui küttepuit oli nii odav, et seda ei raiutudki.

Hall lepp elab tavaliselt 40–50 aasta vanuseks, harva võib leida vanemaid puid ja puistuid. “Selgus, et hall-lepikute mahuküpsus ehk puistu vanus, kui puidu juurdekasv hakkab aasta-aastalt langema, jääb vahemikku 15–20 aastat,” tõi Jürgen Aosaar välja järgmise uuringutulemuse.

Praegu on Eesti lepikutest ligi 70% üle 20 aasta vanused, mis tähendab, et nad on saavutanud oma mahuküpsuse ja metsamajanduslikust seisukohast lähtudes oleks otstarbekas neid senisest intensiivsemalt majandada.

Majandamine ei tähenda siin hooldus-, vaid lageraiet. “Kogu maailma teaduskirjandusest oleme leidnud vaid ühe töö, mis käsitleb hooldusraiet hall-lepikus,” rääkis Veiko Uri. “Selle töö põhitulemus näitab, et hooldusraiet rakendades ei saa me küpsest metsast oluliselt rohkem puitu, kuid saame parema kvaliteediga puidu.”

Riigil maad küll , kasvataks leppa nagu talunik kartulit.

[Kapten Trumm]

Minu keska aegne mata õpetaja, kes oli väga range, omas sellist motot, et elus annab paljudele küsimustele vastuse matemaatika.
Lihtsalt geniaalne.

Ühesõnaga see jura "lõpetame Eesti metsade ahju ajamise" on täielik ebakompetentsuse laat. Kui meie ei aja, ajavad britid. Või soomlased.
See, kas metsast saadava sodiga õnnestub ära täita see kaduma kippuv põhienergia allika nish, on suuresti matemaatiline küsimus.
Kui saaks, oleks väga tore - puudub vajadus tuumajaama ja hüdroenergia eksperimentide järgi. Ümberehitused on minimaalsed.
Ehk kas metsa mittekahjustavast raiemahust jätkub. Kas britid saavad pelletit, on siin teisejärguline küsimus. Kuie ei saa enam, pole hullu, küll mõtlevad midagi muud välja (ise nad oma riigi tööstusrevolutsiooni ajal lagedaks raiusid).

Ainult inimene, kes pole kunagi mootorsaagi käes hoidnud võib arvata, et selle pekki lastud maaparandusega soisest metsast saadavast poolmädanud sodist saab mingit "suure lisaväärtusega toodangut" teha. Ei saa, parimal juhul saab veel küttepuud.