Turule jõudnud inimese parima sõbra - raamatu - kaante vahelt leidsin järgmise vastuse Sinu küsimusele :
"Kott oli sulgunud. 11. laskurkorpuse , hävituspataljonide ja teiste NKVD - üksuste taganemistee Narva suunas oli läbi lõigatud, kusjuures Põhja-Tartumaal võitlevad punaväed olid eraldatud Põhja-Eestis Asuvatest vägedest. Vangi võeti üle 10 000 enamlase. "
Kas said vastuse ?
Ah jaa, allikaks uus "tõde": "Suvesõda Viljandimaal 1941", autoriks Herbert Lindmäe.
Tõtttöelda jääb selles raamatus niipalju küsitavusi silma, et kõike ei jõuakski siinkohal üles tähendada - enne läheb päev looja
Minul siin on kaks vihikut pealkirjaga SORTSIDE SALADUSED esimene räägib Kautlast ja teine Valgamaast, need on Venemaal tehtud ülekuulamised eesti punaste võitluses vastastega, olen veel lugenud ka vihikut Tartumaa kohta, seal küllalt palju oli ka juttu Torma sündmustest.
Välja on need andnud kirjastus Tungal
Vaatake neid ka küllalt huvitavad lugeda
Tänu väärt kirjanduse soovitamise eest!
Paraku on mul kasutada nende teoste koostamisel kasutatud arhiiviandmete koopiad, seega olen asjaga juba pisut kursis
Tervitustega, ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
Soojendaks siinjuures ühe vana teema üles. Ajendiks ikka môni aasta tagasi ühelt Mustvee mehelt kuuldud lugulaul aegade hämarusest, mille kohta siis tahakski väga teada, et mis sellest siis ka tôsi vôiks olla.
Omast arust küll vist kirjutasin sellest kah kunagi, kuid ei mäleta enam kus ja kunas.
Juttu tuleb ikka neist venelastest, kes 1941. aastal Mustvee taga metsadesse kotti olla jäänud.
Môned jutukatked ja väidetavad "faktid" sellest ajast.
1. Kuna sakslastel ei olla olnud mehi, et sulgeda seda "kotti" tihedalt, siis Mustvee taga sôitis paari kilomeetsisel lôigul mööda maanteed vaid 1 kuulipildujaga soomustransportöör ja passis paarisaja meetri kaugusel olevat metsa. Noh, et pahad sealt välja ei tuleks ja ära ei jookseks. Kuid, huvitav küll, pahad punased ei olla tahtnudki sellest kohast üldse välja murda, kuigi see imelihtne oleks olnud.
Selle asemel olla nad rause järjekindlusega mingit silda rünnanud, kord klassikalist jalaväetaktikat kasutades, kord lausa filmist "Tsapajev" nähtud psüholoogilist taktikat pruukides. Ja muidugi oli see sügavalt môttetu üritus, sest sakslastel olla silla kaitseks mitu kuulipildujat parimatel positsioonidel ja sinna need rünnakud siis jäidki.
Kohalikud olla selle peale muidugi kangesti üllatunud olnud, sest ei olevat ju jôest ülepääsuks mitte sedas silda vaja olnudki, sest paar kilomeetsit eemal olla ülihead koolmekohad kasutada olnud. Kuid eks sôjamehed ise tea, olla vanad mehed ölgu kehitanud ja lasknud punatähega meestel oma tegevust jätkata.
Kaotused selliste rünnakute tulemusena olid aga muidugi koledad.
Pärast olla seda koolmekohta muidugi möned väiksemad grupid ka äraminekuks kasutanud, kuid see oli juba palju hiljem. Siis kui enam suuremat kedagi kotti alles polnud jäänud.
2.Selle suure sissejäänud väekoondisega olla kaasas olnud ka mingid Tallinnast taganenud tähtsad punased ja ka mingid dokumendiarhiivid ning väidetavalt ka mingi osa endise EW riigipanga kullavarust.
Selle viimasega oli siis selline lugu, et see olla kuhugile Mustvee lähedale metsa maha maetud ning kasutatud olla selleks mingit venelaste karistusüksust, kes mahamatmise järgselt ka samasse NKVD saateüksuse poolt maha lasti. Sellele, et selline mahamatmise asi ka tôsiseltvôetav fakt olevat, viitvat mingi samal ööl ühe metsaveerel oleva talu trepile roomanud raskesti haavatud vene sôjamees, kes siis olla palunud perenaiselt sisselaskmist. Olla siis kogu selle jutu trepil lebades naisterahvale ära rääkinud ja lubanud maad ja taevad kokku, kui talle abi antakse, kuid naisterahvas ei olla julgenud vôôrast meesterahvast (kuigi raskesti haavatud) sisse lasta ja tahtnud ikka oma isiklikku meesinimest ära oodata (kes aga Omakaitse liikmena alles järgmisel päeval pidi koju tulema). Hommikul olla aga mees trepil juba hinge heitnud. Lähemal uurimisel olla rindkere läbilastud olnud. Naisterahva jutu järgi siis olla see mees olnud üks neist, kes seda varandust sinna maha mattis.
Hiljem olla mehed küll üritanud metsast mingeid matmisjälgi leida, kuid tulutult. Ju siis oli ikka äraarvamata hästi maskeeruitud.
Mis te arvate? On sellistel lugudel ka mingit tôepôhja all, ja kui on, siis missugust nimelt?
Minule rääkis seda lugu muidugi mees, kes sellel ajal Mustvees elas ja paras marakratt oli. Nii 9-10 aastane. Ise ta seda varanduseasja aga näinud ei olnud, kuigi olla kah vabal ajal ikka üritanud kergelt rikastuda. Noh, et äkki leiab. Kuid paraku tulutult.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Tere. Sai siis ka seda varandust aastaid tagasi otsimas käidud.Sedapuhku kuskil Saare metsades vist.Legendi täienduseks veel.Mees oli väitnud et orjentiiriks oli jäänud suur kivi ja mees oli roomanud ühe pikema korstna peale.Suure otsimise peale nagu leitsimegi ühe pika korstna ja suure kivigi eemal(1 km kuskil).Kui arvestasime et mets (võsa) võib aastatega kõrgemaks kasvada või ültse uuesti tekkida siis nagu õige koht.Korsten ka nagu vana sellest ajast pärit.Aga kivi asus mingil kartulimaal.Ümber poolkaares oli mets.Ja nii see asi poolikuks jäigi.Hiljem justkui meenub, keegi rääkis et venelaset ikka kunagi aarde ära sealt tassisid.Samas piirkonnas olevat jutu järgi mingi maaalune alajaam .Aarde värk minuarust liiga ilus et uskuda .Aa varandus siis pärit Võrust,sealsest lõuna eesti pangast.
vdreving kirjutas:Olen ka sellest kulla peitmisest midagi,kunagi kuulnud.Sai need venelaste hauadki ules otsitud.Ehk siis seal lähedal,kui üldse?
Midagi siin legendis võib ka tõsi olla.Minule räägitud natuke teist juttu.Kõik eelnev justkui kattub ainult edasi niipalju,et hiljem ikkagi venelased ottsisid seda kulda ja isegi midagi leidsid,kuid osaliselt,olla peidetud mitmesse kohta.Kellegi onu olla sellest op-st osa võtnud ja isegi ühe kangi kõrvale pani.Nüüd siis tuli sealt üle lombi külla ja pajatas seda lugu.
Oot-oot, kuidas nii?
S.t., et venelased otsisid ja said ka midagi kätte. Millal see vôis küll olla, kui mees, kes rääkis, tuli nüüd üle lombi siia külla ja pajatas sellest? Millal see mees siis siit minema pääses?
Kui venelased otsisid, siis sai see olla vaid peale suurt sôda, kuid peale suurt sôda polnud nagu meilt enam eriti üle mere minejaid!
Kohalikest igatahes küll keegi mingeid ametlikke otsinguid pealesôja ajast meelde ei tuleta.
Omapärane ja môistatuslik lugu. Hakkab lausa sügavamat huvi tekitama.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Mis te arvate? On sellistel lugudel ka mingit tôepôhja all, ja kui on, siis missugust nimelt?
Tõepõhi on sellel loo osal, et sinna piirkonda oli peidetud tõepoolest väärimetallist esemeid.
Seda kinnitavad mõned kuni 3-kilosed leiud.
Ehk on veel midagi kuskil?
Otsijatele soovin omalt poolt õnne ja mõistust. Viimast juhuks, kui õnnestub maa seest välja kaevata hunnik kuldmünte...
ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
plekkpea kirjutas:...
Mida täpsemalt leiud sisaldasid?
Peamiselt Venemaal vermitud 5, 10 ja 15-rublased kuldmündid, lisaks mõned kividega sõrmused, kaelakeed, käevõrud jne.
Seega ei midagi militaarset ja ei olekski nagu mõtet sellest siin foorumis rohkem rääkida.
Ka ei toonud leidjatele nende saak kuuldavasti õnne: kõik on tänaseks salapärastel asjaoludel surnud.
Liiga palju juhuseid, et mahtuda marksistliku maailmavaate raamidesse...
ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
Ruskaveres oli ca hektarisuurusel alal umbes 30 autot. Osa neist oli põlenud. Üks oli buss, mida taheti viia läbi Kullavere jõe. Selle ees oli traktor Stalinets. Mõlemad jäid jõkke kinni. Põlenud masinalt oli maha veetud kast, milles oli olnud ilmselt dokumendid või raha. Kastis oli paberipõlemise tuhk. Püsse ja kuulipildujaid vedeles kõikjal. Ühel autol oli 4-toruga Maxim. Üks suurekaliibriline kuulipilduja, mille padrun läks ka tankitõrjepüssile. Palju oli miinipildujamiine. Nendest võttis minu kõrval istuv tollajal 19-aastane poiss koos sõpradega välja viskelaengiud, mille püssirohi kõlbas jahipüssile. Vedeles sidevärki, kaableid. Jutustaja ei olnud kohal esimesena,seepärast olid paljud asjad juba rüüstatud. Sirguveres oli juulis sakslane rünnanud maanteed ja laskis ka seal autosid puruks. Autosid oli seal vähem. Poisid said Dektjarovi. Selle kaba oli katki ja see parandati. See oli hiljem Voore valla omakaitsel kasutuses. Sakslased olid Voorel ja sõitsid aeg-ajalt Torma suunas ning tulistasid metsatukki maanteest Peipsi poole.
Kord pandi nädalaks valve Voorelt Tormasse piki maanteed. Siis kammiti Peipsi ja maantee vaheline ala läbi. Viimasel päeval oli ka saksa regulaarüksus kammimas. Jutustaja nägi tookord paarikümmet kinnivõetut. Peale kammimist enam venelasi hulkumas ei nähtud. Enne kammimist oli jutustaja oma vanematega tookord läinud Looverest ära teisele poole maanteed Tuulaveresse, sest venelasi oli liiga palju liikumas.Jutustaja isa sai sellest ajast ka alusetu süüdistuse. (SIREL, Otto, Karl, s. 1879 Tartumaa Voore v., 4 kl., talunik, arr. 10.04.45 Voore v. Jõemetsa k. §58-1a; Tallinna vangla, surn. 08.09.46. Osalemine punaarmeelase tapmises. [ar 2972-E] )
Kulla matmisest ei räägitud midagi.
Torma õhuvaatlusposti ülevõtmisel oli lepitud postil oleva ohvitseriga kõik eelnevalt kokku. Postis oli jaojagu venelasi. Erich Reial koos meestega läks posti üle võtma. Vaatamata kokkuleppele oli üks komsomol Reiali maha lasknud.
