küsimus

[Tundmatu Sõdur nr. 5]

kas eestlastest snaipreid oli saksa poolel

[Shiim]

kas eestlastest snaipreid oli saksa poolel

Kuna lugupeetud kasutaja kapral ja paraku nii mõnigi teine kasutaja kipuvad õigekirjareegleid unustama, siis juhin tähelepanu sellele, et küsilause lõppu lisatakse küsimärk ja lause algab ALATI suure tähega.
Peale kirjavahemärki (punkt, koma, koolon, semikoolon, küsi- või hüüumärk jne.) on ALATI tühik.

[Tundmatu Sõdur nr. 5]

miks keegi ei wasta

[Ogre]

Sellepärast et sa pole oma küsimust õieti sõnastanud, keegi ei saa lihtsalt aru mida sa tahad. Proovi seda varianti mida shiim soovitas.

[tlpWFG]

Sellepärast et sa pole oma küsimust õieti sõnastanud, keegi ei saa lihtsalt aru mida sa tahad. Proovi seda varianti mida shiim soovitas.

Kui nüüd veel nokkima hakata, siis minu teadmiste kohaselt kasutatakse sõna õieti asemel selles lauses sõna õigesti, aga ma nokkima ei hakka, nii et ära nüüd minuga tõrelema hakka.

[Karuke]

kas eestlastest snaipreid oli saksa poolel

On selle kirjapildiga kuda on.

Aga snaipritest võiks oletada, et oli küll. Ehk keegi teab täpselt kuidas üks klassikaline saksa üksus välja nägi?
Vene kroonus oli meil:

Odelenie - jagu - 10 meest nende hulgas:

1 komandör (seersant)
2 Kergekuulipildur või snaiper (jefreitor)
3-10 reamehed.

Aga sakslastel?

[Arnold]

Mul on kusagilt jäänud meelde, et sakslased olevat justkui pööranud vähe rõhku sellisele võitlusviisile? Ühtegi mälestuskildugi pole senini silma hakanud mõnelt saksa snaiprilt - vähe lugenud vist.

[Mati]

Esiteks; ei julge eesti keele grammatikat mittevaldav inimene "Foorumis" üldse osaleda.
Teiseks; olid snaiperid mõlemal rindepoolel, kas nende hulgas eestlasi oli, seda mina ei tea.
Vastasin "Foorumi" reeglite piirangute tõttu, see seab paljudki tõe juurde, kas jätkata osalemist, või mitte.
"Olla või mitte olla?"

[Arnold]

Miks nii pessimistlikult? Siin ei tehta ju emakeele eksamit! Keeleline lausläbutamine on muidugi kurjast, aga mõni kirjavahemärk jääb siin parimatelgi "nurga taha"

[Frundsberg]

Otseselt snaipritest pole midagi kuulnud, küll aga on mälestustes mainitud üksikvõitlejaid, kel selline tegevus hobiks või siis ka täpsuslaskurite väljaõpetamist (viimane seik vist raamatust Eesti Idapataljonid Idarindel).

Samuti on täpsuslaskureid mainitud vist ka 1941.a. suvesõda käsitlevates teostes.

[Mati]

Täielitult nõustun Sinuga Arnold.
See võiks olla fragment Eesti Vabariigi Presidendi jutust.
Lihtsamalt oleks öeldud: "Täitsa nõus."

[Tundmatu Sõdur nr. 5]

Mind huvitab see selle pärast et vanaema ütles,et vanaisa oli saksa poolel täpsuslaskur(kütt) olnud ma ei tea ainult kas see tõsi on.

[Arensburger]

kas eestlastest snaipreid oli saksa poolel

Siin tuleb vast üles küsimus snaiperist ja täpsuskütist. Kuidas keegi defineerib. Spetsialistid näevad siin vist kahte erinevat eriala, reainimesele teeb see aga ühe välja.
Eelnenud küsimusele saab mingi vastuse postitusest http://www.militaar.net/viewtopic.php?t=234

Ltn. Silma kirjutuse juures on ära toodud 46/20 ED. paiknemine 2. veebr, 45. 6. kompanii ltn. Heino Innuse juhtimisel asus 25. jaanuaril 1945 rindele Wolfsgrundis ja asus ka märgitud ajal samas. Kuulusin 6. kompanii staabi komandosse, mis koosnes peamiselt täpsusküttidest, et kompanii ülemal oleks võimalus neid alati sinna paigutada, kuhu vaja oli. 2. veebr. ööl saatis ltn. Innus mind, Arnold Vaageni, Karl Pälli ja teisi, kõik kokku 9 meest, tagalasse kaevikuid kaevama, et võimaliku taandumise korral oleksid olemas mõned laskurpesad järeltee katteks.

Meie relvastus oli kaks MG-d, minul 10-lasuline täpsuspüss ja ....