Uus rinne: kremli Eesti-vastane infosõda Soomes

Ideoloogiline sõda, ajupesu...
Heal lapsel mitu nime!
vk1
Liige
Postitusi: 1607
Liitunud: 02 Juul, 2007 22:18
Asukoht: tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas vk1 »

ooblää kirjutas:Bäckman nagu juudisoo nimi.Selle kahjuri tulevase asukoha on üks isik juba paika pannud.Poleemika oli suur,aga.....
Bäckman ikka rohkem rootsi nimi.....
viiking
Liige
Postitusi: 594
Liitunud: 06 Mär, 2008 11:00

Postitus Postitas viiking »

Ja ikkagi Karukesega nõus, las räägivad ja las kuulavad, propaganda v mitte...sellist Eestit ju taheti :wink: vabadus, elagu Ameerika :wink: Niiet, vaatleme ja kuulame, elame, hästi :wink:
Wiking
Liige
Postitusi: 1308
Liitunud: 10 Apr, 2004 18:09
Asukoht: Haapsalu
Kontakt:

Postitus Postitas Wiking »

Selle Bäckmani raamatu andis välja Eestis tegutsev OÜ Tarbeinfo, mille juhiks teatavasti on 1980. aastail KGB-s töötanud Vladimir Iljaševič, alias Vladimir Ivlev, samuti Olev Miili nime all tuntud KGB propagandist, kes salaluures olles täitis ühtlasi APN-i korrespondendi rolli Soomes, oli 1983-1988 APN-i Eesti osakonnajuhataja ase- ja kohusetäitja, 1988-1992 Põhjamaade korrespondendipunkti juhataja ning viimati Eestis ilmuva venekeelse nädalalehe Russkii Telegraf peatoimetaja + vastutav väljaandja. See väljaanne on minevikus populaarsust kogunud kui Eestile vaenulik.

Vladimir Iljaševič töötas ENSV KGB 1. osakonna ohvitserina. Teda peeti "paguluseestlaste spetialistiks", osalenus 1980-81 ka Tiit Madissoni case'i uurijana.

80ndatel luuras Rootsis elavate eestlaste järgi.

Sama isik kirjutas pseudonüümi all "Olev Miil" eesti vastupanu- ja iseseisvusliikumise vastaseid kirjutisi 1980ndate teisel poolel.

Mees on aktiivselt tegevuses ka Eestis baseeruva kuid Moskvale alluva vene õigeusu kiriku jüngrina.

Huvitav on see, et sellise teose väljaandmine Meie riigis üldse teoks sai. On meeles milline tagakiusamine oli Madissoni viimase raamatu väljaandmisega. Aga pärast Hermann Simm'i on see arusaadav ju selliseid seltsimehi jagub kuhjaga.
mangust
Liige
Postitusi: 509
Liitunud: 15 Apr, 2006 13:49
Asukoht: Eesti

Postitus Postitas mangust »

Eelpool nimetatud Bäckmani raamatuga seotud kirjastus ja tema tuntud peremees.Aga kirjanikul leidub ka oma fännklubi.Üks neist "menukas luuletaja,kirjanik".Keegi Edik olla eraldanud talle isegi 200.000 EEK-i,raamatu-teavitustöö kirjutamiseks.Sulesepa ja tema sponsori(-te) mureks ikka-rõhutud.Võimuorganite,meedia ja riigi ohvrid (nt.linter,reva,siksõk jne.)
Nüüd kirjanduskriitikutele üks luuletus: http://www.youtube.com/watch?v=z7s3XKi2idc
Parem peenike peos, kui punalipp katusel!
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

misss asi see oli :(
Shiim
Moderaator
Postitusi: 1720
Liitunud: 20 Jaan, 2005 2:52
Kontakt:

Postitus Postitas Shiim »

Hämmastav on see, et minu teada oli kõnealuse isiku isa pitkapoiss - ta osales koos isaga vist 2007. aastal ka Keila kogunemisel.
Viimati muutis Shiim, 15 Jaan, 2010 0:56, muudetud 3 korda kokku.
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Shiim
Moderaator
Postitusi: 1720
Liitunud: 20 Jaan, 2005 2:52
Kontakt:

Postitus Postitas Shiim »

[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Postitus Postitas Reigo »

Ehhee... Ühes youtubi klipis oli mõnus koht, kus Irja ja Inno olid soome-vene seltsimeestel teisel pool lahte külas ning Irja hakkas pärast hingestatud luuletust Ansipist ja pronssisodurist (või millestki sellisest) seletama oma isa teenimisest Eesti leegions, kujutades seda täiesti positiivses võtmes: isa sai aastal 1944 võidelda seda sõda mida rahvareeturid-kurjategijad Päts ja Laidoner rahval ei lasknud sõdida 1939-40. Seltsimehed olid vait ja ei kommenteerinud, aga võib ette kujutada, mida nad mõtlesid. (Nii on see asi mul klipi vaatamisest meelde jäänud.)
LeBon
Liige
Postitusi: 539
Liitunud: 29 Juun, 2007 1:50
Kontakt:

Postitus Postitas LeBon »

Kord küsisin Irjalt ta blogis, et kuidas sihuke asi võimalik on: ülistada leegionimehi ja pitkapoisse kui vabadusvõitlejaid ning samaegselt kuuluda Dozori, sebida Bäckmanitega jne. Vastus kõlas umbes nii, et tema papa Georg oli väga õiglane ja vabadustarmastav inimene ja poleks ka saanud leppida, et Eesti riik selliseid tegelikult Eestisse positiivselt suhtuvaid toredaid inimesi nagu Reva, Linter ja Bäckman, alatult ja põhjuseta taga kiusab...
” Aga miks on Eestis praegu päris palju paremäärmust? Lahendus lihtne: NSVL lipukiri oli: sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik ja nii see NSVL sõna otseses mõttes natsionaalsotsialiste kasvataski. ” Sirje Kingsepp.
tommy
Liige
Postitusi: 3638
Liitunud: 02 Veebr, 2005 20:50
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Millal algas propagandasõda

Postitus Postitas tommy »

Vaesed soomlased... :D
Bäckmani-sell kinnitab nüüd avalikult, et soomlased on juba hullemad kui eestlased...
Siis venelaste ja Venemaa suhtes...
http://rus.delfi.lv/news/daily/abroad/a ... d=42762482

Säh sulle madalat profiili... :)
Roamless
Liige
Postitusi: 3798
Liitunud: 22 Okt, 2005 20:57
Kontakt:

Re: Millal algas propagandasõda

Postitus Postitas Roamless »

No eks Bäckman on leidnud uue hobuse, mille seljas ratsutada. See nn Eesti kaart jäi liiga lahjaks ja ei leidnud Venemaal enam kõlapinda. Seega leidis vana kiirelt emotsionaalsema ja venelastele rohkem korda mineva teema (lapsed), kus trummi taguda. Tulemuseks oli, et kui meie laimamise kampaania ajal käisid tegelased ka Soome TV-s meid mustamas ning seda nimetati sõnavabaduseks, kuid nüüd ollakse valitsuse tasandil tagajalgadel ja pisarates ning väljendatakse "oma pettumust", et üks Bäckman on suutnud juba niipalju vihkamist soomlaste vastu Venemaal tekitada. Vahepeal sooviti isegi Soome valitsuse poolt võtta palgale venekeelne meedianõunik, kelle peamine töö oleks selgitada Soome seisukohti Vene TV-s. Siit ka moraal, ammu oleks nad pidanud Bäckmanil tuure maha keerama (vana on suhteliselt argpükslik), nüüd keerab hulluke neile jama kokku ja enam sommid ei ümisegi vaikselt, et sõnavabadus ja sõnavabadus.
Unforeseen consequences
Kasutaja avatar
krizz
Liige
Postitusi: 2076
Liitunud: 18 Mär, 2006 1:59
Asukoht: Eesti Kuningriik
Kontakt:

Re: Millal algas propagandasõda

Postitus Postitas krizz »

tommy kirjutas:Vaesed soomlased... :D
Bäckmani-sell kinnitab nüüd avalikult, et soomlased on juba hullemad kui eestlased...
Siis venelaste ja Venemaa suhtes...
http://rus.delfi.lv/news/daily/abroad/a ... d=42762482

Säh sulle madalat profiili... :)
Tähelepanu väärivad ka sealsed kommentaarid. Kuigi Lätis on venelasi palju rohkem, on sealne kommentaarium kordades tagasihoidlikum - nii arvult kui radikaalsuselt. Läti venelaste poliitika on palju jõulisem (tehti koolireform, sildid-reklaam-asjaajamine lätikeelsed, omavalitsusi mittekodanikud valida ei saa, leegionäride päev pealinnas jne). Meie venelaste poliitika on palju hambutum ja arglikum, eks venelased saavad sellest indu vaid juurde.
* Otsin pilte ja infot Aegna merekindluses teeninutest, eriti aastatest 1930-34 *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
kaugeltuuriv
Liige
Postitusi: 7191
Liitunud: 13 Sept, 2011 17:35
Kontakt:

Re: Millal algas propagandasõda

Postitus Postitas kaugeltuuriv »

Huvitav on see avaldus Bäckmani poolt sellest küljest,et ta kiidab seda Euraasia Liitu aastal 2012.Kui nüüd hakata järjepidevust vaatama,siis oleme aastas 2013 ja avalikult on Venemaa kuulutanud,et tuleb sõjaväebaas Valgevenesse.Vanadest aegadest teame,et ilma Venemaa sõjaväebaasideta ei olnud ka NSVL.Ja uuemad aktsioonid Venemaal,kus vabaühendusi järjest rohkem pitsitatakse meenutab kangesti mingit ajastu lõppu Nõukogude Venemaal,mida tuntakse Nepi nime all ehk siis perjoodina,mil oli lubatud peale suurt punast terrorit mingi arvamuse avaldamine.Teatavasti Stalini tulekuga see asi lõpetati ning edasi järgnesid juba töölaagrid ja agressiivne NSVL ülesehitamine.Kas sama meetoditega alustatakse praegu selle Euraasia Liidu ehitamist?
Esmalt baasid sõbralikesse riikidesse-Valgevene,Kasasthan,UKraina,samal ajal vabaühenduste piiramine ja mingisse riigivormi surumine.
Seejärel juba suuremad välispoliitilised aktsioonid-aeg on Euroopas ja USA-s segane.Euroopa Liit ragiseb igast õmblusest,USA on aga põõrdumas üha rohkem Aasiasse ning vähendanud meeletult sõjalist heidutust Euroopas.
Eks need viimased õppused ,kus imiteeriti Rootsi rünnakut oli signaaliks Põhjamaadele,et nad oluliselt vähendaks toetust Baltikumile.Muidugi on see mu subjektiivne arvamus aga hiljutine politseireid Põhjamaade Nõukogu Venemaa kontorisse tekitab mulle sellise aimuse.Mingil ajal peavad ju Põhjamaad sellele reageerima ja väljapressijana võib Venemaa edaspidi sellise kaardi välja käija-loovutage Baltikum-siis jätame teid rahule.Praegu otseselt meelitatakse Baltikumi rahadega,eks see Medvedevi magus nägu seal Peterburis ju seda eesmärki teenis.Ja,et Venemaa propagandaraha juba Eesti ajakirjanikeni jõuab võib aimata sellest,et lugesin Postimehest arvamuslugu,kus ajakirjanik kiitis ,et Putin päästab Eesti.
Eeldan,et järgmiseks sammuks on Armeenia ja Gruusia sulandamine-Aseritega võib asi minna keeruliseks aga Venemaal on seal kena Karabahhi trump taskus.
Tuleb meeles pidada,et sõjaliselt Venemaa järjest rohkem toibub ning poliitilist kaardimängu tahetakse teha ka raketikaitsega.Kuskil uudisenupus oli sõnum,et Venemaa kutsus USA asevälisministri visiidile,et leppida kokku raketikaitses.Venemaa ei kutsu kunagi läbirääkimisele oma potensiaalset vastast ilma,et ta tehingut ei pakutaks(meenutage Stalini-Hitleri pakti).Arvake ära millist?Ühendriikidele ja tema poliitikutele on kuum kartul Iraani tuumaambitsioonid(eks see tuleneb tugevalt Israeli lobbist ja juudi valimisrahadest).Venemaa võib ühe suletõmbega Iraanist loobuda-tal ju Süüria endiselt tugevalt peos.Vaatasin mingit dokumentaali,kus üks Vene eks poliitik teatas,et jahmimine Iraaniga on seotud ainult rahade teenimisega ning,kui saavutatakse a"la rahalised lepped sissetulekute kompenseerimiseks kolmanda osapoolega(aga miks mitte vahetada raha maade vasu),siis nemad otseselt enam Iraaniga ei teeks tehinguid.Ja niipalju,kui aru saan,ei huvita Läänt see kodusõda üldse-ainult,kui siis telerahade tootmiseks.Veri,sex ja vägivald ju siiani parim meelelahutus.Ei ole ajad muutunud Rooma ajast-sealgi gladiaatorid ju olid suurimad show businessi tegijad.Aga,kui tehinguks läheb Iraan(ma ei kujuta ette,kuidas USA hakkaks maksma Venemaale katuseraha,et see Iraanist loobuks),siis tahavad Venemaa juhid kindlasti endale vabu käsi enda ümber.See on fakt.
Bäckman meenutab Zirinovskit aga selle vahega,et Zirinovski kaudu lastakse kodumaisele publikule lendu ulmelisi ideid ja siis vaadatakse,kuidas rahvas reageerib.Bäckman on aga ainult suurus Soome jaoks,temagi ajab utoopiat aga Venemaa vaatab,kuidas Soome sellele reageerib.
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Millal algas propagandasõda

Postitus Postitas Lemet »

Akateeminen Kirjakauppa pakub peagi võimalust tutvuda Bäckmani uue üllitisega...

Pronssisoturi.
Viron patsaskiistan tausta ja sisältö
Johan Bäckman

Kakskümmend ja kuus juurikat tahetakse sestsinasest.

https://akateeminen.com/webapp/wcs/stor ... reId=10201
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Uus rinne: kremli Eesti-vastane infosõda Soomes

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Iivi Anna Masso: Infosõjast, naabrite sõprusest ja sellest, mida on meil Soomelt õppida

06. veebruar 2015


Andrei Illarionov, endine Vladimir Putini nõunik ja tänane Cato instituudi teadur, tõdes läinud kevadel Tallinnas, Avatud Ühiskonna foorumil: "Infosõda on sõda. See tähendab, et selles on olemas kõik sõja elemendid. Rünnakud, agressioon, rinded, kaitse, vastupanu, taganemine, vastased, vaenlased, võidud ja kaotused; ohvrid, väed, brigaadid, divisjonid, armeed, lahinguväljad, relvad."

Viimasel ajal kirjutatakse infosõdadest palju. Teoorias teavad juba kõik, et propagandistlikud inforünnakud, ja teadlikku sõda pidavad "trolliarmeed", on kusagil olemas. Praktikas on raskem vahet teha, kus lõppeb "erineva arvamuse" piir ja algab teadlik inforünnak, moonutatud tõdedest, faktide valikulisest esitamisest ja faktide ühtesulatamisest hinnangutega kuni tahtlike valedeni, eesmärgiks oluliselt moonutada vastuvõtja arusaama kõne all olevast asjast.

Ukraina sõjaga seoses on absurdsemad näited viimasest jutt "fašistlikust huntast" Ukraina demokraatlikult valitud valitsuse näol või väited, nagu oleks lennuki MH 17 pardal juba õhku tõustes olnud CIA poolt sinna pandud laibad.

Isiklikult puutusin organiseeritud inforünnakutega kokku varem, kui neid siin avalikult analüüsima hakati. Peagi pärast pronksmehe teisaldamist 2007. aastal ilmus Soome avalikkusse rühm tegelasi, kes blogides, netikommentaarides, raamatutes ja lehejuttudes hakkasid kultiveerima pilti eestlastest kui fašistidest, Eestist kui vastikust natsiriigist – tegelikult mitte riigist, vaid ajutisest "apartheidirežiimist", mis ahistab räigelt venekeelseid elanikke ning jõuab peagi emakese Venemaa rüppe tagasi – kui püüda mitme inimese mitme aastast tööd mõne sõnaga kokku võtta. Rünnati ka isikuid.

Langesin ka ise propagandistide rünnaku ohvriks – mind laimati nimeliselt fašistiks, paremäärmuslaseks, äärmusnatsionalistiks, Eesti(natsi)riigi agendiks jne – sest arvustasin Eesti-vastaseid rünnakuid avalikkuses. Isiklikult rünnati ka kirjanikke Imbi Paju ja Sofi Oksaneni, kes 2009. aastal andsid koos välja eestlaste küüditamisest kõneleva akadeemilise esseekogumiku "Kõige taga oli hirm".

Meid kutsuti toona üles propagandast mitte välja tegema – kõik ju mõistavad, kui naeruväärne see on! Ometi pole asi nii lihtne. Vastamata propagandal on mõju. Muidu sellele nii palju aega ja inimressurssi ei kulutataks.

Töötasin tollal Helsingi Ülikoolis teadurina ja lektorina, hiljem ka veebilehe Uusi Suomi kolumnistina, tegin ka raadiosaateid ja helikolumne Ylele. Minu töö ja tegevuse sisu ei seostunud Eestiga – õpetasin rahvusvahelisi poliitikateooriaid inimõiguste, demokraatia jms. teemadel nii soomlastele kui välismaalastele. Ometi suutsid propagandistid luua mulje minust kui äärmuslikust Eesti natsionalistist.

Üks rumalamaid argitõdemusi, mida infosõdalased oskuslikult ära kasutavad, on arusaam "kus suitsu, seal tuld". Selle najal töötavad valed infosõjas imehästi. Õhku heidetud lausvale ei näi usutav, kuid ta on oma töö teinud, kui suudab tekitada väiksegi kahtluse. "Jah,"fašist" on ilmselt liialdus, aga ju on ta kõva rahvuslane." Mingi alus peab ju väidetele olema?

Sama moodi suudeti Paju ja Oksaneni raamatu ilmumisega seotud debatt lämmatada debatiks selle üle, kas tegu on fašistliku üllitisega või mitte. Küüditatute lood jäid taga-alale. Ja ikka leidus "objektiivseid" ajakirjanikke, kes soovisid ära kuulata ka lärmaka vastaspoole. Kui neile öeldi, et propagandistlik vihaõhutaja ei ole tõsistelvõetav, läksid nad järgmisena küsima propagandisti arvamust. Kes siis kinnitas, et kõnealune eestlane ikka on fašist. Kui üks pool teadlikult valetab, muutub püüd objektiivsusele mõttetuks. See on sama hea, nagu peksja ja ohvri vaatenurki võrdselt kaaludes "natuke peksta" on igati okei.

Loomulikult polnud Soome riigil ega enamustel Soome inimestest propagandistidega midagi pistmist. Kuid neile leidus kaitsjaid. Ülikoolis, ajakirjanduses, isegi poliitikas. Eesti laimajaist häälekaim, Johan Bäckman, on tänaseks end ametlikult Venemaaga sidunud, Venemaa "strateegiliste uuringute instituudi" Skandinaavia-esindajana, ning nimetab end ühtlasi "Donetski rahvavabariigi esindajaks" Soomes. Viimastel aastatel on ta Eesti laimamise asemel keskendunud oma kodumaa laimamisele nii hoolikalt, et Soomes enam ei ole kellelgi kahtlust, kui usutava inimesega on tegu. Tema "fašistide” nimekirja on jõudnud ka Soome poliitikud, sotsiaaldemokraadist president Tarja Halonenini.

Teised propagandistid, kes Eestit ja teisi Venemaa "vaenlasi" on samasuguseid teadlikke valekampaaniaid rakendades mustanud, on Leena Hietanen, Juha Molari, Abdullah Tammi, ja ka Eestis laiemalt tuntud Sami Lotila. Nende konkreetsest seosest Kremliga ei ole nii selget infot kui Bäckmani puhul; ometi on kõigi nende propagandistide stiil ja sõnumi sisu hämmastavalt sarnane. Lausvaled segatakse valikuliste faktitõdedega, et neile usutavust lisada või lugeja segadusse ajada, faktiliselt paikapidavat infot esitatakse valikuliselt nii, et kõnealusest riigist, inimesest, organisatsioonist vm jääks ebameeldiv, ebausaldatav, kahtlustäratav mulje,ehkki lugeja ei pruugi mõista, miks just.

Usun, et Soomele on selle väikese, kuid hääleka vihkajate armee olemasolu ebamugav. Eesti ja Soome riikidevahelised suhted on head, koostöö areneb igal rindel kultuurist ITni, diplomaatiliselt oleme suurtes küsimustes samal liinil – antud hetkel näiteks EL sanktsioonide osas –, respekteerime teineteise erinevaid julgeolekuvalikuid ja teame mõlemal pool lahte väga hästi, et oleme ühes paadis ja jagame samu soove ja eesmärke demokraatliku, rahumeelse Euroopa tuleviku suhtes. Inimestevahelistest suhetest rääkimata. Isiklikult pean Soomet sama palju koduks kui Eestit, olen seal veetnud suurema osa oma täiskasvanud elust ning saanud kõrghariduse. Olen rääkinud kodus soome keelt üle 20 aasta. Seega hämmastun alati, kui mind tembeldatakse avalikkuses Soome-vaenlaseks.

Ometi tuleb selliseid süüdistusi vastu. Tuli siis, kui me teiste eestlaste ja soomlastega Bäckmani & co tegevust arvustasime; tuli ka nüüd, kui teatasin avalikult, et ma ei soovita Risto Vuorinenile intervjuusid anda, sest ta levitab Kremli – või täpsem oleks öelda Kremli stiilis, sest on raske kindlaks määrata, millal on tegu professionaalse infosõja, millal isetegevusega – propagandat.

Näen siin ebasümmeetriat, mis kipub korduma. Riikide igal tasemel headest suhetest hoolimata leidub Soomest korduvalt Vihkaja, kes leiab endal õiguse Eestit ja eestlasi valede ja jõhkralt propagandistlike võtete abil maha teha. Ja Vihkajal leidub takkaõhutajaid. Ja kui siis leidub mõni eestlane, kes püüab vihaõhutusele vastu seista, siis süüdistatakse seda eestlast kahe riigi vahelise vaenu õhutamises. Eestis – ega ka Rootsis, Taanis jne. ei ole oma "Bäckmani", "Hietaneni" ega "Lotilat", kes kulutaks märkimisväärse oma ajast ja energiast ainuüksi Soome mustamiseks.

Ei ole olemas eestikeelset blogi, mille ainus või peamine ülesanne on Soome näitamine ebameeldivates värvides – äärmuslikuna, räpasena, inetuna, inimesed vastikud, poliitiline kord talumatu. Kahjuks, ja kordan, kahtlemata ametliku Soome ja valdava enamuse soomlaste hea tahte ja heanaaberlike suhete kiuste, on selliseid blogisid soome keeles, Eesti kohta olemas. Oli Bäckman, oli Hietanen, praegu on ilmselt Lotila – tõsi, Todellinen Tallinna-nimelist blogi esmakordselt silmates näis see just varem nimetatute käekiri olevat.

Nüüd ilmneb, Risto Vuorineni andmeil, et tegu on just Lotila blogiga. Stiil, eesmärk, toon on aastate tagant tuttavad. Blogi on puhas eestivaenulik propaganda, kremliitlikult valelik, vaenulik, õel, kuri.

Ma pole kõnealuste äärmuslaste blogisid ammu lugenud, arvustanud, nendele viidanud – see oleks raisatud aeg, professionaalsete vihkajate vastu on parim ravim tõepoolest ignoreerimine. Kuid olukord muutub, kui nende vihasõnumit võimendab mõni tõsiseltvõetavam isik või väljaanne.

Mõne päeva eest sain ühise kontakti kaudu teada, et Yle freelance-ajakirjanik Vuorinen reklaamib eestivaenuliku propagandablogi teksti oma facebook-lehel. Teksti pealkiri oli "Miks Eesti survestab Erkki Tuomiojat" ja see viitas äsjasele diplomaatilisele vaidlusele Soome välisminister Tuomioja väljaütlemiste üle Hufvudstadsbladetis.

Vaidlused olid lõpetatud ja selgitatud, muu hulgas tänu mõlema riigi suursaadiku, Margus Laidre ja Kirsti Narineni heale, oskuslikule ja konstruktiivsele tööle. Ka vestlused ministritega olid saadikute sõnul konstruktiivsed, mõlemal pool. Kuid Lotila – ja tema kaudu Vuorinen – pidasid millegipärast vajalikuks teemat edasi üles puhuda, seda vale ja laimuga võimendades.

Lotila tekst, mida Vuorinen jagas, süüdistab "segaduses" Kadriorgu, Eesti presidenti. Tekst iseloomustab ETVd kui "Eesti valitsuse ametlikku hääletoru Eestis"; välisminister Keit Pentus-Rosimannust kui "ei midagi muud kui pelgalt poliitilist bulvanit", kes antud juhtumi raames "püüdis näidata, et temagi suudab midagi – kui mitte muud, siis lakkuda presidendi p…t". Suursaadik Laidret nimetatakse "Eesti praeguse, üha agressiivsema välispoliitika üheks arhitektiks".

President Ilves võiks blogi sõnul teenida "CIA agendina" praegusest enam (NB väidet, et ta on agent, välditakse. Soome auhaavamiseseadus on karmim ebatõeste faktiväidete kui võimsate hinnangute puhul, mida kaitseb sõnavabadus – seega ropu sõimu saatel väldivad propagandistid faktilisi valesid otse esitamast ja esitavad need ümber nurga stiilis "võiks olla", "kuuldavasti", "räägitakse" jne).

Mind esitatakse poliitiliselt radikaliseerunud oportunistina, kes Soomes kõiges "ebaõnnestununa" toodi Eestisse presidendi "mingit sorti isiklikuks nõuandjaks" ja "Eesti lehtede andmeil ka tüdruksõbraks" (Siin on jälle vastutus laimu eest veeretatud Eesti kollastele lehtedele, mis sellist valet tõepoolest läinud kevadel hetkeks levitasid, näitena veel ühest infolahingust – nende peatoimetajad vabandasid viga tunnistades valede avaldamise eest isiklikult, kuid jätsid avaliku vabanduse avaldamata, andes sellega järgmistele infosõdalastele võimaluse oma valesid teiste valega õigustada).

Lahmivad, laimavad, madalad isikute kirjeldused jätkuvad pikemaltki, aga siintoodust peaks funktsionaalse lugemisoskusega eesti lugeja mõistma, mis sorti tekstiga on tegu. Jutu keskne väide – et diplomaatilise vahejuhtumi taustal oleks president ja tema taga omakorda "välispoliitika arhitektid" Laidre ja mina – on lihtsalt vale.

Kogu selle propagandamüra taustaks on näpuotsaga pakutud tõeseid fakte – näiteks, et olen saanud doktorikraadi Soomes või et Laidre on olnud suursaadikuna ka Suurbritannias. Tegu on siis stiililt tüüpilise propagandaüllitisega, mille eesmärk on mustata Eesti riiki, levitada valeinfot mainitud vahejuhtumi "taustade" kohta (ilma igasuguste allikaviideteta, mõistagi) ja jätta ebausaldatav, ebameeldiv mulje kirjutises mainitud inimestest, sh presidendist, välisministrist ja Eesti suursaadikust.

On pehmelt öeldes hämmastav, et EPL refereerib sellist üheselt propagandistlikku vihakirjandust kui blogi, mis lihtsalt "kritiseerib Eesti välispoliitikat".

See blogi ei räägi Eesti välispoliitikast tegelikult üldse mitte midagi. Kui meie ajakirjanikud ei omanda elementaarset lugemisoskust, ei ole meil propagandasõjas erilist lootust. Lahmiv, ropp, valetav laim ei ole "kriitika".

Selle nn kriitika edastas Risto Vuorinen oma facebooki kontol. Kommentaarides võtab Vuorinen distantsi ainult ETV kohta esitatud väiteist. Blogi iseloomustab ta nii: "Arvan, et see esindab teistsugust, ametlikust žargoonist erinevat nägemust vennasrahva seas valitsevas õhkkonnas, kus kriitilisus tähendab vastalisust. Sami tunneb Eesti tegelikkust ülevalt alla (sic!) ebatavaliselt hästi."

See postitus koos kommentaariga põhjustas minu vastuse – kuna ma ei ole Vuorineni facebooki-"sõber", ei saanud ma hinnata lugu otse selle alla kommenteerides. Kirjutasin niisiis avalikult, et Vuorinen levitab Kremli propagandat.

Minu meelest on tema ülalolev seisukohavõtt piisav tõestus,et tegu ei saa olla tõsiseltvõetava ajakirjanikuga. Seda kinnitas veenvalt Vuorinen ise järgnenud kõmu käigus: varjates, millest reaktsioon oli tegelikult tingitud, ja siis korrates blogis esitatud valesid minu isiku aadressil Postimehe intervjuus – nüüd siis juba otse, mitte enam kellegi teise vahendusel, mind laimates.

Vabas ühiskonnas ei peaks olema tarvis selgitada, et "soovitus" ei ole käsk, ja et presidendi kantselei rivitöötajal pole võimu käskida kellelgi ühe ajakirjaniku intervjuudest hoidumast. Ei ole ka presidendil, ega valitsusel. Sõnavabadus tähendab, et ka minul on õigus selline hinnang välja öelda. Sõltumatult sellest, kus ma töötan. Laimajate käsitus sõnavabadusest kipub olema see, et laimajail peab olema vabadus vastuvaidlematult laimata, teistel aga pole vabadust vastata.

Vuorinenil on mure, et minu hinnang ohustab tema karjääri. Kuivõrd mõtles ta minu, minister Pentus-Rosimannuse ja suursaadik Laidre "karjäärile", meie kohta ülalkirjeldatud räpaseid valesid edastades? Mind süüdistatakse Eesti-Soome suhete rikkumises. Tähendab, mainitud blogi autor ning levitaja ei riku suhteid, rikub see, kes vastuseks tõreda kommentaari annab? Oleme seega tagasi Bäckmani ringis: tüli tekitamises ei süüdistata sõimajat, vaid sõimule vastajat.

Pöörakem hetkeks olukord teisipidi. Tõsiselt. Kujutlegem, et tegu on eestikeelse blogiga, kus sellist juttu räägitakse Soome presidendi, välisministri, suursaadiku ja presidendi kantselei kohta? Väidetakse Soome poliitika olevat agressiivse ja valitakse meelevaldselt välja paar inimest selle autoreiks? Tembeldatakse president mõne võõrriigi agendiks ja suvaline töötaja tema armukeseks?

Kui siis ETV-le töötav eestlasest Soomes elav freelance-ajakirjanik jagab entusiastlikult seda materjali, kiites autorit Soome ühiskonna suurimaks asjatundjaks, kas Soomes keegi ei vastaks? Ajakirjanikku kiidetaks hea ja tõsiseltvõetavana?

Me ei saa seda teada, sest vastav pretsedent puudub. Sellist juhtumit lihtsalt ei ole, ega tule. Aga kui Marjo Näkki, Soome saatkonna tubli ja tore töötaja, kes EPL-s rõhutab, et ametnik on alati ametnik, peaks tegelema ETV-d esindava eestlasega, kes laimab tema riiki, ta presidenti, välisministrit ja suursaadikut ning teatab tema enda olevat toodud siia Eestisse ta ülemuse, suursaadik Aleksi Härköneni või Kirsti Narineni armukeseks, kas on ta päris, päris kindel, et ta ametnikuna ei reageeriks kuidagi enese, oma kolleegide ja oma riigi kaitseks?

Reageerimise viisidest võime vaielda. Mina lähtun vanast kristlikust põhimõttest "tee teistele, nagu tahad, et tehtaks sinule". Olen Vuorineni aidanud, olen andnud talle intervjuu, kui käisin Tartus Vabariigi aastapäeva vastuvõtul, aasta oli vist 2010. Kui oleksin teadnud, missugust "ajakirjandust", millist suhtumist eestlastesse ta tunnustab, poleks ma mingil juhul selleks nõusolekut andnud.

Oleksin olnud äärmiselt tänulik, kui keegi oleks mind hoiatanud. Sestap hoiatan ise teisi. Leian, et mul on õigus seda teha, sellest hoolimata, et töötan hetkel Vabariigi Presidendi kantseleis. Ja kordan: minu meelest, eeloleva info valguses ei ole Risto Vuorinen tõsiseltvõetav ajakirjanik; eilsest saadik võin teda auga nimetada ka valetajaks ja laimajaks; soovitan eestlastel, kes Eesti ja iseenda mainest ja heast nimest hoolivad, temast kaugele eemale hoida. Temast on saanud, kas teadlikult-tahtlikult või muul põhjusel, sõdur idanaabri infosõjas.

Ja lõpuks sellest, mida meil on teistelt õppida. Ajakirjanike ringkaitse on hästi teada. Poliitikutes ja ametnikes nähakse automaatselt potensiaalset valvajat, piirajat. See ongi õige, vaba ajakirjandus peab olema oma vabaduse kaitseks valvel. Samas arvata, et ajakirjanikel on suverräänne õigus ametnikutööd tegevad inimesed või poliitikud kontrollimata, põhjendamata ja tõestamata lätetest lihtsalt mistahes solgiga üle valada ja viimastel pole õigust neile vastata, on ka vale.

Sõnavabadus tähendab õigust arvustada – mitte ainult ühes suunas.

Soomastelt oleks meil eestlastel aga põhjust õppida ühtehoidmist. Soomlastel jätkub solidaarsust omade kaitsel. Nagu oleme varem näinud, isegi siis, kui tegu on otseselt vaenulike infosõdalastega– kuni nad ei hakka sõdima oma riigi vastu. Bäckmani esindatav RISI visioneeribVenemaa taastamist 1914. aasta piiride järgi – sinna kuulub ka Soome. Bäckmanit enam Soomes ei kaitsta. Teiste, vähem kompromiteeritud tegelaste puhul aga kaitstakse esmalt ikka oma – ka siis, kui ta on ilmselgelt teisi solvanud ja laimanud.

Mida teeks eesti ajakirjanik eelpool kujutletud ETV free-toimetaja puhul? Raske uskuda, et kohtleks teda nii, nagu soome ajakirjanikud täna Vuorineni. Eestlased ründavad esimesena omi. Tituleerida Lotila vihapropaganda süütult "kriitiliseks blogiks", hurjutada oma välisministrit halvasti väljendunud kolleegile märkuse tegemise eest, hurjutada oma endist kolumnisti, kes hetkel riigiametis töötab, kuna ta julges ajakirjaniku poolt levitatud laimule reageerida – see on, paraku, Eestis mitte väga üllatav.

Õppigem siis soomlastelt solidaarsust, kuid jätkem see mõistuse piiridesse. Suhted on head, ja võrdsetel alustel, siis, kui laim tuntakse ära laimuna ja sõim sõimuna, ja sellesse suhtutakse kriitiliselt sõltumata sellest, kas see tuleb "omalt" või teiselt poolt.

Mida karmimaks idanaabri infosõda läheb meie mõlema nõrgestamiseks, seda paremat lugemisoskust vajame asjaliku kriitika ja labase sõimu, laimu ja propaganda eristamiseks üksteisest. Ja solidaarsust, kõigi meie vahel, kes ei soovi taastada 1914. aasta piire.

Olen üpris kindel, et kutsuksin üles boikoteerima ka ETV ajakirjanikku, kes toetab labast propagandistlikku laimu Soome riigi juhtide aadressil. Seni pole olnud ebaõnne teda kohata.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist