Vangi langenud Nõukogude sõdurite saatus peale kojutulekut.

[denis23]

Справка о ходе проверки б/окруженцев и б/военнопленных по состоянию на 1 октября 1944 г.
1. Для проверки бывших военнослужащих Красной Армии, находящихся в плену или окружении противника, решением ГОКО №1069сс от 27.XII-41 г. созданы спецлагеря НКВД.
Проверка находящихся в спецлагерях военнослужащих Красной Армии проводится отделами контрразведки “Смерш” НКО при спецлагерях НКВД (в момент постановления это были Особые отделы).
Всего прошло через спецлагеря бывших военнослужащих Красной Армии, вышедших из окружения и освобождённых из плена, 354 592 чел., в том числе офицеров 50 441 чел.
2. Из этого числа проверено и передано:
а) в Красную Армию 249 416 чел. - 70%
в том числе:
в воинские части через военкоматы 231 034 65%
из них — офицеров 27 042
на формирование штурмовых батальонов 18 380 5%из них — офицеров 16 163
б) в промышленность по постановлениям ГОКО 30 749 8%в том числе — офицеров 29
в) на формирование конвойных войск и охраны спецлагерей 5924 1,7%
3. Арестовано органами “Смерш” 11 556 3%из них — агентов разведки и контрразведки противника 2083
из них — офицеров (по разным преступлениям) 1284
4. Убыло по разным причинам за всё время — в госпитали, лазареты и умерло 5347 1,5%
5. Находятся в спецлагерях НКВД СССР в проверке 51 601 14%в том числе — офицеров 5657
Из числа оставшихся в лагерях НКВД СССР офицеров в октябре формируются 4 штурмовых батальона по 920 человек каждый»

[LeBon]

Ära soni, mees! Ammu on teada, et ametlik poliitika oli saata sellised mehed kindla paragrahvi alusel vangilaagrisse. Muidugi oli ka neid kes pääsesid: varastasid uue passi või töötasid kuskil kolhoosis ilma passita veel aastakümneid. On teada, et tihtipeale pigistati silm kinni: töömehi oli ju hädasti vaja. Aga see polnud ametlik poliitika.

[Satakas]

see on numbritega mängimine.

meenutab metsavendadele tehtud legaliseerumiskampaaniat mille käigus kutsuti kõiki metsast välja, lubades, et kui pole veresüüd, siis antakse muu andeks. väga paljud tulidki välja. said passi, sissekirjutuse, töö. aga aasta-kahe jooksul arreteeriti neist lõviosa mingil muul, pealtnäha metsaeluga seostumatul põhjusel ja pikem reis ootas ees ikkagi.

sama lugu oli ka vangi langenud punaarmeelastega - kui murdsid kuidagi välja ja said omade juurde tagasi või vabastati omade poolt, siis tõesti suunati enamus (kes olid lahinguvõimelised) kas vanasse või mõnda uude üksusse ent siiski arreteeriti neist lõviosa mingi sümboolse aja möödudes pealtnäha muul põhjusel. ja kui sind juba kord mingil põhjusel oli arreteeritud, polnud probleemi ka süüdimõistmisega (kas sellega üldse kunagi kellegi puhul probleemi oli??) sest "sa tõbras olid ju veel sakslaste juures kah - mida sust üldse oodata on!"

_______

muideks siinkohal meenub nkvd ja gestapo töövõtete printsipiaalne erinevus: nkvd võttis su kinni, peksis läbi ning kas tunnistasid üles või mitte - paragrahv väänati eranditult kõigile (v.a need, kes mingil põhjusel nuhiks värvati, mis omakorda tegi nuhkide välimääramise lihstaks - tulid puhtalt välja, järelikult oled nüüd nuhk). kui aga võttis kinni gestapo, siis peksti sind samamoodi läbi aga kui end süüdi ei tunnistanud ja muudmoodi kah süüdi mõista ei suudetud, lasti lihstalt välja. seda sel põhimõttel, et tunti vastapoole tööpõhimõtteid ja paranoilist umbuslikkust - kui sa juhtusidki süüdi olema, mõistsid peagi su üle kohut su oma seltsimehed, kes kodumaiste kogemuste põhjal teadsid, et välja peaks lastama vaid need, kes omasid reedavad ja nuhiks hakkavad.

[OveT.]

Tundub, et denis23 peaks tutvuma "Gulagi arhipelaagiga", mille on kirjutanud tema kaasmaalane. Selleks, et olla venelane, ei pea olema nõukogudelane.
Millegipärast paljud venelased toetuvad oma identiteedile tuge otsides Venemaa kõige segasemale perioodile. Ühest küljest on see mõistetav, sest sellest ajupestud ajajärgust me just tuleme.
Venelastel on ju palju enamat, mille üle uhke olla.

[denis23]

ja mida seal Arhipelagis mina peaks leidma? Olen seda 15 aastat tagasi lugenud. Kui palju vettpidavaid allikut seal on kasutatud? Isegi kui Solzhenitsõn inimesena tekitab minus sügavat austust, tema teoses on piisavalt palju emotsioone. Kokkuvõtte.
Minu poolt alustatud teema andmed pärinevad vene arhiividest. Dokumendi nimi oli statistiline väljavõtte mis oli esitatud SMERShi poolt kõrgemale sõjaväejuhtkonnale. See leiti ja avalikustati 1991 aastal, ehk siis kui "demokratiseerumine" käis Venemaal täiskiirusega.

Kusjuures analoogiliselt purunevad väga paljud müütid, mitte ainult vangilangenud punaarmeelaste saatusest.

[Karuke]

Samas ei hõlma toodud statistika endiste sõjavangide saatust pärast demobiliseerimist. NKVD-l oli tõepoolest komme kampaania korras armulik olla, mis ei tähendanud aga, et midagi unustatud oleks.
Kui sõda läbi ja mehi rindele vaja polnud - võis ju vanu patte meelde tuletama hakata?

[Karuke]

Ehk siis sõjavangis olnud isikud sattusid ju iga riigi vastuluure jaoks "erinimekirja". USA-s polnud sellest ehk suurt lugu - kuid NKVD paranoilisust teades oli fakt iseenesest juba pool "tuusikut" külmale maale...
NKVD meestel oli ju ka pärast sõda vaja "vaenlaste" avastamise plaani täita?

[Sporrenberg]

Lihtsalt vaherepliigina mitte soovides mingitki kütust miilavatele sütele poetada.
Kõik Punaarmee sõjaväelased rivikoosseisust kes viibisid sõjategevuse käigus Välis-Euroopa lahingutandritel kuulusid NKVD organite poolt toimikumärkega eri tähelepanu alla. Selleks kohustasid teatud poliitorganite direktiivid. Kui hästi otsin, ehk leian ka vastavate dokumentide koopiad...
Miks?
Paratamatult olid need inimesed teinud tutvust (nii ründe- kui okupatsioonivägede koosseisus) lääneliku keskkonna, elukorraldusega ning saanud võimalikke "mittesoovitavaid mõjutusi"...
Kõik see "ihnjaja" mis erines N. Venemaa patriarhaalsest sunnimaisusest peitis endas teatud ideoloogilist ohtu.

[denis23]

Mingit statistikat nende inimeste saatusest raske tuua. Kindlasti, teatud psühholoogiliselt frustreeriv moment oli - peeti ju vangis olekut kompromiteerivaks asjaoluks. Kuid "repressioonide järellainetus" mis tõepoolest eksisteeris 58 paragrahvi puhul (k.a. endised metsavennad) sõjavangis olnute jaoks ei olnud väga suur oht.

Samuti peaks ka aru saama et vangi langenute hulgas olid erineva taustaga inimesed. Mina ei näe mingit põhjust, miks näiteks "vabatahtliku abilise", ehk HiWi staatuses olnud isikud ei peaks kandma kodumaa tagasi saabudes teatud karistuse, olgu et kergema sisuga. Sisuliselt, need liitusid vabatahtlikult vaenlase sõjaväega, mis sest et jäid abiteenistusse ning relvi neile ei usaldatud. Aeg oli karm. Need isikud moodustasid ca kolmandiku saksa sõjavangist tagasi tulnud. Samuti ka nende puhul piirdus karistus enamasti auastmete ning teenetemärgide äravõtmisega, kuna arvestati erakordselt rasked asjaolud mille mõju all olid need inimesed.
Üldiselt, selle seltskonna suhtes oli nõukogude ajal tunda teatud tolerantsi (erinevalt Vlassovi ning tema "armeest") . Mina arvan et paljud vanema põlvkonna foorumlased vaatasid filmi "Inimese Saatus" kus läbinisti positiivne peategelane venelasest sõjavang sõidab Saksa ohvitseri ametiautoga.

[donnervetter]

Ja mida siis denis23 oma jutuga öelda soovib?

[denis23]

soovin öelda et saksa sõjavangist naasnenute massiline ning ebaõiglane represseerimine on müüt.

[Satakas]

mis tähendab, et sõjavangis olnuid ei represseeritud? vähemalt mitte ebaõiglaselt? ja kui juhtuski mõni EBAõiglane represseerimine, oli see äärmine haruldus, vaid mõni üksikjuhtum?

[thor199]

Taktika on põnev kuigi läbinähtav, kui paljudele see on muidugi iseküsimus.

Mingi aeg tagasi mõtlesin tihtipeale mis huvi on venelastel lasta arhiiividest "häid uudiseid" natsi saksamaa kohta vabaks.
Niimoodi asja vaadates on asi lihtsam. Tore on end teistega seltsis "puhtaks" üritada pesta. A'la ega meie ka nii halvad polnud.

Olid küll.

Seni kuni Natsi Saksamaa headest asjadest avalikult rääkimine on veel tabu ei tohiks süüdlane veel sõna võtta.
Oleks aus

[denis23]

mis tähendab, et sõjavangis olnuid ei represseeritud? vähemalt mitte ebaõiglaselt? ja kui juhtuski mõni EBAõiglane represseerimine, oli see äärmine haruldus, vaid mõni üksikjuhtum?

jah, täpselt nii. need keda reprsseeriti olid HiWid, Abwehri agendid või isikud kelle vangi langemisega kaasnes kodumaa retmine (mõtlen seda tänase päeva mõttes)

[donnervetter]

soovin öelda et saksa sõjavangist naasnenute massiline ning ebaõiglane represseerimine on müüt.

No ütlesid ja mis siis edasi? Kas oled mingi põhjaliku uuringu läbi viinud?