See on nii ja ei ole ka. Tänapäeval on igasugu kuuliveste ikka väga palju lahinguväljal. Seega tuleb tulistada kohtadesse, mis ei ole kaetud või kuuliga, mis läbib kaitse. Tegija mees vananenud relvaga on kindlasti tõhusam kui loll mees tegija relvaga. Kui panna kokku tegija mees ja tegija relv, siis suudetakse tabata 2-3x kaugemale, kui see II MS ajal reaalne oli, sest relvaasjandus ja optika on vahepeal arenenud.Indrek kirjutas:teise maailmasõja ajal oli optikaga piisavalt surma külvav relv. ideepoolest peaks ta sama edukalt ka praegu tapma, ega inimestele ju vahepeal soomust peale kasvanud pole:D
Snaiper vahendid: vintpüssid, optikad, padrunid, kaugusemõ..
Kõikide TRGde relvarauad on musta mati viimistlusega. läikima saab seda ainult siis, kui must kiht maha nühkida. Larry on TRGst lasknud ning mees teab, mis räägib. Lihtsam on relvale kaltsu ümber keerata, või teipida, kui maksta topelt rohelise värvi eest. Roheline värv on üldse väga kallis, sest ükskõik mida militaarroheliseks võõbata, on hind kohe pilvedesMedusa kirjutas:Viidatud TRG-22 Black ei ole just sobivaim militraarsnaipri jaoks, kuna raud on läikiv ning relv tõsiseks maskeerumiseks liialt tume. Rohelise kabaga ja mati anodiseeritud rauaga TRG-22 Green peaks olema parem, Eestis on ka maaletooja olemas, aga hind on ligi 65k ainult püssi eest, Sako kiirjalad on mingi 3k juurde, hea optika 10-15k, asjalik hark ka paari tuhande peale. Ja seda kõike vaid relva eest. Täpsus on sub-moa, suurema tn-ga 1/2 - 3/4 moa.
PSG on politseirelv, kuna 6x optika kaugusemääraja/rist on seatud kaugustele kuni 600m, optika on ka fikseeritud. Ise eelistaksin sellele tõsiselt odavamat MSG90A1-e, selle Henscholdti (sai vist õigesti) optika on seatav kogu 7.62x51 efektiivse kauguse peale, on ka 10x, saab ka vahetada, täpsus on norm, 3/4 moa.
K98 snaiprina oleks suht asjalik, kui saab hästi jooksva isendi. Mure on pigem selles, et 7.92 on ebastandartne moon, mida armees eriti ei liigu, tsiviilis on ka hea täpse moona valik kesine.
Snaipri varustuse nimekiri on pikk, mul üks on, aga ei viitsi praegu ümber taguda, kui on huvi, siis teen ehk pildid ja panen üles.
Muide, jänkide M24 on originaalis samuti must, iga mees tuunib ja värvib ise. Sisuliselt on kõik armee täpsusrelvad teibi, kaltsu ja värviga tuunitud, et neid oleks maasktikul raskem märgata. See rohelise TRG salatiroheline eriti midagi ei maskeeri, näiteks Iraagis, sest relva kuju ja pikk must raud on ikka väga hästi eristatav. Ikka on vaja kaltsu ümber keerata.
Viimati muutis Leo, 04 Juun, 2007 23:59, muudetud 1 kord kokku.
moa ehk minute of angle. Eesti keeles kaareminut, so 1/60 kraadi. Täpsusena tähendab seda, et tabamuste hajuvus on vastavast nurgast väiksem. 1 moa tähendab seda, et 100 jardi peal on kõik tabamused ~1 tollises ringis, 200 jardi peal ~2 tollises jne.
Leo, täitsa nõus sinuga ses asjas, et relva täpsus on vaid orientiirina kasutatav, aga mingi näitaja on ta siiski, näidates relva enda töö kvaliteeti. Minuteada peetakse NATO järgi snaiprirelvaks sellist, mis laseb stendist alla 1.5 moa ( et oleks potentsiaali 800m peal inimfiguurile pihta saada), kui õigesti mäletan. Lihtsalt üks muutuja küll, aga hea oleks kui oleks see võimalikult madal.
Tavaline TRG-22 maksis mingi 6 kuud tagasi ligi 55k, Green/Stealth üle 10k rohkem. Siiski, tootja märgib tavalise Blacki kohta "blued barrel", Stealthile ja Greenile tuuakse ekstra välja, et "matte anodized barrel". Vast on too teine ka vastupidavam vigastustele.
Springfield pakkus oma tootevalikus ka M21-e (parendatud versioonina nende M1A-st), aga hind oli sealpool lompi pisut üle 3000 taala. Siinpool maksaks vast kõvasti rohkem.
Liivakotike pole vast parim mõte - liiv kaalub ka midagi. Mugavam oleks vast lihtsalt paari tühja kotikest kaasas vedada, et kohapeal igast sodi sisse toppida.
Leo, täitsa nõus sinuga ses asjas, et relva täpsus on vaid orientiirina kasutatav, aga mingi näitaja on ta siiski, näidates relva enda töö kvaliteeti. Minuteada peetakse NATO järgi snaiprirelvaks sellist, mis laseb stendist alla 1.5 moa ( et oleks potentsiaali 800m peal inimfiguurile pihta saada), kui õigesti mäletan. Lihtsalt üks muutuja küll, aga hea oleks kui oleks see võimalikult madal.
Tavaline TRG-22 maksis mingi 6 kuud tagasi ligi 55k, Green/Stealth üle 10k rohkem. Siiski, tootja märgib tavalise Blacki kohta "blued barrel", Stealthile ja Greenile tuuakse ekstra välja, et "matte anodized barrel". Vast on too teine ka vastupidavam vigastustele.
Springfield pakkus oma tootevalikus ka M21-e (parendatud versioonina nende M1A-st), aga hind oli sealpool lompi pisut üle 3000 taala. Siinpool maksaks vast kõvasti rohkem.
Liivakotike pole vast parim mõte - liiv kaalub ka midagi. Mugavam oleks vast lihtsalt paari tühja kotikest kaasas vedada, et kohapeal igast sodi sisse toppida.
...
Liivakotikesed on levinud nipp relva toestamiseks.Tavaliselt kasutatakse kahte peopesa suurust kotikest.Üks käib lae ja käelaba vahele ja teine molli ja kaba vahele.Aitab hästi ka pulssi amortiseerida.Kas keegi on kuulnud adrenaliini blokaatoritest, pidid sellised tabletikesed olema mida siis snaiper paar tükki koonu vahele loobib ja ongi vana rahu ise.
Huvitav kui kaugel Eesti snaiperiasjandus on?Sellel alal võiks konsulteerida konnasöödikutega, neil on päris pädevad poisid.
Huvitav kui kaugel Eesti snaiperiasjandus on?Sellel alal võiks konsulteerida konnasöödikutega, neil on päris pädevad poisid.
...
Eks need iseõppijad tegelevad tavaliselt mingi huinjaaga.Snaipri väljaõppe on tõsiselt nüri värk.Paljudel on snaiprivärgist vale arusaam tekkinud nö "märjad unenäod" peamiselt filmide mõjul.Ma arvan et kellelegi ei paku pinget maoli maas mingi 10h passida(loe vaadelda).
Endal on selline "märg unenägu" et kui russid(no kes need muud ikka olla võiks) üle jõe jälle trügivad siis hakataks neid nagu jäneseid nottima.Maastik meil ju ideaalne sedasorti sõjapidamiseks.Selleks aga peaks snaipingut juba maast madalast juurutama hakkama. Näiteks võiks koolides olla kehalise tundide alla kuuluv täpsuslaskmise arvestus.Ei saaks öelda et see mõtetu oleks, laskesport treenib ju teatavasti keskendumisvõimet.Mis oleks jälle kasulik ükskõik mis elualale siirduvale kodanikule. Veel võiks moodustada tapa võkile alluv snaiprite kompanii.Väljaõpe võiks välja näha midagi designated marksmanshipi ja snaipri vahepealset. Sinna võiks koondada siis fanatte, laskesportlasi, noor jahimehi ja lihtsalt täpseid vendi. Tulemuseks võiks siis olla mobilisatsiooni korral jalaväe pataljonidele alluvad snaiprite rühmad. Oskustel ja teadmistel on tavaliselt komme ununeda ja aeguda, sõja korral oleks meil vähemalt olemas tegelased kellel on mingi baas teadmised mille ümber saaks siis sõda kasvatada kogemused.
Endal on selline "märg unenägu" et kui russid(no kes need muud ikka olla võiks) üle jõe jälle trügivad siis hakataks neid nagu jäneseid nottima.Maastik meil ju ideaalne sedasorti sõjapidamiseks.Selleks aga peaks snaipingut juba maast madalast juurutama hakkama. Näiteks võiks koolides olla kehalise tundide alla kuuluv täpsuslaskmise arvestus.Ei saaks öelda et see mõtetu oleks, laskesport treenib ju teatavasti keskendumisvõimet.Mis oleks jälle kasulik ükskõik mis elualale siirduvale kodanikule. Veel võiks moodustada tapa võkile alluv snaiprite kompanii.Väljaõpe võiks välja näha midagi designated marksmanshipi ja snaipri vahepealset. Sinna võiks koondada siis fanatte, laskesportlasi, noor jahimehi ja lihtsalt täpseid vendi. Tulemuseks võiks siis olla mobilisatsiooni korral jalaväe pataljonidele alluvad snaiprite rühmad. Oskustel ja teadmistel on tavaliselt komme ununeda ja aeguda, sõja korral oleks meil vähemalt olemas tegelased kellel on mingi baas teadmised mille ümber saaks siis sõda kasvatada kogemused.
jajah, see on juba sama valdkond, mis kunagine idee sõja ajal jahimehi snaipritena kasutada. Eestis teatavasti jahimehi samapalju kui KLis liikmeid. Nii et oleks võimas sõjaline jõud, kuigi snaipriteks sobiks vast 0,5-1%.
Täpselt peaks iga sõdur lasta oskama, snaipriks sobimine on natuke teine teema. Võiks öelda nii, et laskeoskus on täpp i-peal. Kui seda kriipsu ei ole, pole mõtet ka täppi panna.
Täpselt peaks iga sõdur lasta oskama, snaipriks sobimine on natuke teine teema. Võiks öelda nii, et laskeoskus on täpp i-peal. Kui seda kriipsu ei ole, pole mõtet ka täppi panna.
...
Hakkab pihta see pudrutamine.Kõik tahavad ikka kuradi targad olla.Sa vist ei saanud aru mida ma mõtlesin.Meile ei oleks mõtet hakata koolitama 5-10 aastaga selliseid snaipreid kes sulle meeldiksid.Põhjus oleks väga lihtne.Olgu see snaiper kui kõva mees tahes aga loojakarja läheb ka tema kui tal raudballike läbi kere joppab( või teine variant et see super-hüper snaiper paneb lihtsalt aerupaadiga rootsi).Ja ongi 5-10 aastat väljaõpet ja meeletus koguses raha vastu pükse. Lihtsam on anda suuremale hulgale inimestele ettekujutus kuidas snaiper tegutseb ja mida ta üldse endast kujutab.Et siis võimaliku sissisõja korral ise edasi õppida.Tõenäoliselt õpiks sõjas kiiremini selle ameti selgeks kui 5 aastaga rahuajal. Ja mis neil jahimeestelgi viga oleks neil päris palju alget snaipriteks saada. Võta siledaraudne ja too metsast ilves ära. Ma arvan et see on kordi raskem tegevus kui näiteks inimloomal poole km pealt kapsas sodiks lasta.jajah, see on juba sama valdkond, mis kunagine idee sõja ajal jahimehi snaipritena kasutada. Eestis teatavasti jahimehi samapalju kui KLis liikmeid. Nii et oleks võimas sõjaline jõud, kuigi snaipriteks sobiks vast 0,5-1%.
Täpselt peaks iga sõdur lasta oskama, snaipriks sobimine on natuke teine teema. Võiks öelda nii, et laskeoskus on täpp i-peal. Kui seda kriipsu ei ole, pole mõtet ka täppi panna.
P.S:Arvata võib et Simo Häyha ei saanud omal-ajal sellist snaipri väljaõpet.venelaste kõvemad snaiperid olik enamus mingid tšutšmekid või tšuksid st loomulikud talendid.
Ok ma vist ei saanud tõesti aru, teoorias ilus kuid tegelikkus... Mainin vaid niipalju, et KLis korraldatavad kursused toimuvad iga paari aasta tagant, kuna huvilisi lihtsalt pole rohkem. Ühel viimasel kursusel on täituvus 75%. Nii et mingist kompaniist, keda Tapal koolitada, on asi uskumatult kaugel. Lisaks ka seda, et niikaua kuni pataljoni/kompaniiülemad üldiselt ei oska snaipriüksusele õppustel muud tegevust leida kui "minge julgestage välikatelt, peaasi et te jalus ei tolkneks", ei ole loota ka erilist rakendust neile vähestele huvilistele.
Ja üks kasulik pikem vestlus antud teemal: http://www.sodur.com/foorum/viewtopic.php?t=166
Ja üks kasulik pikem vestlus antud teemal: http://www.sodur.com/foorum/viewtopic.php?t=166
Aga kui kasutada uusi sako 8x57 JS padruneid, kas see muudaks relva tõhusamaks ja kas sõja algperioodil olid relva rauad kvaliteetsemad?Leo kirjutas:Kui see relv ja optika on täiesti töökorras, ja saame kvaliteetset moona, siis oleks ta täitsa tegija kuni 600 m peale. Sõjaaegsete püsside probleem oli metalli ja padrunite kõikuv kvaliteet. Inglastel oli reegel, et lahingüksuse snaipripüss vahetati välja peale 500 lasku, sest raud hakkas juba kuluma. Natuke kulunud relvadega õpetati uusi mehi välja. Tänapäeval loetakse täpsuspüssi eaks vähemalt 5000 lasku, ja siis veel 5000 lasku õpilastele.ak47 kirjutas:Kuna see snaipri teema siis küsin siit ka huvi pärast ära, et huvitav kui effektiivne oleks tänapäeval snaiprina K98?
30. aastate püsside kvaliteet on kindlasti parem. Ei olnud suurt kiiret, tööpingid olid kulumata, legeerivaid elemente kvaliteetse terase saamiseks sai importida. Sõja lõpu poole polnud enam midagi järel, samas totaalne sõda, Volkssturmi relvastamine jne. nõudis aina rohkem relvi.
Nõukogude poole peal oli üks põhjus, miks nii püssid ja kuulipildujad kui ka püstolkuulipildujad, püstolid ja revolvrid olid 7,62 mm kaliibriga see, et parimad püssirauad läksid snaipripüssidele, keskpärased tavalistele vintidele ja praakrauad püstoli- ja revolvriraudade toorikuteks.
Nüüd üks küsimus. Millest tuleb nimetus "sniper". Vastus annab ka aimu, millised omadused sel sõdalasel peavad olema.
Nõukogude poole peal oli üks põhjus, miks nii püssid ja kuulipildujad kui ka püstolkuulipildujad, püstolid ja revolvrid olid 7,62 mm kaliibriga see, et parimad püssirauad läksid snaipripüssidele, keskpärased tavalistele vintidele ja praakrauad püstoli- ja revolvriraudade toorikuteks.
Nüüd üks küsimus. Millest tuleb nimetus "sniper". Vastus annab ka aimu, millised omadused sel sõdalasel peavad olema.
Täpsemalt otsida ei viitsi, aga sõna snaiper on mälu järgi mees kes mingi kurvitsalise lennu pealt ära kutsub. Vist oli tikutajat mõeldud, pead ei anna, võis ka metskurvits, ehk rahvakeeli nepp olla.
Ps. Ise jahimehena (ja nepijaht on mu lemmikjaht) pean väga heaks laskjaks inimest kes 10 lasuga 3 neppi kätte saab. Sellist pole veel näinud kes tikutaja kätte oleks saanud, see on kõrgem pilotaaz juba. Isegi küllalt üritanud, aga puhas moona raiskamine. Olen lasknud haavliga 7,5, aga jääb suureks vist, tikutajale oleks vaja mingeid päris "liblikahaavleid" siis oleks lootust ehk...
Ps. Ise jahimehena (ja nepijaht on mu lemmikjaht) pean väga heaks laskjaks inimest kes 10 lasuga 3 neppi kätte saab. Sellist pole veel näinud kes tikutaja kätte oleks saanud, see on kõrgem pilotaaz juba. Isegi küllalt üritanud, aga puhas moona raiskamine. Olen lasknud haavliga 7,5, aga jääb suureks vist, tikutajale oleks vaja mingeid päris "liblikahaavleid" siis oleks lootust ehk...
Jah, kui pulka pooleks ajada, siis on jahimehed siiani veel Eesti suurim relvaststud organisatsioon 14500 liikmega, seega Kaitseliidul veel omajagu järele tulla. Olles mõlema organisatsiooni liige, olen arvamusel, et laskjaid s.t täpsusküti tasemel mehi, on praeguseks jahimeeste hulgas ikkagi KL-ist rohkem. Konkreetselt enda jahiklubi osas arvan tagasihoidlikult, et ca 10 % või rohkem oleks konkurentsitult töpsusküti tasemel. Aga KL on alles jalgu alla saamas ning loodame, et helgem tulevik toob ka rohkem terava silma ja kindla käega mehi.Eestis teatavasti jahimehi samapalju kui Kaitseliidus liikmeid.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist