www.militaar.net

Erilised tegijad olid statistiliselt ikkagi lätlased! 12 Rüütliristi!
Enamus neist ,nimelt 9 venda said need kaela 1945 aastal.
Huvi äratas aga selline kokkulangevus?
Esimese mittesakslasest Rüütliristi sai Nederlandi sõdur 1943. aastal.
Aga veebruaris 1944. hakkab sadama võõramaalastele :
7. veebruar 1944. Sören Kam
9. veebruar 1944. Woldemars Veiss
20. veebruar 1944. Leon Degrelle
23. veebruar 1944. Alfons Rebane

Kaks viimast siis üldse kõikse kõvemad tegijad Degrelle sai Tartu all Tammelehise ja Rebane omakorda Oppelni eest.

Kas on foorumlastest keegi uurinud ,kui palju Rüütliriste Eestimaa lahingutes üldse välja teeniti ?
Teemat saaks siis jagada kahte kategooriasse ehk ajajärku: 1941 ja 1944

Arvata võib,et 41-mese eest suurt midagi ei antud.Oleks Moskva ära võetud,võib-olla siis küll.

Uursin ja puurisn ning jõudsin järeldusele, et 41 ei olnud kalli Eestimaa pinnal Rüütliristidest veel juttugi. Põhilised tegijad olid ikka kohalikud kutid ja neile jäi enamalt ainult lahingurõõm...

Siiski, rüütliriste anti minuteada välja ka 41.a sündmuste eest. Lugesin mõni aeg tagasi kahurväelase Bossoki mälestusi, kes oma patareiga veeres siit üle nii 41.-l kui 44.-l. Lahingute eest Hiiumaal sai justkui keegi ja siis Tallinna all ka. " Süda vaekausil" - oli vist raamatu nimi. Tore ja liigutav lugemine

Ilmselt olid minu allikad nõrgad. Aga rõõm näha, et see teistel nii ei ole!

1941. a. 25. augustil autasustas kindralleitnant Haenicke ooberst Melzerit esimese 61. JD võitlejana Raudristi Rüütliristiga rügemendi staabis . Toimus see siis rügemendi staabis kusagil Jüri või Rae kandis.

1941. a. autasustati kindralleitnant Haenicket ennast Rüütliristiga Tallinna vallutamise eest.

Muhu tammi vallutamise eest sai Raudristi Rüütliristi 151. jalaväerügemendi pataljoniülem major dr. Pankow. 151. rüg. esitas Rüütliristi saamiseks Muhu tammi hõivamisel ltn. Martens`i , kuid autasustati teda hoopis alles loodud Saksa Ristiga Kullas.

Muhu dessandi eest sai Raudristi Rüütliristi oberleitnant Zonewitz 151, jalaväerügemendist ja oberleitnant Le Tanneux von Saint Paul -Saksa Risti Kullas.

1941. a. septembri lõpul sai Sõrve esimese kaitseliini läbimurde eest Raudristi Rüütliristi 162. jalaväerügemendi I pat. ülem major Weber.

Sõrve punkriliini hävitamise ja läbimurde eest sai Rüütliristi jefreitor Schulz 161. pioneerpataljonist. Tehti kahjutuks miinid ja punkrid hävitati leegiheitjaga.

1941. a. 12. oktoobril sai Hiiumaal Hindu patarei vallutamise eest Rüütliristi 176. rügemendi 6. komp. ülem oberleitnant Pestke.



1944. a. 11. aprillil autasustati 61. JD ülemat kindralleitnant Krappe´t edukate kaitselahingute eest Vaivara-Auvere suuna kaitsel.

Jutt siis enamjaolt 61. JD kohta.

Ja-jaa, nimed kõik tänu suurepärasele eelnimetatud raamatule tuttavad. Meenub, et jefreitor Schulz hävitas veel mitmeid vastase tanke, kuid leidis mõni napp aeg hiljem siinsamas Maarjamaal ka oma surma

Sinimägede Rüütliristid (Maitla lugu teavad vast kõik?):
27.juuli. Kesköö paiku läheb noore unterscharführer Mellenthini juhitud tankihävitusrühm eesliinile, kõik viis tanki hävitatakse lähivõitluses (järgnevatel päevadel hävitab Mellenthin veel kaks ja vigastab kolme tanki- vääristati Rüütliristiga).
31.juuli. Ründas punavägi jällegi Grenaderimäge, seda kaitsnud eestlastel lõppes laskemoon. Viimasel hetkel saabus appi “Danmarki” staabirühm. Õhtul kordub venelaste rünnak uuesti, kuid lüüakse tagasi hauptsturmführer Bachmeieri juhtimisel- vääristati Rüütliristiga!

28.augustil 1941 tungis esimesena Tallinna üks Saksa 505. rügemendi pataljon, mille ülemat kolonelleitnant Gottfried Weberit autasustati rüütliristiga. Neis lahingutes võeti 11.500 punaarmeelast vangi. Saagiks saadi üle 90 soomusmasina ning ligi 300 suurtükki ja miinipildujat.

Kokku said Rüütliristi neli belglast ja paistab ,et nende kõiksekangem külg lõi just Eesti lahingutes välja.
Tartu lahingute eest augustis 1944. a. autasustati Leon Degrelle`i Tammelehisega Raudristi Rüütliristi juurde.
Samaaegsete augustilahingute eest vääristati untersturmführer Leon Gillist 30. septembril 1944. Rüütliristiga.
Kolmas belglane oli Sinimägede lahingu tankikütt Remi Schrijnen , kes sai Rüütliristi 21. septembril.
Muidugi kus , millal ja mille eest said Raudristi Rüütliristi HARALD RIIPALU ,PAUL MAITLA ja HARALD NUGISEKS teab iga eestlane Seedriorust kuni siberi kolkaküladeni välja.

ivalo kirjutas:Kokku said Rüütliristi neli belglast ja paistab ,et nende kõiksekangem külg lõi just Eesti lahingutes välja.
Tartu lahingute eest augustis 1944. a. autasustati Leon Degrelle`i Tammelehisega Raudristi Rüütliristi juurde.
Samaaegsete augustilahingute eest vääristati untersturmführer Leon Gillist 30. septembril 1944. Rüütliristiga.
Kolmas belglane oli Sinimägede lahingu tankikütt Remi Schrijnen , kes sai Rüütliristi 21. septembril.
Muidugi kus , millal ja mille eest said Raudristi Rüütliristi HARALD RIIPALU ,PAUL MAITLA ja HARALD NUGISEKS teab iga eestlane Seedriorust kuni siberi kolkaküladeni välja.

Tôe huvides peaks vast flaamid ja valloonid eraldama,kuna sellist rahvust nagu belglane ei ole olemas.See oleks sama kui kutsuda Eestis elavaid venelasi eestlasteks.Flaamid seedivad valloone sama palju kui eestlased venelasi.

Ei hakka oma allikat kuidagiviisi varjama,see kõigile kättesaadav ja rahvusmääratlusi ei ole teinud sugugi mina. Kui kellegil huvi lähemalt uurida ,milline vallooni sepp pani flaamlasele taha või vastupidi - siis aga jõudu uuringuteks.
http://www.axishistory.com/index.php?id=1751

1944.a. sügisel sai viitseadmiral Theodor Burchardi Eesti evakueerimise operatsiooni (meritsi) eest Raudristi Rüütliristi.

aga kas on üldse kirjas ka see,kui palju jagati välja Suurt Saksa Risti Kullas.Eestlastest sai selle ju postuumselt "Vana Tou " Hando Ruus.Aga kui palju nt.meie löunanaabrid jne ??