Karl Talpak
Karl Talpak
Tänases Päevalehes kirjutab Ain Kaalep ainsast eesti ohvitserist II maailmasõjas Karl Talpakust. Tõelisest Eestlasest ja Isamaalasest -kõik teised vahetasid oma tõekspidamised Saksa mundrikuue vastu ! Tekkis tahtmine selgitada ,kui tõene on siis väide ,et Talpak ei kandnud kordagi saksa mundrit ? Huvi pakuksid siis kaks perioodi - aeg enne Soomet ja tagasipöördumine , kui soomepõgenikud lülitati Eesti Diviisi koosseisu ?
Vabandan jah pealiskaudsuse eest -tõepoolest soomepõgenikega koos Talpak 1944. aastal tagasi Eestisse ei pöördunud. Kirjutama ajendas aga hoopis praeguseks kujunenud avalik hoiak. Saksa munder ja selle kandjad on tunnistatud meil eestis väljaspool seadust olevatest. Kirjutame siis juba ajalooraamatud ringi ja anname tulevastele põlvedele sellise lähiajaloo ,mis tänastele aukandjatele meeltmööda. Kõik eesti sõdurid võitlesid II -Maailmasõjas tegelikult tööliste ja talupoegade punaarmees ( 100% vabatahtlikena )ja kuuluvad seega õiguslikult sõja võitnud liitlaste hulka , ning osalevad võrdväärsete Võitjatena 9. mai pidustustel Moskvas.
Meil ju hinges terve Gustav Naani vormitud ajaloolaste põlvkond. Eriti naeruväärne on lugeda Vabadussõja veteranidest ,kellest tehakse juttu kord aastas -24. veebruar. Neid mehi pole peale mõttetu plekitüki annetamise oma eluloojangul millegagi vääristatud,viimnegi mees lahkunud -siis saabub vast täielik vaikus . Ikka õpitu järgi -pole inimesi -pole enam ka probleemi! Mis maa see on.......?
Meil ju hinges terve Gustav Naani vormitud ajaloolaste põlvkond. Eriti naeruväärne on lugeda Vabadussõja veteranidest ,kellest tehakse juttu kord aastas -24. veebruar. Neid mehi pole peale mõttetu plekitüki annetamise oma eluloojangul millegagi vääristatud,viimnegi mees lahkunud -siis saabub vast täielik vaikus . Ikka õpitu järgi -pole inimesi -pole enam ka probleemi! Mis maa see on.......?
-
sammal.habe
- Liige
- Postitusi: 817
- Liitunud: 30 Apr, 2004 19:49
- Asukoht: 58°22'N 26°43'E
- Kontakt:
see kirjatükk on siiski Postimehes: http://www.postimees.ee/280205/esileht/158833.php
-
Arensburger
- Moderaator
- Postitusi: 617
- Liitunud: 25 Veebr, 2004 19:41
- Kontakt:
Talpak on loomulikult väljapaistev kuju, kelle tegevust tasuks lähemalt uurida. Kogu tema energilist tegutsemist kandis viha venelaste vastu, kuna need röövisid temalt kodumaa. Kuid sellega ei saanud eriliselt silma paista. Taolist viha kandsid endas sel ajal kõik - kes just punane ei olnud.
Talpaku osas peame aga väitma, et eriliseks ja väljapaistvaks tegi teda tema rahutu meel ja konfliktne iseloom. Seepärast näemegi, et tema väljapaistvad saavutused jäävadki päris sõja algusesse - 1941 Eesti vabastamise päevadele.
Edasi aga võib märgata vaid konflikte oma kaaslastega inimsuhete pinnal. Ütleme nii, et eestlane kolme hüüumärgiga.
Probleemid hakkasid tal tekkima juba Omakaitses, sealt edasi ka sakslastega. Edasi Soome. Kuigi ka seal oli Talpak väga energiline ja aktiivne, tõhusat rindeohvitseri temast ei tulnud. Pigem vastupidi, tekkisid probleemid ka soomlastega ja selle tõttu teatud usaldamatus soomlaste poolt. Kuid ka mitte ainult soomlastega, isegi Soomes asuvate eestlastega.
Järgneb pagulus Rootsis. Väga aktiivse rahvuslasena oli ta igati tuntud ja aktsepteeritud, kuid omas ka väga suurt opositsiooni.
Kokkuvõtteks niipalju, et taolise energiaga mees oleks suutnud teha enamat, kui oleks osanud teha kompromisse. Nüüd hiljem võime väita, et ühest ja õiget tegevust sel ajal välja mõelda oli pea võimatu. Samas süüdistada teisi nende vigades või kellegi tallalakkumises ülikerge. Täpselt nagu täna! Talpak on õige mees, et ei pannud selga saksa mundrit. Kuid selle tulemuseks oli vaid aastate pikkune jonnimine ja mitte väga palju reaalseid tegusid. Arvan, et mehed kes sõdisid rindel, on rohkem austust ära teeninud kui Talpak. Eelnenud lause ei kehti apsoluutselt 1941 aasta kohta.
Talpaku osas peame aga väitma, et eriliseks ja väljapaistvaks tegi teda tema rahutu meel ja konfliktne iseloom. Seepärast näemegi, et tema väljapaistvad saavutused jäävadki päris sõja algusesse - 1941 Eesti vabastamise päevadele.
Edasi aga võib märgata vaid konflikte oma kaaslastega inimsuhete pinnal. Ütleme nii, et eestlane kolme hüüumärgiga.
Probleemid hakkasid tal tekkima juba Omakaitses, sealt edasi ka sakslastega. Edasi Soome. Kuigi ka seal oli Talpak väga energiline ja aktiivne, tõhusat rindeohvitseri temast ei tulnud. Pigem vastupidi, tekkisid probleemid ka soomlastega ja selle tõttu teatud usaldamatus soomlaste poolt. Kuid ka mitte ainult soomlastega, isegi Soomes asuvate eestlastega.
Järgneb pagulus Rootsis. Väga aktiivse rahvuslasena oli ta igati tuntud ja aktsepteeritud, kuid omas ka väga suurt opositsiooni.
Kokkuvõtteks niipalju, et taolise energiaga mees oleks suutnud teha enamat, kui oleks osanud teha kompromisse. Nüüd hiljem võime väita, et ühest ja õiget tegevust sel ajal välja mõelda oli pea võimatu. Samas süüdistada teisi nende vigades või kellegi tallalakkumises ülikerge. Täpselt nagu täna! Talpak on õige mees, et ei pannud selga saksa mundrit. Kuid selle tulemuseks oli vaid aastate pikkune jonnimine ja mitte väga palju reaalseid tegusid. Arvan, et mehed kes sõdisid rindel, on rohkem austust ära teeninud kui Talpak. Eelnenud lause ei kehti apsoluutselt 1941 aasta kohta.
Siiski ei maksa ära unustada ka 1941. a. sündmusi endid. Minu mäletamist mööda olid asjad nagu sellises järjekorras, et kõigepealt formeeris Talpak Otepääl omakaitse kompanii ning osales sellega Tartu lahingutes. Kui sakslased olid Tartu ära võtnud, siis ütlesid Talpakule "aitähh" ning saatsid Otepää omakaitse koju tagasi.
Siis jäi rinne Põltsamaa all toppama ning Talpak tuli jälle meelde. Kutsuti ta tagasi koos oma Otepää meestega (nii palju kui neid nüüd teine kord viitsis tulla) ning alustas teist korda oma üksuse formeerimist. Mis nüüd kasvas Tallinna alla jõudes juba pataljoni suuruseks.
Tallinnas öeldi talle teist korda "aitähh" ning pataljon saadeti uuesti laiali. Kui nüüd sügisel hakati formeerima uuesti eesti pataljone ning Talpakule pakuti ühe neist ülema kohta, siis ütles juba Talpak "aitähh" ning hakkas selle asemel Soome minemist propageerima.
Nii et eks see oli vast ikka kahepoolne värk...
Siis jäi rinne Põltsamaa all toppama ning Talpak tuli jälle meelde. Kutsuti ta tagasi koos oma Otepää meestega (nii palju kui neid nüüd teine kord viitsis tulla) ning alustas teist korda oma üksuse formeerimist. Mis nüüd kasvas Tallinna alla jõudes juba pataljoni suuruseks.
Tallinnas öeldi talle teist korda "aitähh" ning pataljon saadeti uuesti laiali. Kui nüüd sügisel hakati formeerima uuesti eesti pataljone ning Talpakule pakuti ühe neist ülema kohta, siis ütles juba Talpak "aitähh" ning hakkas selle asemel Soome minemist propageerima.
Nii et eks see oli vast ikka kahepoolne värk...
Re: Karl Talpak
...."Nii tuli 2. aug. käsk ka Otepääle: organiseerida seal ümbruskonna meestest üks kompanii Jõgeva ruumi võitlusse saatmiseks Kompanii sõitis 120-mehelises koosseisus Otepäält välja 3. aug. ja teostas haaranguid 6.-7. aug. lõuna pool Endla järve ning 8. aug. Rakke piirkonnas..."...
Haarangutest Endla järve ja Rakke vahelise sruumis võtsid 2.-10. aug osa ka kaks Omakaitse salka Tartust, kokku 30 meest...Mõlemad salgad püüdsid selle aja sees 420 vangi, nende hulgas ka 167. punapolgu ülema koos staabiga. Tartu meeste kaotused haarangutel oli 1 langenu..."
Nõnda kirjutavad saksa aegsed allikad.
Postimees 9. aug. 1941 toob matusekuulutustes ära 7 Tartu Omakaitsemehe nimed, kes said 6. aug surma Endla järve- Rakke ruumis. Need 7 nime on:
1. Lipnik Vello Külmoja
2. n. seers. Alfred Sõmer
3. n.seers Artur Piir
4. rms. August Kraav
5. rms. August Jarkovits
6. noor Karl Sõmer
7. noor Meinhard Kangus
Järelikult toimusid 6. aug. Vägeva ümbruses vägagi verised lahingud. Kust leida rohkemat nenda sündmuste kohta?
Haarangutest Endla järve ja Rakke vahelise sruumis võtsid 2.-10. aug osa ka kaks Omakaitse salka Tartust, kokku 30 meest...Mõlemad salgad püüdsid selle aja sees 420 vangi, nende hulgas ka 167. punapolgu ülema koos staabiga. Tartu meeste kaotused haarangutel oli 1 langenu..."
Nõnda kirjutavad saksa aegsed allikad.
Postimees 9. aug. 1941 toob matusekuulutustes ära 7 Tartu Omakaitsemehe nimed, kes said 6. aug surma Endla järve- Rakke ruumis. Need 7 nime on:
1. Lipnik Vello Külmoja
2. n. seers. Alfred Sõmer
3. n.seers Artur Piir
4. rms. August Kraav
5. rms. August Jarkovits
6. noor Karl Sõmer
7. noor Meinhard Kangus
Järelikult toimusid 6. aug. Vägeva ümbruses vägagi verised lahingud. Kust leida rohkemat nenda sündmuste kohta?
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 24 külalist