Re: Kommentaarid Kagu-Eesti 08.1944 kohta
Postitatud: 11 Nov, 2013 11:00
Kodumaistele uus-umbkeelsetele.
Punaarmee 326. Laskurdiviis
1097. Laskurpolk:
10.08.1944. murdis polk peale suurtükituleettevalmistust läbi vastase kaitse, hävitades sealjuures kuni 200 vastase sõdurit ja ohvitseri ning võttes suurel hulgal vange ja hõivates palju vaenlase tehnikat. Vastasele pidevaid lööke andes, tõkestusi hävitades ja oma haardemanöövritega vastase peajõude ohustades sundis polgu isikkoosseis teda taganema.
Polk forsseeris Piusa jõe, mida vastane üritas kaitsta Soomest kohale toodud 112. LW välidiviisiga.
Vastast hävitades edasi liikudes lõikas polk läbi Petseri-Valga raudteeliini ja hõivas Lepasaare raudteejaama, kusjuures võeti 150 vangi, sealhulgas ka 2 pataljoniülemat, ja palju trofeesid.
Lepasaare raudteejaama hõivamise eest avaldati 67. Armee juhataja poolt tänu kogu 1097. laskurpolgu isikkoosseisule.
Vastast ja tema tõkkeid hävitades ning teda tema ajutistelt positsioonidelt välja lüües jõudis polk 28.08.1044 välja Võrtsjärve idakaldale ning osales Emajõe forsseerimislahingutes.
01.09.1944.-17.09.1944 oli polk kaitsepositsioonidel Emajõe lõunakaldal, Tartust loodes. Korduvalt lõi ta tagasi vastase tankide ja jalaväe poolt sooritatud vasturünnakuid.
18.09.1944. alustas polk pealetungi ja liikus 9 päeva jooksul 270 km edasi, mõnikord isegi kuni 60 km päevas.
Jälitades taanduva vastase üksusi ja neid vahepealsetelt positsioonidelt välja lüües, vabastas polk hulga asustatud punkte, sealhulgas Šele, Viljandi, Kula (?), Abja (?), Mõisaküla, Mustla, Alaoja, Limbaši, ning end diviisi põhiüksustest lahti rebides liikus 20 km ulatuses Läti territooriumi sisemusse.
1944. aastal avaldati polgule Kõrgeima ülemjuhataja NL marssali Stalini poolt 2 korda tänu – Ostrovi ja Tartu vabastamise eest. Leningradi rinde juhataja NL marssali Govorov´i poolt – Eesti täieliku vabastamise eest saksa röövvallutajatest ja 67. Armee juhataja kindral-leitnant Romanovski poolt – vastase rindest läbimurdmise eest Petserist läänes ja Lepasaare raudteejaama hõivamise eest.
1099. Laskurpolk
10.08.1844 (?????) murdis polk peale suurtükiväetule ettevalmistust läbi vastase kaitsest, hävitades sealjuures kuni 200 vastase sõdurit ja ohvitseri, võttes üle 80 vangi ja hävitades 27 30. Jalaväediviisi 30. Suurtükiväerügemendi suurtükki.
Tehes haardemanöövri, mille tulemusena ilmus ta kohtades, kus vastane teda ei oodanud, kindlustas polk endale lahingukäsu täitmise, killustas vastase üksused Valgast põhjas ja lõikas läbi Tartu-Valga raudteeliini, - kattes sellega tiivalt Tartu suunal pealetungivaid oma vägesid.
Vastase lõunaväegrupp tegi Nõo piirkonnas tõsise katse polgu tagalasse tundides meie vasakult Tartut ründavaid vägesid paralüseerida. Vaatama isikkoosseisu äärmisele väsimusele, astus 1099. Laskurpolk 24.08.1944. otse rännakkolonnist Nõo piirkonnas vastasega lahingusse, purustas vastase grupeeringu ja otsustavalt vastase riismeid jälitades, hõivas 25.08.44. öösel Elva linna.
Manöövri kiirusest annab tunnistust fakt, et polgu isikkoosseis, läbi kelle vastane üritas endale peajõududeni teed puhastada, purustas sakslased juba enne laskurüksuste peajõudude saabumiseni. Lahingutegevuse tulemusena seisati ja purustati 7 vastase tanki ning 7 vedukit, hõivati 2 tehniliselt korras tanki ja hävitati üle 300 vastase sõduri ja ohvitseri.
Vastast jälitades jõudis polk lahingutega Võrtsjärve idakaldale, kus ületas Emajõe ja pidas lahinguid piiramisrõngas, ja alles käsu peale murdis end vastase positsioonidest läbi ning väljus sealt.
Alates 01.09.1944. oli polk kaitses Emajõe lõunakaldal Tartust loodes. 05.09.1944. ründas vastane peale massilist suutükiväe ja miinipildujate tulelööki Letsi (???) piirkonnas ja forsseeris jõe jõudes selle lõunakaldale. Läbimurdnud vastane hävitati täielikult ja vaid osa neist taandus jõe teisele kaldale.
18.09.1944. alustas polk pealetungi ja 9 päevaga liikus edasi 270 km. Taanduvat vastast jälitades ja teda ajutistelt positsioonidelt välja lüües vabastati järgmised asustatud punktid – Viljandi, Kula (???), Abja Paluoja, Mustla, Alaoja, Limbaži,
1944. aastal avaldati polgule 2 korda tänu Kõrgeima ülemjuhataja NL marssali Stalini poolt, Ostrovi ja Tartu vabastamise eest. Leningradi rinde juhataja NL marssali Govorov´i poolt – kogu Eesti vabastamise eest saksa röövvallutajatest.
1101. laskurpolk
01.08.1944. – 10.08.1944 valmistus polk selles lõigus pealetungiks. 10.08.1944. murdis polk peale suurtükiväe tuleettevalmistust vastase kaitse ja hävitades sealjuures kuni 250 vastase sõdurit ja ohvitseri, sai märkimisväärse arvu vange, hävitas vastase 30. Jalaväediviisi 30. Suurtükiväerügemendi 20 suurtükki.
Tehes haardemanöövreid, mille tulemusena ilmus ta kohtades, kus vastane meie üksuseid ei oodanud, kindlustas polk endale lahingukäsu täitmise, killustas vastase üksused Valgast põhjas ja lõikas läbi Tartu-Valga raudteeliini, - kattes sellega tiivalt pealetungivaid oma vägesid.
Vastase lõunaväegrupp tegi Nõo piirkonnas tõsise katse polgu tagalasse tundides meie vasakult Tartut ründavaid vägesid paralüseerida. Vaatama 1101. Laskurpolgu isikkoosseisu äärmisele väsimusele, astus polk otse rännakkolonnist Nõo piirkonnas vastasega lahingusse, purustas selle grupeeringu ja otsustavalt vastase riismeid jälitades ja koostöös 1099. laskurpolguga, hõivas 25.08.44. öösel Elva linna.
Manöövri kiirusest annab tunnistust fakt, et polgu tagalaüksused, läbi kelle üritas vastane endale meie peajõududeni teed rajada, purustasid ta juba enne laskurüksuste kohalejõudmist. Vastase purustatud ja hävitatud eesmised üksused ei suutnud peajõude, „SS Gross“ brigaadi (???), katta. Taganedes sattus vastase tankidiviis meie üksuste suurtükitule alla ja kaotas selle tulemusena 300 ohvitseri ja sõdurit.
Vastast jälitades jõudis polk lahingutega Võrtsjärve idakaldale, kus ületas Emajõe ja pidas lahinguid piiramisrõngas, ja alles käsu peale murdis end vastase positsioonidest läbi ning väljus sealt.
Alates 01.09.1944. oli polk kaitses Emajõe lõunakaldal Tartust loodes. 05.09.1944. ründas vastane peale massilist suutükiväe ja miinipildujate tulelööki Letsi (Leetse?) piirkonnas ja forsseeris jõe, jõudes selle lõunakaldale. Läbimurdnud vastane hävitati täielikult ja vaid tähtsusetul osal neist õnnestus naasta jõe teisele kaldale.
18.09.1944. alustas polk pealtungi ja liikus 9 päevaga 270 km edasi. Taanduvat vastast jälitades ja teda ajutistelt positsioonidelt välja lüües hõivas järgmised asustatud punktid – Viljandi, Kula (???), Abja Paluoja, Mõisaküla, Mustla, Aloja, Limbaži.
1944. aastal avaldati polgule 2 korda tänu Kõrgeima ülemjuhataja NL marssali Stalini poolt, Ostrovi ja Tartu vabastamise eest. Leningradi rinde juhataja NL marssali Govorov´i poolt – kogu Eesti vabastamise eest.
Punaarmee 326. Laskurdiviis
1097. Laskurpolk:
10.08.1944. murdis polk peale suurtükituleettevalmistust läbi vastase kaitse, hävitades sealjuures kuni 200 vastase sõdurit ja ohvitseri ning võttes suurel hulgal vange ja hõivates palju vaenlase tehnikat. Vastasele pidevaid lööke andes, tõkestusi hävitades ja oma haardemanöövritega vastase peajõude ohustades sundis polgu isikkoosseis teda taganema.
Polk forsseeris Piusa jõe, mida vastane üritas kaitsta Soomest kohale toodud 112. LW välidiviisiga.
Vastast hävitades edasi liikudes lõikas polk läbi Petseri-Valga raudteeliini ja hõivas Lepasaare raudteejaama, kusjuures võeti 150 vangi, sealhulgas ka 2 pataljoniülemat, ja palju trofeesid.
Lepasaare raudteejaama hõivamise eest avaldati 67. Armee juhataja poolt tänu kogu 1097. laskurpolgu isikkoosseisule.
Vastast ja tema tõkkeid hävitades ning teda tema ajutistelt positsioonidelt välja lüües jõudis polk 28.08.1044 välja Võrtsjärve idakaldale ning osales Emajõe forsseerimislahingutes.
01.09.1944.-17.09.1944 oli polk kaitsepositsioonidel Emajõe lõunakaldal, Tartust loodes. Korduvalt lõi ta tagasi vastase tankide ja jalaväe poolt sooritatud vasturünnakuid.
18.09.1944. alustas polk pealetungi ja liikus 9 päeva jooksul 270 km edasi, mõnikord isegi kuni 60 km päevas.
Jälitades taanduva vastase üksusi ja neid vahepealsetelt positsioonidelt välja lüües, vabastas polk hulga asustatud punkte, sealhulgas Šele, Viljandi, Kula (?), Abja (?), Mõisaküla, Mustla, Alaoja, Limbaši, ning end diviisi põhiüksustest lahti rebides liikus 20 km ulatuses Läti territooriumi sisemusse.
1944. aastal avaldati polgule Kõrgeima ülemjuhataja NL marssali Stalini poolt 2 korda tänu – Ostrovi ja Tartu vabastamise eest. Leningradi rinde juhataja NL marssali Govorov´i poolt – Eesti täieliku vabastamise eest saksa röövvallutajatest ja 67. Armee juhataja kindral-leitnant Romanovski poolt – vastase rindest läbimurdmise eest Petserist läänes ja Lepasaare raudteejaama hõivamise eest.
1099. Laskurpolk
10.08.1844 (?????) murdis polk peale suurtükiväetule ettevalmistust läbi vastase kaitsest, hävitades sealjuures kuni 200 vastase sõdurit ja ohvitseri, võttes üle 80 vangi ja hävitades 27 30. Jalaväediviisi 30. Suurtükiväerügemendi suurtükki.
Tehes haardemanöövri, mille tulemusena ilmus ta kohtades, kus vastane teda ei oodanud, kindlustas polk endale lahingukäsu täitmise, killustas vastase üksused Valgast põhjas ja lõikas läbi Tartu-Valga raudteeliini, - kattes sellega tiivalt Tartu suunal pealetungivaid oma vägesid.
Vastase lõunaväegrupp tegi Nõo piirkonnas tõsise katse polgu tagalasse tundides meie vasakult Tartut ründavaid vägesid paralüseerida. Vaatama isikkoosseisu äärmisele väsimusele, astus 1099. Laskurpolk 24.08.1944. otse rännakkolonnist Nõo piirkonnas vastasega lahingusse, purustas vastase grupeeringu ja otsustavalt vastase riismeid jälitades, hõivas 25.08.44. öösel Elva linna.
Manöövri kiirusest annab tunnistust fakt, et polgu isikkoosseis, läbi kelle vastane üritas endale peajõududeni teed puhastada, purustas sakslased juba enne laskurüksuste peajõudude saabumiseni. Lahingutegevuse tulemusena seisati ja purustati 7 vastase tanki ning 7 vedukit, hõivati 2 tehniliselt korras tanki ja hävitati üle 300 vastase sõduri ja ohvitseri.
Vastast jälitades jõudis polk lahingutega Võrtsjärve idakaldale, kus ületas Emajõe ja pidas lahinguid piiramisrõngas, ja alles käsu peale murdis end vastase positsioonidest läbi ning väljus sealt.
Alates 01.09.1944. oli polk kaitses Emajõe lõunakaldal Tartust loodes. 05.09.1944. ründas vastane peale massilist suutükiväe ja miinipildujate tulelööki Letsi (???) piirkonnas ja forsseeris jõe jõudes selle lõunakaldale. Läbimurdnud vastane hävitati täielikult ja vaid osa neist taandus jõe teisele kaldale.
18.09.1944. alustas polk pealetungi ja 9 päevaga liikus edasi 270 km. Taanduvat vastast jälitades ja teda ajutistelt positsioonidelt välja lüües vabastati järgmised asustatud punktid – Viljandi, Kula (???), Abja Paluoja, Mustla, Alaoja, Limbaži,
1944. aastal avaldati polgule 2 korda tänu Kõrgeima ülemjuhataja NL marssali Stalini poolt, Ostrovi ja Tartu vabastamise eest. Leningradi rinde juhataja NL marssali Govorov´i poolt – kogu Eesti vabastamise eest saksa röövvallutajatest.
1101. laskurpolk
01.08.1944. – 10.08.1944 valmistus polk selles lõigus pealetungiks. 10.08.1944. murdis polk peale suurtükiväe tuleettevalmistust vastase kaitse ja hävitades sealjuures kuni 250 vastase sõdurit ja ohvitseri, sai märkimisväärse arvu vange, hävitas vastase 30. Jalaväediviisi 30. Suurtükiväerügemendi 20 suurtükki.
Tehes haardemanöövreid, mille tulemusena ilmus ta kohtades, kus vastane meie üksuseid ei oodanud, kindlustas polk endale lahingukäsu täitmise, killustas vastase üksused Valgast põhjas ja lõikas läbi Tartu-Valga raudteeliini, - kattes sellega tiivalt pealetungivaid oma vägesid.
Vastase lõunaväegrupp tegi Nõo piirkonnas tõsise katse polgu tagalasse tundides meie vasakult Tartut ründavaid vägesid paralüseerida. Vaatama 1101. Laskurpolgu isikkoosseisu äärmisele väsimusele, astus polk otse rännakkolonnist Nõo piirkonnas vastasega lahingusse, purustas selle grupeeringu ja otsustavalt vastase riismeid jälitades ja koostöös 1099. laskurpolguga, hõivas 25.08.44. öösel Elva linna.
Manöövri kiirusest annab tunnistust fakt, et polgu tagalaüksused, läbi kelle üritas vastane endale meie peajõududeni teed rajada, purustasid ta juba enne laskurüksuste kohalejõudmist. Vastase purustatud ja hävitatud eesmised üksused ei suutnud peajõude, „SS Gross“ brigaadi (???), katta. Taganedes sattus vastase tankidiviis meie üksuste suurtükitule alla ja kaotas selle tulemusena 300 ohvitseri ja sõdurit.
Vastast jälitades jõudis polk lahingutega Võrtsjärve idakaldale, kus ületas Emajõe ja pidas lahinguid piiramisrõngas, ja alles käsu peale murdis end vastase positsioonidest läbi ning väljus sealt.
Alates 01.09.1944. oli polk kaitses Emajõe lõunakaldal Tartust loodes. 05.09.1944. ründas vastane peale massilist suutükiväe ja miinipildujate tulelööki Letsi (Leetse?) piirkonnas ja forsseeris jõe, jõudes selle lõunakaldale. Läbimurdnud vastane hävitati täielikult ja vaid tähtsusetul osal neist õnnestus naasta jõe teisele kaldale.
18.09.1944. alustas polk pealtungi ja liikus 9 päevaga 270 km edasi. Taanduvat vastast jälitades ja teda ajutistelt positsioonidelt välja lüües hõivas järgmised asustatud punktid – Viljandi, Kula (???), Abja Paluoja, Mõisaküla, Mustla, Aloja, Limbaži.
1944. aastal avaldati polgule 2 korda tänu Kõrgeima ülemjuhataja NL marssali Stalini poolt, Ostrovi ja Tartu vabastamise eest. Leningradi rinde juhataja NL marssali Govorov´i poolt – kogu Eesti vabastamise eest.